ciao bella

Nädalavahetusel olin Vinnimaal pisikest jälgimas… nii-iii-ii-i armas jublakas ikka. Naeratab armsamast armsalt, röögib. njh, mitte nii armsalt. Ringi vaatab armsalt. Ja magab üliarmsalt 😀

Ja siis õpin oma Lastekaitseeksamiks ja loen, et “Muistes Ateenas tunnistati lapse sündi sotsiaalselt alles 5 päeva pärast bioloogilist sündi. Enne seda võis lapse n.ö. hävitada, kõrvaldada (Supples, Wells 2003).”
Haiiiige. Ja ma pidasin aborti halvaks võimaluseks, aga näe- saab ka hullemini.
ei mõista, no mitte ei mõista. phähh…

Aga see selleks. Liisu oli ikkagi hypernummi. Ja ootan nüüd piltiderohket blogi 🙂

Aga muidu oli ikkagi vaffa. Üldse ei olnud tahtmist tagasi  Tallinnasse tulla. Tallinn on vastik ja paha. Isegi ilm on siin paham, kui ükskõik, kus mujal. Tallinnas on töö, kool jms. Vinnimaal on mõnus. Scrabeldada ntx.

Aga nagu keegi kunagi ütles (kirjutas) 😛 “I´ll be back! :)”

aga nüüd tüütan edasi, c ya…