mpbp=maaaaaaaailma piiiiiiikim blogipostitus 🙂
mibp=maaaaaaaaailma iiigavaim blogipostitus 🙂
mdbp= maaaaaaaailma depressssssiivseim blogipostitus 🙂
HOIATUS: Järgnev postitus kvalifitseerub yhtlasi mpbp, mibp ja mdbp kategooriatesse. Sellest punktist edasilugemine ei ole soovitatav ja toimub täiesti omal vastutusel. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult käesolevat hoiatust. Kaebuste või komplikatsioonide tekkimisel pidage viivitamatult nõu arsti või apteekriga.
Miks on Mac õhtuks läbi nagu läti raha?!
Ehk kronoloogilisi jutustusi ühest pikast päevast.
Ärkasin iiiiilgelt vara. Ma VIHKAN vara ärkamist. Eriti kui enne seda pole ühelgi ööl korralikult maganud. Ja vara all mõtlen ma (minu jaoks) tõeliselt vara. Väike vihje- kui kell oli 6.00 ja isegi Herr Päike veel Bayside-asukaid paitas ja siiamaile veel jõudnud polnud, oli Mac juba läbinud rise and shile perioodi ja tatsas ringi. Küll ei säranud eriti edukalt, aga tõestas, et kõik pole päike, mis tõuseb… olles tõusnud ammu enne teda. See selleks.
Eileõhtune hääl-ära olukord oli veidi paranenud. Minu normaalne hääletoon oli enam vähem ok. Aga kõvemat häält ei tule küll, oiappi.
Olin endale välja vaadanud bussiaja, millega lasna lõpust paar minutit enne kaheksat mustamäele kooli jõuda. Juhtus aga nii, et jõudsin 10 minutit varasemale bussile ja olin 7.25 juba kohal. Isegi õpetajaid polnud veel 😀 Aga tulid kohevarsti.
Pääsesin klassi. Tutvusin veel oma materjalidega, nimelt ootas mind ees loenguandmine klassile.Hirrrrmus-hirmus.
Kell 7.55 oli kohal 1 noormees. Palusin mõttes läbi kõik Jumalad, kes kultuuri- ja ajaloost meelde tulid, et see nii jääks. Sest juba vanad roomlased ütlesid, et parem on rääkida ühele inimesele, kui 26le inimesele. 8.00 avanesid klassiuksed ja sisse tuli-PALJU noori. Brr. Kaalusin võimalust jooksu panna, kuni õpetajat veel ragasi klassis pole, aga juba ta tuligi 😀 Niuts. Mulle EI meeldi teiste ees rääkida. Tunnen ennast ebamugavalt juba kuni 10 tuttava ees rääkides. Ja palju tundmatuid teismelisi minult tarka juttu lootmas. Jeebus-jeebus, what have I done?!
8.25. Kui kaua ma rääkima pidingi? 45 minutit? Nujah, 25 minca hiljem oli see läbi. Mul oli NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII uni. Niiiiiiiiiiiiiiiii janu. ja hääl NIII ära. Ja ei oska ju midagi küsida- kui õpetaja klassis on, siis vaevalt keegi vastaks ausalt küsimustele: kes suitsetab, miks, kust saad? joomine+narko jms.
aga klass oli vait. Täiesti vait. Respect õpetajale, kes sellega hakkama on saanud. Kõik istusid ja kuulasid. Ja mina, kes ma pidin rääkima tervisest- narko, alko-suits-hiv=PAHA ütlesin unesegusena ja kabuhirmununa sellise lause: ” alkoholi tarbimine on mõõdulkalt kindlasti hea- täiskasvanutele. Aga MITTE teile, teie ei tohi”. Misasi ma olen? Liviko reklaam? Kallid lapsed, ärge palun uskuge lolli maci. Alkohol ei tee kunagi head. Järgmine kord võtan tõestuseks Tam+Riws VS Walteri matši pildid kaasa, siis nad usuvad mind 
Nagu juba mainitud, olin 8.25x lõpetanud ja järgmise infotunnini Nõmmel oli aega. Kuna janu oli endiselt, aga pood nii vara kinni ja aega ka üle, hüppasin trolli, et linna poole sõita.
Ühes peatuses kosus seljatagant hüüdeid “Ei lähe! EI LÄHE!” jms. Ühe tädi taksikoer oli trolli hüpanud, kuigi see polnud nende trollgi. Tädi tuli küll järgi, aga kisamise peale hirmunud koer ei julgenud tagasi minna enne, kui uksed kinni läksid ja tädi+taksi duo vales trollis edasi sõitsid.
Õnnelik tädi, et niigi pääses. Et trolliuksed kohe pärast koera ja enne tädi kinni ei läinud. Või, et suure tee ääres rihmata tatsav kutsa auto ette ei jooksnud. Ma lasen küll ka Ällul vahel rihmata käia, aga teede juurde jõudes on rihm alati kinni, mis siis et ta ilusti käitub. Ja siinsed teed on köömes Mustamäe tee liiklusega võrreldes ju. Aga jah, ise teavad.
Trolleybus viis mind Virru. Nägin seal ees teed ületamas ühte armsat jääkaru meenutavat neiut- valges ja karvane (jope siis, mitte neiu :D). Meenutas natuke venna(tulevast?)naist. Kui ta juba möödas oli, tuli välja, et ehhee, oligi 😀 too late.
Kuna kell oli ikka veel enne kukke ja koitu, olid Viru toidumaailma uksed veel lukus. Aga ma olin kaval ja läksin teisest uksest ikkagi sisse sooja. Aatrumisse ju pääseb. Hommikune viru on vaffa. Olles nüüd õhtul kuni keskööni seal käinud, pole öö enam nii salapärane, aga hommik on ikkagi vaffa. Kui poed veel kinni on. Linnulaul mängib ja mõned üksikud unised inimesed patseerivad ringi. Kasutasin võimalust ja käisin tänaseks veel reostamata vetsus 🙂
Jälgisin Virulasi. Üks tädi seletas agaralt sõbrale: “Kurat, ma ei saa aru. See Viru Keskus on ju täielik p**k!” Ok, jäägu tale tema arvamus. Aga ma ei saanud aru, et mida kuradit ta tegi kohas, mida ta vihkab?
Silma jäi veel päris palju noori. Miks nad koolis pole, huvitav?
Vahepeal sai kell 9 ja poed tehti lahti. Tatsasin Mänguasjamaailma poole, kui nägin pingil magavat noormeest. Kange tahtmine oli talle öelda, et ma tean, mida te tunnete ja sinnasamma kõrvale tuttu jääda. Aga ei raatsinud teda äratada 😛
Leidsin Jossule tähtsaima puuduoleva Revelli värvi- 69, jee. Mudelid… mmm, suuuuuur tahtmine oli koju minna, 2 tundi magada ja siis mudeleid ehitada. See kolm eesolevat infotundi ja üks infopäev on ju suva eksole?! Aga ei olnud suva. Ma jäin.
Silma jäi ikka veel üleval olev Fibiti reklaam. Toimumisaeg 5-7 oktoober. 2008?Huvitav, kas nad reklaamivad Novaatat ka ika veel 😛 Mii houp sou.
Toidumaailm (loe: paradiis). Kuna unekas ei haju hetkeksi, vaid suureneb aeg ajalt, siis otsin Pai´d, mis mind veidigi äratada suudab. Mida pole, see on tema. Ei pole :(.
Kuradike minu paremal õlal võidab ja haaran riiulist energiajoogi. Mõjugu see mu viljakusele ja kõigele muule kuidas tahab. Pärast päeva koolis ei olegi mul plaani lapsi saada 😀
Üks liha- ja vinkupirukas ja šokolaad. Keegi tark rääkis kunagi, et šoko pidavat energiat andma? Parem oleks! (kuigi nüüd võin öelda, et tuo tark oli Way Wrong!).
Eine murul, ehk maci hommikuine Viru pingil.Olen juba tõeline viruhängija. Kümne päeva jooksul olen- käinud 3x raamatupoes, 3x mänguasjaosakonnas, 2x pingil söömas, palju x toidumaailmas ja paaris riidepoes. Varsti pean vist valiku tegema, kas kuuluda Tammsaare või Hämariku gängi.
Lihapiruka taigen on magu ja liha soolane.Huvitav kombinatsioon ja meeletu maitse. Ja energy purk keeldus lahti tulemast. Olin juba alla andnud, ja veepudeli kätte võtnud, kui selle maha pillasin ja ei julgenud kohe lahti teha- gaasid+loksutamine, junõu. Seega jäi Energy. Kuradike 2, Mac 0. Olin löödud.
Külm on. Pole ärkamisest alates kordagi sooja saanud. Läksin vist talvega riidu- varem oli talv hea. Nüüd on külmkülmkülm… niuniuniu.
Mööda kõndis jaapanlanna, kes jõi mingit vedelikku mingist kahtlasest roosast pudelist. Riisiviin? Küsiks klõmakat, äkki annab sooja 😀
Mämm sai otsa. Energiajook ka, kuigi kulutasin purgiga maadlemisele rohkem energiat, kui juurde sain… olen tagasi miinustes, wiii.
Vaatasin välja bussiaja, millega minna. See buss jäi ära, kuna oli katki. Ja bussiterminalis oli külm. Ja uus buss läks tänu vahelejäänule nii täis. Ja ma sain kitsa istmevahe, mille aken ei paistnud läbi. Ja kõige tipuks sai mp3 aku ka tähjaks. Great- pimedus, vaikus, hirm ülejäänud päeva ees. Can it get any better?
Kolm infotundi järjest… seekord olin noortega üksi, mille peale nad ka küsimustele vastasid ja ise küsisid. Lemmikküsimused olid:kas mina joon v suitsetan.
Joon- vahetevahel ja lahjat alkoholi, sest olen juba mõnda aega täisealine. Ei suitseta ja ei kavatse hakata ka. Ja narkot pole mitte mingisugust proovinud, kuigi unest ja tuulest punased silmad nägid välja, nagu oleksin just enne loengut midagi ninna tõmmanud, sisse söstinud ja ära söönud 😛
Oeh, kokkuvõtteks ei olnud enam NIIIIIII hull. Välja arvatud see, et mu hääl oli juba täiesti kadunud. Ja kui üle poleks karjutud, oleks esimesed kaks pingirida lausa kuulnud ilmselt. Viimane tund oli kaheksandikud ja.. njah, see ütleb juba kõik. Kaheksandikud! 😦
Vahepeal veidikeseks tööle jõudes oli vähemalt üks hea uudis meilboxis- Viagra 75% off! Ja mina mõtlesingi, et seekord pole raha osta. Mu mured leidsid lahenduse. Ja et see aitaks, kui järgmisel esmaspäeval ja teisipäeval sinnasamma mustamäele kella 8x jõudma pean. Olgu see tõusmine siis kergem.
Infopäev läks ka kenasti. Mina ise olen täitsa rahul. Kuulajaid oli palju, esinejad asjalikud. Loodan, et kuulajad ka rahul on.
Ja siis ja siis ja siis…. ma sain kojuuuuuuuu! Ei oleks osanud arvata, et 10h tööpäev niiii väsitav on. Olen ju ka kaks päeva 15h tööl olnud, ja tänane tundub tolle teise päeva lõpuna.
Aga nüüd sai ta otsa. Liimisin uksehingi ja linke ja lähen nüüd kutsaga õue paterdama.
Kõigile, kes tõsimeeli siia jõudnud on, nii, et kogu eelnev postitus on läbi loetud, väike lohutus- ära muretse, mis iganes sundis sind ka seda tegema, kindlasti on see ravitav!
Head ööd, Tibud!
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 