You’re like a sand…

Nägin sõidutundi minnes Sõpruse pst Rimi DVDletis filmi “Rails & Ties”. Ja teadsin kohe, et seda peab vaatama, mis siis, et ma varem sellest mittemiskit kuulnudki polnud. Pelaegi näeb Kevin Bacon nii sheksh välja, et kui ka oleks total crap olnud, oleks silmarõõmugi olnud 😉

Ei olnud crap. Väga hea oli. Aga väga kurb. Lõpp oli küll pisut rõõmsam, aga see jäi lühikeseks, sest film lõppes kuidagi.. äkki.

Aga seal olid mudelraudteed 🙂 Wii 🙂

Ühesõnaga… soovitan (Y).

rails-tiesbox-cover

P.S. Imetlege mu joonistusoskuse arengut läbi aegade.. emm.. nädala või nii 😀
*lisasin Kriipsujukud ka linkide alla*
Aga njäu, kodus on kehvem asend/hiir ja õnnestub pahamini 😦

I hate thursdays.

Mac teab, kuidas päeva alustada VOL 2

Ärkasin selle pihta, et nutta tahaks 😦 Nii valus oli. Olin ligi 8 tundi ühel küljel ühes asendis maganud ja vasak õlg oli hommikuks kergelt sandistunud. See selleks, tund aega lohistasin teda lihtsalt elutuna järgi ja oigasin, aga lõpuks sai tast jälle eluloom. Siis vutvutvut uksest välja ja bussile. See pidi 9.00 tulema. Kui ma  nurgani (kust pisut maad peatuseni on) jõudsin, nägin, et buss on sinnapoole teel. Hakkasin liduma. Lumel oleks hea joosta, aga kui vaheldumisi on kõvad jäähunnikud ja veeloigud ja asfalt, oli see üsna õnnetu ettevõtmine. Ja kuna mu saabas on üks paras saabas peast, läks tal (JÄLLE!!! arghhh) pael lahti ja mac oli kõhuli vees-asfaldil… vasak käpp on katki ja ai, aga tõusin ja lidusin edasi. Buss loomulikult ootas pisut ja pani ajama.  Kui ma peatusesse jõudsin, oli kell 8.55. Üheksa-null-null-mai-äss!

Õnneks oli MP3 mu sõber ja kuigi olen seda kaks nädalat laadimata tunde kuulanud, ei vedanud ta midn veel alt ja mängis võidukalt linnani välja, seltsim või nii 🙂

Linnas bussilt maha ja tööle tatsates suutsin uuesti jääd leida… käpad maha kordussaade. Olge te täna libedusega ettevaatlikud, palun 🙂

Tööle jõudes läksin salatit viima ja lusikat tooma. Lusika unustasin tuua. Meenus kohe eelmine neljapäev. Kui Garfieldil oli esmaspäev, siis ma vihkan neljapäevi. Phähh. Ingl.k. see isegi kõlab erakordselt koledasti- thursday. Mjäu.

Tahtsin midagi veel rääkida, a ei mäleta juba ammu, mida… nii, et las see siis jääb.

P.S. Täna tõi päkapikk vaarika-kohupiimavärki ja kartulisalatit : Tähkens!

i_hate_thursdays

EDIT: Meelde tuli, mis ma veel kurta tahtsin. Ootasin eile Tam’ i ja ehitasin lumememme. Sellise kõvera ja õnnetukese nagu minagi, aga omamoodi armsa 😛 Tegin mobiiliga mingi uduse ja pimeda pildi ka, a see mu mobiili jääbki ilmselt väga pikalt…
Enivei- vähem kui 2 tundi hiljem oli lumememm kadunud. Kusjuures NII kadunud,e t mitte lihtsalt ümber lükatud, vaid ka pallid olid kadunud… v pulbriks tehtud. Süüdistan kas Kiku’ t või Mary’t (või ühisprojekti), sest neil oli ainsana põhjus mu memme vihata- ta oli ju LUMEST!

…ennast jälle leian siit, on kaunis päev ja kiiret pole kuhugi…

Mac ei saanud täna küll ka lumememme ehitada (kaasehitaja puudumise tõttu), aga naabri autot lumest välja kaevata-lükata oli peaaegu sama vahva  🙂 Gosh, I Love snow 🙂

P.S. Kaart Tai-maalt:

cardthai1

Lihtne tehe kogenud matemaatikutele:

2 neiut vanustes 21 ja 22 + palju mitteenamsugugisulalund = kui mitu lumememme?

Õigus oli neil kahel, kes pakkusid ümmargust nulli. Põhimõtteliselt võib õigeks lugeda ka nende kuue vastused, kelle mõtteis ovaalne null mõlkus.

Aga vähemalt on mul nüüd aknast näha poolt lumeinglit. Ja juba vanarahvas ütles, et parem pool lumeinglit, kui varblane katusel… või miskit sihukest.

Nüüd siis tagasi/edasi kodueri manu

Me hoiame 11…

… Lumi ja mina. Mina hoian teda ja tema mind.
Ehk siis vastuseks kommenteerijaile- JAH, ma olen VÄGA rahul, et niipalju lund on 🙂 !

Nv olin Viljandimaal ja seal oli vahva 🙂 Kuna tormihoiatust oli ette räägitud nii söögi alla kui peale, siis me eile kuskile kaugemale ei liikunudki… rookisime tusus lund ja tegin ühe eriti suure ja rasvase lumeingli valmis… lumi kahjuks kokku ei hakanud, aga niilaheniilahe oli ikkagi 🙂

Vahepeal kuulsin Tlnast, kuidas meie majaesine seisvaid busse täis on ja ummikud on jnejnejne… õhtu veetsin postimehe lehel kommentaare seal juhtumite-rubriigis lugedes 🙂 Kuigi ma ei saa aru, miks NIIIII paljudel inimestel on pühapäevapäeval nii palju vältimatuid sõite, kuigi oli öeldud suuret ja punaselt- JÄÄGE  KOJU! Aga no, mul oli vähemalt põnev lugeda, mitu tundi selle tee ääres autot välja kaevati ja mitu tolle 🙂

Enivei… ma vist pole siinveel kurtnud, et mul pidi täna kell 10-11.30 olema seminar, kus olid vaatluste ja refekate ettekanded. Aga mina sain neljap teada, et pean 10.45 hoopis keskhaiglas pentagastriini testil olema… põhim on system siis sihuke, et saan kanüüli, kust mingit sodi sisse lastakse (samal ajal olen ma siiani mao pahempidi ropsinud rõõmsalt) ja siis võetakse iga 2 mintsa tagant yks see väike anumake verd. Enivei, et sellele pidi minema. Õppejõuga sain õnneks jonksu 🙂 Siis jäi veel lahendada missioon “kuidas jõuda lumetormiga hommikul 10.45x Võhma lähedalt Tallinnasse”.

Ärkamine 5.45… hommikusöök oli keelatud, nii et see rõõm jäi ära. Seejärel oli ees autoga läbi küla (puhastamata tee) suuremale teele jõudmine ja sealt 4 kilti Võhmasse sõit. Õnnestunult. Mitte kordagi ei jäänud kinni, libisenud kuskile vms…
Rong tuli lausa 2 minutit varem, kuigi olime arvestanud ka võimalusega, et see ei jõuagi/jõuab kõvasti hiljem. Plaanisime ikka esimeses klassis sõita, nagu meiesugustele ässadele kohane, aga see oli täis… mjäu. Aga saime turistikas vähemalt istuma, hiljem oli seegi luksus :). Rongis see hääl, kes peatuseid loeb, oli hääästi vahva. Selline lõbus 🙂 Hoiatas, et keegi rongist välja ei kukuks sõidu ajal, sest rong kihutab mööda rööpaid 100 km/h ja kukkumine võib tekitada raskeid kehavigastusi… Ja lõpus ütles, et meie rongike jõudis märkamatult sihtpunkti ja soovis toredat talveilma 🙂
Järgmiseks trammisõit (on ajavõit). Tramm tuli suhtkohtruttu ja kuigi oli väga täis, mahtusime peale ja jõudsime Mere pst’le ka. Kuna avastasime siis, et kell pole 10gi, läksime edasi jalgsi. Niiilus oli.
dsc_0362b

Siis käisin inimkatsetel… esimest korda ei näidanudki ma välja, mis ma söönud olen (vb sest polnud söönud miskit :D), mis oli suht tore… veen leiti ka kohe üles ja veri saadi kõik korrad kätte… paha oli ainult natukene aega 🙂
Siis käisime söömas lõpuks (pannikook hakklihatäidisega) ja siis bussipeatusesse. Kräpp- 67 läks täpselt eest ära. Valmistusin mõttes tundidepikkuseks ootamiseks, aga juba tuli uus ja tyhjem 😀 As I said already- snow and me- we take care of each other 😉
67 viis mind täpselt üks peatus enne kodu ja siis aitas tänaseks joppamisest. Ees oli üks teine 67 ristmikul ristipõiki ees.
dsc_0365b

dsc_0366

dsc_0367

dsc_0368

Ükski pildil olev auto ei ole teel, vaid kõik on kõnniteedel… must pääses ka läbi, teised istuvad kinni. Ja busside rivi mis mõlemal suunal ootas, oli tegelt päris asjalik juba.
Mina aga jalutasin see üks peatusevahe koju, ilus ilm, lust ju 🙂
Ja Marylt kauplesin välja loa, et kell 3 lähme ehitame maailma kõige shefima lumetudengi meie akna/akende alla… siis näeb lumi, et Mary on ka tegelikult hea (vahel) ja siis hakkab lumi (vahel) Maryt ka hoidma 🙂

Mis siis veel. Sain Belgiast kaardi-
belgiast

Ahjaa.. ja siis kurdan ka pisut… mu fotokal on mingi must junn piltidele tekkinud.. äkki tekkis. Olenevalt ava suurusest jms muutub-
dsc_0103 dsc_0104

Kusjuures (erinevalt karvadest jms sodist) EI ole seda pilti tehes (objektiivist vaadates) näha… tekib alles ekraanile ilmudes. Ja kõik esmapilgul nähtavad pinnad olen prillilapiga ära puhastanud… nothing. Ok, photoshopiga saab selle ju ära, aga ikka häirib, kui mingi latakas keset silmägu peesitab.

Appikuipikkkpostitus tuli. Enough is enough. Nüüd üks kiire kodueri ja siis Maryga lumme möllama 🙂

Kurnjäuh :)

Ei viitsi siiski eilse teemal kurta-kiita enam, räägin tänasest 😛

Maa oli valge-maa oli valge! 😛 (*hihihiii, itsitab peenikest naeru*)

Kas keski täna hommikul taevast nägi? Seda kohta, kus lumepilved ja oranžid pilved kokku sai… khuul oli 😛

Nägin täna kuidas üks takso ühe kurvi jooksul kahel korral külje ette loopis… loodetavasti oli asi suvekummides… vastasel juhul broneerin ma järgmise sõidutunni maikuusse 😀

Üritasin joonistada… I really-truly suck in it 😀 Aga ega see mind loobuma pane… teen targa näo, et SEE ongi tõeline kunst!

Haa, ja Mac paneb täna õhtul Tallinnast ajama… lähen otsin koha, kus on rohkem lund..jipikajee!

ei viitsi trükkida. paih

postcards from Heaven…

Hei again!

Sellest ma ei viici rääkidagi, kuidas päeva jooksul veel miljon asja viltu läks… vb homme viicin. Praegu räägin hoopis postkrossimisest.

Esmalt, et mittekrossijatele asi selgemaks teha, siis teadke, et Soomest on kõige rohkem kasutajaid yldse, st et Eestis, kui naaberriigis on alatasa kaat sinnapoole ja sealpoolt teel.

Mina sain täna 4 kaarti!

1. Oli Saksamaalt. Pildil oli Lapimaa. Nii oli pildiäärele trükitud vähemalt. Tädi kirjutas, et see on Norra 😀
Aga ilus kaart- lumi ja kutsud, wii 🙂
nikond40-647

2. Kaart oli Soomest. Jõulukaart (ise ma seda küsisin ;))
nikond40-645

3. Kaart oli vahelduse mõttes Soomest. Armas kutsakaart.

nikond40-646

4. Kaart see-eest oli Soomest 🙂 Ülikhuul Kaj Stenvalli kaart 🙂

nikond40-648

Ahjaa- Mac võtab vastu annetusi, et marke osta ja uusi kaarte välja saata 😀

DaGogh vs VanVinci

Vantsi blogi äärealadelt sain mingi joonistusteblogi adre… põhim systeem sihuke, et kõikkõikkõik- profiilipildist ja kommentaaridest kuni blogipostitusteni käib joonistades.
Ei ole mingi saladus, et ma joonistada ei mõista, eriti veel arvutis… aga närvide rahustamiseks sodida on küll mõnus 😀
Siin tema siis on- minu kriipsujukud!

P.s. Vants… Sinuga seoses meenus, et Su enriike löödi kodust välja… pakud talle peavarju?

päkapikk-pikk-pikk-pikk-pikk :)

Mul käis täna hommikul päkapikk! Tõi mulle voodiäärele mulgikapsaid ja 2 jogurtit ja 2 moosipalli ja ühe mandariini. Ja minu viisaka küsimise peale (mhh? AINULT ühe mandariini saangi vä?) andis teise mandariini veel! (a) aitäääh.

Ja maa oli valge ja lund muudkui sadas ja sadas ja puud olid valged ja mac tegi valgetest puudest pilti ja kõik oli niitore niitore.

Ja siis jõudis mac tööle ja suuutis häire tööle panna…
ja siis tahtis mac viia mulgikapsad kõigetagumisse ruumi külmikusse ja sealt jogurti jaoks lusikat tuua… ja läkski. Poolel teel meenus, et kapsad jäid maha… tagasi. Kui kapsad lõpuks õnnelikult külmas olid ja mac õnnelikult oma toolil tagasi, meenus, et oh.. lusikat oli ka vaja 😀 Oh rõõmu.. tagasi!
Ja siis hakkas mac moodipallipakki avama ja hetkega olid mu sõrmed nukkideni moodipalli sisse vajunud. Nad mahtusid sinna tänu sellele, et moosi seal sees ei olnud- enam. See voolas mööda mu kampsunit, vööd ja pükse ja kukkus teksade taskusse ka 😀

Oo kaunis päev, oo kaunis pühapäev… või siis mitte pühapäev.

Aga lumiiiiii on.. sou mii cheery 🙂

EDIT: Operatsioon-Jogurtiavamine…
Pakkugem, kas:
a) põrand oli täis
b) kampsun oli täis
c) mõlemad olid täis.

Ma usun teisse ja tean, et te vastasite õigesti… c siis 😀

Lumiiiiii 🙂

EDIT2:
Seni, kuni ma eelmist editit toksisin otsustas moos ka teisest poolikust moosipallist välja valguda.. lauale loomalikult, sest kile lõppes napilt enne ära. Koristusaktsioon alkaa nyt!

Snow must go on!

Kuidas kurjam lund fännab.

Ehk seletuskiri selle kohta, miks Tam ja Mac täna nii unised on 🙂

Tegevuspaik… koiku Lasnamäel.
Tegevusaeg: 19. november, ~kell 05.00 – 07.00
Tegelased: Mac (M) & Tam (T).

Mac:*lohistab ennast voodilt püsti, paterdab aknani, jookseb tagasi ja veab Tami kättpidi voodist välja akna juurde* “Tule vaata! Tule vaata!”
Tam: * Tõuseb alistunult ja Maci suureks üllatuseks tulebki vaatab*
M: “Lund sajab.. lund sajab… ja maa on valge!”
T: “Mhmh…” *Tatsab tagasi ja teeb ca 2 sekundiga näo, et magab jälle*
M: *Ei usu seda nii kergelt, koputab küünarnukiga ribidesse (edaspidi kop-kop)* “Kuule, kuule- ega Sa ei maga?”
T: Mõmiseb: “Üritan.”
M: “Ahah. Aga tead? Lund sajab!”
M: *kop-kop* “Kuule, lähme tatsame akna alla lume sisse suurelt mingi totaka sõna?”
M: *kop-kop* “Kuule, lähme jalutame lumesajus?”
M: *kop-kop* “Kuule, lähme teeme lumememme? Tuled? Tuled või?”
M: “Tead, et vaikimine tähendab nõusolekut, kas see siis tähendab, et tuled?”
T: *Teeskleb üsna oskuslikult magajat, aga reedab ennast ohkega iga kord, kui ma suu lahti teen*
M: *kop-kop* “Tead, tead- lund sajab!”
M: “Hommikul sulab lumi ära, me peame praegu lumememme tegema!”
M: *kop-kop* “Aga kas ma üksi võin lumememme ehitama minna?”
M: “Äh, okei, seekord ma vaikimist nõusolekuna ei võta.”
M: *kop-kop* “Oh, maa on valge… kuule, lund sajab!”

jnejnejne… tõstke nüüd käed, kellel Tamist hale on?
Ja nüüd tõstke need, kellel minust hale on, sest lumememm jäigi ehitamata 😦

LONG LIVE THE SNOW!

nikond40-634

Sära, Sõber!

Oh, mul tuli täna loengus-bussis-postimees.ee’d lugedes geniaalne idee 🙂

Olete nähenud filmi”Pay it forward”? Kes ei ole, siis vaadake!
Peaks hakkama peaaegu sama süsteemiga sõprade elusid päästma. System on sihuke: Osta 2 helkurit (v saa Teevidalt reklaamhelkureid vms.. vaba valik). Vali kaks helkurita sõpra, tuttavat, tööandjat, sugulast, õpetajat vms, kelle elu tahaksid säästa/päästa. Kingi neile helkur.

Helkurite vastuvõtmiseks tutvusta neile kahte tähtsat reeglit:
1. Ta peab helkurit kandma!
2. Ta peab ise kahele sõbrale Särava elupäästja kinkima.
Kui ta reeglitega nõus pole, olgu omaette… ostku endale ise oma helkur 😀

oioi.. koduvõõrsil hakkas.. lippan, tsiutsau

Põnev-põnev unenäguline

Niih, nagu ma täna enne mõnele loengus suure suuga reklaamisin, siis blogin oma öisest ülipõnevast unenäost. Feel free to kasutada seda kõiksugu sigahästi müüvates raamatutes ja filmides ja mind selle läbi rikkaks teha… aitäh.

Niih… üks tyyp, paha onu siis, oli filmist “Saag”, aga uni niihirmuskole õnneks polnud siiski 🙂
… ja kui kirjutis tundub segane, siis doooh, see oli unenägu- need ongi segased 😀

Pisike neegripoiss läks trillalla-trullalla kuskil trepikojas treppi mööda 5-le korrusele… ma ei tea, mis asjajamisi tal seal oli, igaljuhul hullult tähtsa näoga läks. Aga 5-l tehti äkki laes luuk lahti ja välja vaatas see maskiga paha onu, kes saefilmidest tuntud (vt. lõpust) ja ütles talle koleda šišiševa häälega hästikoledasti… ja lubas, et kui ta neegripoissi veel korra nägema peaks, teeb ta tast sõelapõhja.
Pisikesel neegripoisil hakkas loomulikult kolehirmus ja ta põgenes tuhatnelja tagasi trepist alla. Ja mööda tänavat tagasi/või edasi… olenevalt sellest, kustpoolt ta enne tuli 😉

Mõni aeg hiljem. Sama maja kolmanda korruse aknal istub Sae-maskiga onu, relv käes ja lubab inimesi maha laskma hakata. All tänaval on hunnik tavalisi inimesi ja hunnik politseiinimesi ja hunnik ajakirjanikuinimesi. Segastel ajsaoludel (Loe: ma ei mäleta, miks täpselt), pääseb grupp ajakirjanikke vahepeal majja sisse, kondab ringi ja tuleb siis ära jälle.

Samal ajal üle tänava asuvas vastasmajas (kuhu sissepääs on kõrvaltänavalt) näeb toosama neegripoiss aknast toimuvat ja kuuleb kuidas politseionud arutavad, et saeonu on täitsa lolliks läinud, sest ei ole kunagi inimesi lihtsalt tulistanud, vaid pigem oma lõksu meelitanud ja muul viisil killinud (nagu filmis, noh).

Neegripoiss kuulab siis natuke aega aknast saeonu ähvardusi,  jookseb siis majast välja kõrvaltänavasse… maskionu ei pööra talle mingit tähelepanu.

Politseionud valmistuvad samal ajal maskionu maha laskma, kuna ta nii ilusti seal aknal istub.

Neegripoiss jookseb politseinike juurde ja räägib, et maskionu, keda ta hommikul nägi, oli teise häälega ja šušištas S-i, ja et onu aknal ei ole see, sest ta ei tundnud teda ära, kuigi lubas sõelapõhjaks lasta. Politseionud ei kuula/usu teda ja tahavad ikkagi maskiga mehe maha lasta.

Äkki avastatakse, et üks ajakirjaniku- (või oli see fotograafitädi) ei ole välja tulnud. Politseionud mõtlevad ja juurdlevad ja avastavad, et maskionu ei ole aknalt kadunud ja tema ei saanud tädi puutuda. Üks politsei ja neegripoiss hiilivad majja tagasi 5le korrusele, kus luugi all on mingi peaaegu laeni ulatuv suur pukk, mille äärt mööda saab luugini ronida. Politseionu ronib puki otsa ja viskab ennast sinna kõhuli(mitte siis otse luugi alla vaid pisut kõrvale). Neegripoiss teeb trepil mingit kolinat ja kohe ilmub luugist maskis onu pea, kes neegripoissi maha tahab lasta, aga kutt on juba seina taha peitu hüpanud. Politsei laseb niikaua laskja pähe pisikese kuulirahe (mis oli üsna rõve, ma ei taha, et mu mõttelend enam seliseid asju näeks :D) ja siis on paha onuga ühelpool. Luugist sees on aga ruum, kus vannis on kadunud fotograaf külmas vees. Vannil on joonistatud äärtele 2 joont- 1, milleni ei tohi veepiir tõusta ja 2, kust ei thi vesi allapoole minna. St, kui tädi veest tõuseb, siis vesi ka langeb ja tulemuseks on elekrilöök vees. Neegripoiss ja politseionu vedasid pudelhaaval vanni vett juurde ja nii sai tädi 1 kehaosa haaval sealt välja pugeda kuni lõpuks käes oli.. pisut külmunud, aga elus 🙂

Aga all aknal oli ikka maskiga onu, keda politseid olid valmis maha laskma. (ma peaks tõepoolest vähem filme vaatama!) Kui neegripoiss ja politseionu sinna läksid, tuli välja, et paha maskionu (kes nyydseks kõrvad pea alla pannud oli siis) pani talle ümber pommivöö, ja kui ta oleks reetnud, et tema ei olegi paha onu, oleks paha onu ta õhku lasknud. Pommivöö oli sihukese süsteemiga, et kui onu selle ära võtab, on tal 3 seki edumaad ja siis käib ikkagi kõmakas.

Kuna neegripoiss oli tark ja andekas ja lastel on yldse paremad ideed, siis tuli talle tore mõte. Nad viisid pommivööga onu linnast välja mingile lagendikule, kuhu tuli ka kraana, mille tipust tuli pikkkk (benji?)kumm alla, koos konksuga. Rahvas aeti kaugemale (v.a. yks pommiylikonnas onu ja pommivööga onu).  Kumm venitati hästi pikaks, konks pandi pommivöö külge ja vöö tehti lahti. Onud viskasid mingi katte alla pikali samal ajal kui kummi jõul pomm kiirelt taeva poole uhas ja seal pisut ilutulestikku tegi.
Ilmselt oli pauk nii kõva, et ajas mu üles, sest edasi on must auk ja ei mäleta mittemidagi.


P.S.Ma vb mõnele juba tuhandeneljandat korda seletan, et neeger ei ole minu jaoks sõimusõna vaid palju armsam nimetus “MUSTAnahalise” kohta… no tõesti, kas saab veel koledamalt öelda, kui must???
P.S. 2: Ma olen gigauhke, et see siiani mul sama täpselt meeles on, kui öösel ja hommikul Tamile kurtes 😀
P.S. 3: Saeonu: