Tuli ja läks…

Mina olen noormees ja Elmaril on hea käsi, mis tegi Caro õnnelikuks 😀
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama mitupäevatagasist, kui Caro mind “Suvesuhet” kuulama lubas rebida. Minu hea (kuigi paraku tõene) vabandus, et mul ei ole raha, oli kohe varnast võtta, aga seekord ei päästnud ka see. Piisas, et neiule saata kontonumber, et alimendid siia, kui piletiraha kohe tuligi 🙂

Teisipäeval peale loenguid tatsasime Maryga pileteid ostma. Avastasin, et oooh- Isicu piletid on ka. Ise ilgelt kaval veel, et hah, mul on isic kyll, kui müüja näha tahab. Õhtul hiljem meenus pisiasi, et ahjaa- Carol enam pole, aga tema pilkul ilutses samuti kiri ISIC 😀

Kolmapäeval (keikkapäeval) saatsin Caro uuesti piletiostukohta, et meibi saab ära vahetada, kui juurde maksta… ei saanud ja pilet jõudis tagasi teise juurde.

Sinnaminek- vale tramm, vihm ja bäääh kui kaua ootamist (aga vähemalt saime ilusti sisse ;)), kirusime juba, et nice evening, yeah…  ja siis tuli veel vaheaeg. Kuna me olime ennast ilusti nagu kaks kägu lauluka trepi ülesäärele seadnud, ei viitsinud pausi ajal liikuda ka kuskile.

Pausi lõpp… Dvinjaninov rääkis miskit mingist romantikapaketist, mille nad nüüd välja loosivad ja fortuunaks on Elmar Liitmaa…
Meie: “Ähh, mis loosimine?”
“Äkki sai seal telgis mingit värki teha, et osaleda?”
“Kurat oleks pidanud ikka liikuma”
“Nähh, meie ei saagu nüüd. Mina tahan ka võita! Mida nad üldse loosivad?” jne
Dvinjaninov luges mingid numbrid ette.. siis uuesti ja uuesti.
Caro: “Kuule, äkki see on piletitelt, nad rebisid väravas ju mingi osa ära.”
Mac otsib pileteid kotist (need koos kuskil kotipõhjas lebotamas) samal ajal kui Caro numbreid meenutada üritab. Pilkud leitud.
Caro: “Kiku, see on sama number!”
Mac: “oota, ma kontrollin teist!” (ei, ega ma ei olegi ju aeglase mõtlemisega or smth :D)
Kui lõpuks aru saime, et põhimõtteliselt on sealt sama nr, aga eelviimases numbris polnud kindel. Lõpuks näidati seda ja oligi 🙂 Arutasime seal siis suure hurraaga, et mis nüüd siis tegema peab???
Dvinjaninov lavalt: “Ei ole seda numbrit jah? Siis peame uue võtma…”

Wadafaaak? Kisasime küll ülevalt kaare alt, et on küll, aga kuulda vist polnud 😀 Õnneks tõstis ümbritsev rahvas ka kära ja ma hakkasin allapoole liikuma 😛
Dvinjaninov: “Tuleb paremalt noormees kollase mütsi ja punase jopega” (irw, tänks)
“Ei ole, tal on juuksed, äkki on neiu”.

Igaljuhul saime mapi kätte…ja leidsin karo ka üles. Nüüd oli küsimus- kumma pilet see oli, sest mõlemad olid isicud ja mõlemad olid koos 😀
Kuna pakett oli küll kahele, aga romantiline, siis otsustasime, et koos vast ikka ei lähe… Viskasime kulli ja kirja ja Caro ja Riws saavad seal oma anniversaryt varsti tähistada… congrats!

Põhjusmõtteliselt see oligi kogumoos, et miks kaks ohmakat ennast niiiiiiiiiiiiiiii kaua näole andsid 😉

2 kommentaari “Tuli ja läks…

  1. ma võin sulle seda öelda, et Dvinil oli pärast hirmus piinlik, et ta sind noormeheks pidas:)

  2. heh, tegelikult oli lihtsalt lõbus.. no need to be 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s