niih, kõigepealt eilsest… Monopoly Mary´ga oli vaffa, tähh. Shoping ja õlinuusutamine muidugi ka. Muide, keegi peaks sulle õpetama, et Silmad on vaatamiseks, mitte nuusutamiseks, sest need ei ole kehapiirkond! Ei, noh, tõepoolest- triikraud!
Siis saime Caro-Tam´iga kokku, et Bryanile sõita. Saime kell 7 kokku, et 8 hakkab kontsert, jõuab ilusti. Istusime siis 1A peale ja sõitsime. Meie ja pool bussi rahvast vedas ennast enne Lauluväljaku peatust püsti ja väljumisvalmis… Ja buss sõitis lihtsalt mööda! Stop-nupp vms ei mõjunud. Lambist sõitiski järgmisse peatusesse, mis asub TOPi juures põhimõtteliselt, päris väike vahe exole. Ju ta siis oli Bryanivihkaja ja ei tahtnud, et me kontserdile saaks. Või vastupidi, oli tige, et me saame ja ta peab tööl olema.
Igaljuhul, jõudsime siis ENMK´sse. Riidehoius oli korralik järjekord. Seisime vapralt ära, ja enne meid sai riidehoid täis. Pidime nurgataha teise minema, uuesti ootama. Khuul.
Saali jõudes oli seal suur lava, mille esine oli rahvast juba täis. Läkisme siis sinna, kuhu mahtusime- taha. Keskele. Seal oli mingi aed ja alus, jäime siis selle ette, suure lava keskele-kanti ja ootasime. Muusika, mida enne lasti oli kuidagi.. ma ei tea, romantika surm vms. Ja rahvas plaksutas igale diskori loole 😀
Eniveis, äkki jäi musa vait ja meile suunati prožed näkku. Ma ei jaganud enne matsu, et emmm..miks siiapoole?,kui kuulsin seljatagant häält. Sellel väikesel (3x3m alusel) oli Bryan ja bänd. Täpselt meie ees 😀 Ja laulsid seal mingi 4(?) lugu, mille hulgas oli ka Please forgive me 🙂
siis läksid suurele lavale laulma… seal laulis ka keskel ja kahes ääres, et kõik ikka näeks 🙂 Ja siis kutsus publiku seast kellegi Kristiina laulma, laulsid koos. Kuskil poole kontserdi peal panin ma pildi tasku, nagu mul pikalt seistes kombeks, ja läksime saali äärde, kus oli mingi aed. Kuulasime seal kontserti edasi, ma vahelduva eduga maasistudes v seistes…
pärast päris pikka laulmist kobisid nad lavalt maha , aga tulid tagasi ja tegid paar lugu veel. Siis tulid uuesti maha ja lidusid selle väikese lava poole, kust alustasid. Ja lidusid mööda rada, mis asus… selle aia taga, millele toetusime 😀 Nagu üks korralik tiinekast fänn kunagi, sirutasin minagi oma väikese valge käekese välja ja sain patsu nii Bryanilt, kui kitarristilt. Hõh, ja elu ongi lill 😀
Siis sebisime ennast minilavale lähemale ja kuulasime veel paari lugu ja vaatasime, kuidas 3 eesti neiut publikust lavale tantsima läksid 🙂 shake it.
Ja siis, 2h pärast algust, sai pidu otsa. Iga roju oma koju. Või noh, mitte koju kõik.
Aga juuuuubevägarahul olen. Ausalt.
***
Täna olin ma töine. Ei viitsi sellest siin pikemalt rääkida aga… kes varem põgenes, jäi paljust ilma. Jürgeni näited ja kommentaarid olid sjuuper 😀 raffas oli naerust kõveras. Mina olen rahul. Loodan, et viimased jäänud ka. Varasemate kohta ei oska lubada.
irwww, lugesin orkuti nimeteemat… no tõepoolest, irw. Ei hakka siinkohal pärisnimesid näteks tooma, aga muigama ajas ka kellegi vaimusünnitis:
Karin Eegreid
Kessu Sisselasi
Ilme ja Õnne Tulits
In-Diana Jones
Maksim Arket
Ailbi ja Vilbi Päkk
Aime Kauboi
Ilmar-Inna Hoidjata
Aksel E. Rant
jne.
Ja proovige mõnele inglasele hääldada sõnapaari: kaksteist kuud 🙂
Aga nyyd kaon. C ya.
P.S. Ma kuulen linnulaulu. Veider.