I hate thursdays.

Mac teab, kuidas päeva alustada VOL 2

Ärkasin selle pihta, et nutta tahaks 😦 Nii valus oli. Olin ligi 8 tundi ühel küljel ühes asendis maganud ja vasak õlg oli hommikuks kergelt sandistunud. See selleks, tund aega lohistasin teda lihtsalt elutuna järgi ja oigasin, aga lõpuks sai tast jälle eluloom. Siis vutvutvut uksest välja ja bussile. See pidi 9.00 tulema. Kui ma  nurgani (kust pisut maad peatuseni on) jõudsin, nägin, et buss on sinnapoole teel. Hakkasin liduma. Lumel oleks hea joosta, aga kui vaheldumisi on kõvad jäähunnikud ja veeloigud ja asfalt, oli see üsna õnnetu ettevõtmine. Ja kuna mu saabas on üks paras saabas peast, läks tal (JÄLLE!!! arghhh) pael lahti ja mac oli kõhuli vees-asfaldil… vasak käpp on katki ja ai, aga tõusin ja lidusin edasi. Buss loomulikult ootas pisut ja pani ajama.  Kui ma peatusesse jõudsin, oli kell 8.55. Üheksa-null-null-mai-äss!

Õnneks oli MP3 mu sõber ja kuigi olen seda kaks nädalat laadimata tunde kuulanud, ei vedanud ta midn veel alt ja mängis võidukalt linnani välja, seltsim või nii 🙂

Linnas bussilt maha ja tööle tatsates suutsin uuesti jääd leida… käpad maha kordussaade. Olge te täna libedusega ettevaatlikud, palun 🙂

Tööle jõudes läksin salatit viima ja lusikat tooma. Lusika unustasin tuua. Meenus kohe eelmine neljapäev. Kui Garfieldil oli esmaspäev, siis ma vihkan neljapäevi. Phähh. Ingl.k. see isegi kõlab erakordselt koledasti- thursday. Mjäu.

Tahtsin midagi veel rääkida, a ei mäleta juba ammu, mida… nii, et las see siis jääb.

P.S. Täna tõi päkapikk vaarika-kohupiimavärki ja kartulisalatit : Tähkens!

EDIT: Meelde tuli, mis ma veel kurta tahtsin. Ootasin eile Tam’ i ja ehitasin lumememme. Sellise kõvera ja õnnetukese nagu minagi, aga omamoodi armsa 😛 Tegin mobiiliga mingi uduse ja pimeda pildi ka, a see mu mobiili jääbki ilmselt väga pikalt…
Enivei- vähem kui 2 tundi hiljem oli lumememm kadunud. Kusjuures NII kadunud,e t mitte lihtsalt ümber lükatud, vaid ka pallid olid kadunud… v pulbriks tehtud. Süüdistan kas Kiku’ t või Mary’t (või ühisprojekti), sest neil oli ainsana põhjus mu memme vihata- ta oli ju LUMEST!