Samal ajal, kui Kikul on saabunud “Rahu-ajastu”, on minul saabunud “Viha-ajastu”, kus tundub, et pea kõik ümberringi mõtlevad välja erinevaid viise näkkupanemiseks. Loomulikult on kõigi nende puhul tegu pisiasjadega. Aga kui ma olen ühte pisiasja oodanut. Teist kartnud, kolmandat veel rohkem oodanud ja neljandat veel vihanud… ja siis ma saan endale kraesse need paarisarvud ja jään ilma paaritutest. Ühe pisiasja elab inimene üle. Kaks ka. Kolm elab mac üle jne. Aga mingilt maalt enam ei ela, ja siis on mac väike vastik tigepunn, kellega ei tasu rääkida, sest kui talle veel üks pisiasi öelda, siis ütleja kulleb midagi, mida mac hiljem kahetseb.
Mac Has Spoken.
