ploomiarmastus

Mul on heaheahea tuju. Ja ma ei tea miks.

Edit: 5 minutit hiljem. Pole vaja muretseda- üle läks.

Unimütsike

Uni on. Jälle. Olen viimased paar päeva õhtul poole ööni üleval olnud, poole silmaga ajaviiteks Gilmore´i 7. hooaega vaadanud ja puzzletanud. Vähem kui nädalaga on kokku saanud 500-tükine New York City:

Ja ca 40 helebeeži taevatükki on veel kokku panna 1000-tükisest vana&uus New Yorkist:

Tegelikult ma ei ole mingi ülisuur jänkidefänn, ausalt (midagi pole vastu ka), lihtsalt üritasin valida pilte kus on rohkem nänni (maju siis) peal, sest olen korduvalt üritanud kokku saada oma kolme 1000-st puzzlet, kus on peal mingi Šveitsi maastik, lillepeenrad ja jõgi ja puud põhimõtteliselt. I have failed in it.

Tegelikult ei tahakski Ameerikasse minna, või kui siis Disney- või Legolandi 😀 Või Hawaii´le, mis ka sinnakanti jääb. Aga kõigerohkem tahan Paduasse (ehk Padova) või Genoasse (ehk Genova) Itaalias.

Ja ükskord lähen ka!

Aitab küll, kui ikka juttu ei tule, pole mõtet siin midagi välja ka muneda, onju?! C ya!

Dõup on pask!

Mitte, et ma proovinud oleks ja teaks eksole. Aga ma näen juba niisamagi unes sihukest jaburdust, et ei soovi ärkvelolles ka segast panna, ausõna. Täna ntx ma põhimõtteliselt tapsin inimese. Peaaegu. Istusin ratastoolis ja mind lykkas mingi hull tädi ja kui keegi äkki ette jäi, siis me lihtsalt sõitsime tast üle. Ja kui ma teda pärast üles tahtsin anda, et tema tegi, tegelikult, siis ajas mind mingi psühhide gäng taga… olin kellegagi koos, a ei mäleta kellega. Ja põgenesime oma hotellituppa. Ja kui keegi hakkas ukse taga kolistama, tuli meelde, et see psyhh tädi on tegelikult ju hotelli toateenindaja, mis tähendab, et ta pääseb sisse küll. Siis ärkasin üles 🙂 Öösel oli see uni tegelikult palju hirmsam, kui praegu, ausalt!

Siis jäin uuesti magama. Ja sõitsime emps, keegi veel ja mina taksos, mille juht oli ilmselt purjus. Ahjaa, kõik autod, nii see kui vastutulevad, olid vanad vene autod ka kusjuures 🙂 A enivei, juht käis mingi miljon korda kahel pool teed põllul, sest ei suutnud teel püsida. Jms kamm. Jaburdusi rohkem kui rubla eest. Ja olin jälle pärast 11-tunnist und tõeliselt väsinud.

Siis läksin inimkatsetele. Mis ära jäeti. Sest olen kõiksugu nukleaarmeditsiiniliste katsetega viimasel ajal ilmselt liiga palju kiiritust saanud juba. Et eelmised katsed peaks sama näitama. Eks neljapäeval kuulen, mis arst arvab, kas siis ikkagi teevad, või hakkavadki pimesi hakkima, et ohhoo, mis siin siis on, ja mis siin olema ei peaks 😀 Sounds fun, doesn´t it?!

Aga nüüd jätkan tööd. C ya

P.S. Tervitusi väike Kaurule ja väike soovitus. Uute meditsiiniajakirjade kohaselt on kõrvupidi mustikamoosis käimine veelgi kasulikum kui kirsimoosis!

kuningal on kõva

Haa, nii plaanin nüüd teha ära mingi elupika postituse, siis on nädal hooleta 😀

Eile käisin pangas uut koodikaarti võtmas,s est vana oli loetamatuks kulunud. See oli selles turvaümbrikus exole, liimiribaga kinni.. aga seekord oldi kasutatud mingit 😀 ma ei tea super attacki or smth, igaljuhul oli pärast tubli veerandtund tööd et selle numbrid paberist puhtaks kraapida. Phääh. Aga lõpuks sain jälle netipanka, wii. Ja esitasin eile õhtul ära oma elu esimese tuludeklaratsiooni. Päev enne ametlikku aega 😛

Eile käisin (jälle) arstide juures paar korda. Sain targaks. Varem oli ainult praktika selge, nüüd tean teooriat ka: ntx trahhea kohal kilpsagara kõrval keeleluust allpool on aktiivne mikroskoopiliste mõõtmetega (~8mm) lümfisõlm, mis vajab eemaldamist. Damn, Im smart 🙂 Igaljuhul veebruari lõpus MRIsse (magnetuuring) ja siis vaatab edasi.

Haa, ja siis tahtsin rääkida oma haigetest unenägudest täna. Tean, et nägin kolme erinevat (üks haigem kui teine) und, aga enam-vähem detailselt mäletan ühte neist. Kurdan siis siin, äkki mõni Freud oskab mind aidata 😀 Kuigi siin ei anna enam midagi päästa ilmselt, onja?!

Enieveis.. alguses juhendasin ma Tambut kaardi järgi Tartus liiklemisel. Hetke pärast liikusin ise ka koos temaga. Ja siis juba Soomes. Äkki meenus mulle unes, et ma nägin kunagi unes, kuidas me tuttavatega seal kunagi jalutasime ja mingit Soome kalasadamat otsisime, et seal on merekool or smth. Ja kohe kui see meenus, et me ei peaks olema mitte keset kaubaladusid vaid mere ääres, viskusime me kõhuli ja taevast tuli mingi megasuur laine. Ja siis olime me ükki sillal ja mingi tige kungfupingviin (toosama, kes oli selles “Spartalased tulevad” filmis) lükkas mu vette.. siis me maadlesime seal mõnda aega, enne kui mind ära päästeti mingilt laevalt. Läksin kapteni ruumi ja digimon digimoonsusin järsku mingiks alasti geiks, kes iga hinna eest tollele kaptenile selga üritas ronida. Siis olid seal vahepeal mingid relvadega tädid ja siis tuli kapteni parukas ära ja ta digimoondus mingiks tagaotsitavaks ekspresidendiks (mitte keegi tegelikest presidentidest). Siis ta karjus mu peale midagi, et nüüd tuntakse ta minu pärast ära vms js siis olin ma äkki Vinnimaal ja hoopis Dzeik röökis täiest kõrist, et kas ma olen idioot, et endale tagasisõidupiletit ei ostnud, ma ei mahu ju bussile muidu. Ja mina selgitasin midagi kehvast ilmast, et ma ei jõua bussijaamagi ja läksin teise tuppa aknast välja vaatama. Lund tuiskas 😀 Üks väheseid ilusaid hetki mu unenäos. Paaaaks lumi oli maas. Mõnnamõnnamõnna. Siis helises mu telefon, veidi peale südaööd, st juba 15. veebruaril. Caro helistas ja soovis head sõbrapäeva. Oli kuidagi hästi morn ja ma uurisin, et kas kõik on korras?! Siis hakkas tema mu pihta röökima (olgu siinkohal mainitud, et tegelikult on Dzeik ja Caro ilmselt kahepeale elu jooksul mu pihta vähem röökinud kui täna unes :D, tegelikult nad ei ole koletigepahad), et : Muidugi ei ole kõik korras? Miks ma üldse arvan, et kõik korras on, kui tema peab rakveres olema ja Riws on tallinnas ja ilm on nii vastik, et ta ei pääsegi Tallinnasse ja see on minu süü, sest mina soovisin kogu aeg lund… Ja siis helises seesama telefon, kus ta parasjagu kisas uuesti. Helistas mingi gäng arste (jah peale südaööd), kes uurisid, et millal mul see magnetuuring on. Ja seletasid, et klambrid käivad mul küll ära (sinna ruumi ei tohi mingeid metalljubinaid viia, magnet ju), aga mul on enne vaja hammaste sügavpuhastamist (:P ähäh), sest metall on hambavaapa sööbinud 😀 Ja siis helises mu telefon jälle poole jutu pealt ja mulle jõudis lõpuks kohale, et see oli hoopis äratus, mis röökis. (kusjuures, see on hämmastav exole, kuidas inimene jõuab unes hetkega meeletult pika une ära näha?!)

Eniveis, ärkamine oli kohutavalt raske, sest pärast öö läbi mööda eestit & soomet kalpsamist, pinviiniga meres kaklemist ja muud actionit olin ma suhteliselt läbi nagu läti raha. Näu.

Aga nüüd ma siis kaon lõpuks. Have a nice day (and weekend)!

EDITED: Haa, tahtsin veel eilsetest inimkatsetest rääkida. Käisin kaela ultrahelis eksole. Lülitasin telefoni hääletuks ja panin taskusse. Nooh, tuba oli ilusti rõõmsalt arste täis ja siis hakkas mu tasku põrisema… ma väga liigutada ei saanud, siis libistasin käe vaikselt taskule ja vajutasin suvalt läbi tasku. Vait jäi. Aga hakkas kohevarsti uuesti. Vajutasin mingit klahvi, jäi vait, a siis tuli meelde, et siinpool küljes on klahv “vasta” ju hoopis. Liikusin teisele poole ja vajutasin sealset klahvi. ja äkki pistis tasku kisama “Kuuled vä? Kuuled?” See klahv oli hoopis “kõlar”, Nalja kui palju. Kõigil peale minu.

Sliipiheed Mac

Jippdiduu!

Mac magas täna. Läks eile õhtul kell 10 magama, et hommikul veerand 8 ärkamisega hakkama saada. Ta ei saanud. Aga NIIII hea oli pärast 10,5-tunnist und lõpuks olla 😛 *rahulolu*

Siis käis Mac Hessus. Mõtles, et äkki vaheldus pitsale ja macdonaldsile. Oligi. Teenindaja oli mingi unine. Pooled friikad viskasin ma minema, sest nad olid absoluutselt ilma soolata ja ülimalt jahumaitsega. Ja burx oli kõva, kuiv ja sisaldas suuri hapukurgi otsatükke. Kokkuvõtteks sain kogu jamast kõhuvalu.

Siis sirvisin Kiku sõbra blogi ja seal oli juttu sellest, et MSN ei asenda silmast silma suhtlust, olenemata sellest, et on loodud miljon smailit jms. Minul on jälle vastupidi vahel, näost-näkku rääkides tunnen hullult smailidest puudust, sest lause ei kuku laivis üldse nii välja nagu peaks. Vahel olen sunnitud lause lõppu ytlema, et “siia käib sulg-kuus-sulg” ((6) ehk ) või Wink-Wink 😉 . Peaksin need välja printima, lumelabidakujuliste minitokikeste otsa kleepima, taskus kaasas kandma ja siis jutu sees nendega lehvitama 😀

Sain teada, et Caro kolib ära. Huvitav, kas terve Tallinna peale leidub veel kohta, kuhu saaks kolida,e t ta minust VEEL kaugemal oleks? I dõunt think so. Sellest on kahju. Aga hea meel vähemalt, et nad omadega nii mäel on ja elu täitsa lill on. Guud for You, beibs!

Siis tsekkisin uudiseid… postimehe lehev elu.24 sektsioonis paistis üks nunnu paksuke: http://www.elu24.ee/?id=10374 .Ok, pildid on armsad, aga artikkel?!

Siil nimega George meenutab rohkem täispuhatud rannapalli kui armsat loomakest.
Nii pandi siil dieedile.Kuna see on Galerii sektsioonis, siis saan aru, et seal ei peagi ju juttu olema juures, aga no kuulge.Nagu algklassiõpilaste kodutöö 😀 I´m evil, I know! (sulg-kuus-sulg koht…winkwink)

Enam ei viitsi. Unest siiski ei piisanud. Tuttu tahaks 😦 Ciao!

Testpost

 

Kuna olen viimase paari päeva jooksul korduvalt piki päid ja jalgu oma laiskuse eest (siia mittekribamine) saanud, siis teie rõõmuks panen paar lauset kirja.

Tirisin endale mingi Windows Live Writeri or smth, mida ta msnis pakkus mulle suure hoolega. Et põhjusmõtteliselt on see mingi proge, millega ma nüüd ilma blogilehele minemata arvutist blogida saan. Eks ma proovin, kas õnnestub ka üldse 😀

Ok, testitud. Rohkem ei viitsi kribada. Silmad on valusad ja pea on uimane. Varsti tuttu, tagumine aeg juba.

Helendav Rooobert :D

Heihoo… millalgi tahtsin miskit kurta, aga ei mäleta täpselt enam mida, seega ei kurda ka 😀 Kurdan hoopis muud.

Pidin täna hommikul isotoopuuringul käima. Läksin õigeks ajaks kohale, ega too nukleaarmeditsiinilne preparaat oli alles lennukis, seega pisut ootamist. Siis sain endale kanüüli käele ja süsti ka. Varem polegi seal vist süstal ka metallist olnud, muud asjad on kyll.. ja selle kollase kiirgusohtlikkuse märgiga ja puha. Täna igaljuhul oli. Kui süst käes viskas mac rõõmsalt pildi tasku, ropsis sisikonna välja, nuuskis pisut piiritust (mille paha lõhn siiani ninas on, öäkk), vedeles mõnda aega tinaseintega palatis ja tuli tööle ära.  Sest helendama hakkamine võtab aega poole kolmeni, seni pean palju sooja jooma, et need kiirgusohtlikud ained ikka korralikult üle keha laiali läheks 😛 Julm, eks?!

Kaks nädalat 6 arsti… damn, Im getting used to it. Ja kõige lõbusam on sealjuures see, et TEGELIKULT ei ole mul ju praegu midagi vigagi (ma loodan vähemalt).

Ahjaa, eile õhtul käisin ma lõõõõõõpuks ometi kinos P.S. I Love You´d vaatamas!!! Jeej!

Ei olnud eriti nutukas. Oli hästivägaarmas. Oli päris palju naljakas. Oli vahepeal natuke kurb. Ja sisaldas nupsikuid kutte 😀 Soovitan! (y)

Aga nyyd joon.. ja teen tööd. Ja joon.

So much to say, but…

…I don´t viitsi 😀

Et siis põhimõtteliselt:       I         !!!

Nagu tõsiselt, mulle tuli seal olles sajaga meelde, miks ma just sinna tahtsin kunagi. Ja nüüd tahan veel rohkem. Ja lähen ka, vb juba 1,5 aasta pärast. Näis… [EDIT: kolisin lõpuks Tartusse novembrilõpp 2012]

Aga homme lähen ma Blackyle. Ja 20.02 Lea kontserdile. Ja esmaspäeval kooli. (positiivne mõtlemine).

Enam ei viici rääkida. Homme hakkan asjalikuks!