häppi njuu jeer

Niih, jagan siis sel aastal viimast korda oma rõõmu/e:

1) Sain statiivi.. juhhei. Sihukese... 200 raha kallimalt 😀

2) Sain õhupumba abil lõpuks oma sensori puhtaks ja must plekk on kadunud.. juhheiii!

3) Lisasin eile mingeid klõpse flogi 😛

4) Lähen nüüd prügi välja viima koeraga..

ciao!

äfterjõul

Loll laps, Mac- jäta meelde, tiki sokkidele, tao peakolusse ja tee kõikmisveel… saa ükskord selgeks, et MÜTS ei ole rõivas! See on aksessuaar! Rõivad (v.a. pesu), jalatsid ja kodukaubad ei sisalda ju mütsi, doh…

Umbes nii arvab Kaubamaja. Parimatest parim klient my ass 😀

***

Ei viitsi hakata kribama, et noh kuidas teie jõul möödus ja mis aastavahetusel plaanis ja häid jõule ja head uut aastat ja kõike muud eksole. Olin Vinnimaal, nägin lund ja jõuluvana ja sõin kapsast. Hiiglatore oli. Kõik.

***

Kohustuslik jõulupostitus seljataga, kiidaksin hoopis:
Kiigake mu (taand?)arengut Tegaki joonistamislehel,
ja kiitke mu 5 uut pildilist fotoblogis 😉

armastus võitab kõik!*

* tänane orkuti õnnelause 😀

Föörst, all positive:

1) Minu inimkatsete tulemuste järgi olen ma suht koht tervete liiki arvestatav 🙂
2) mu kõtu on ka tervem ja eile käisin koolitusel.
3) Eilne koolitus oli tore 🙂 Sain palju toredaid mõtteid ja armsa jääkarufliisi.
4) Jõulukingid on päästetud.

Ja negatiivne.. mul on Kikust nii kahju 😦 Numbrite näkkun***, hirmus 😦

ou kräpp

Pärast seda, kui Mac eelmisel nädalal imestas, et kuidas kõik haiged on, otsutas ta täna öösel ise ka haigeks jääda… njäu.

Kuna homme on koolitus, kust ei tahaks väga puududa, kribasin täna õppejõule/helistasin tööle, et olen kodus. Sees keerab sajaga ja ainuüksi mõte kuskile minekust ja homsele mõeldes.. apppiiii.

Ahjaa ja siis .. ma magasin päeval (!), pole seda teinud vist päeast 12nda lõpupidu+sellele järgnevat jaanipäeva. Aga täna lasin sliipi 11.30 st 2ni.. mis võis olla seotud sellega, et sisikonna prst istusin enne kuute juba yleval ja 8paiku roomasin tami juurest koju voodisse.

Nüüd ma hakkan sööma. Üks saiaviil ootab seljatamist.

Ahjaa- kas keegi kunagi koirohtu on söönud? Masendav, misasi sellele NIIIIII vastiku maitse annab? Hale on endast 😀

It’s really you but no one ever discovers…

Hellou!

Niih, nüüd pisut appdeite möödunust.

Üle-eelmine nv käisin Vinnimaal. Tegime lumemehi/konnisid.
Kõige nunnum lumemees on siis minu kätetöö ja lumekonn jääb Tami südametunnistusele:
dsc_0746 dsc_0747

Voh… eelmisel nädalavahetusel käis Jassu siin. Valmistusin neljapäeva päeval ette ja ostsin 2 kinopiletit Madagaskar 2’le laupäeval kell 14.40… Siis jõudsin tagasi tööle ja sain arstilt teada, et pean PET-uuringul olema laupäeval kell 14.40-17.30. Oh joy! Õnneks õnnestus lõpuks töökaaslane ära seebitada, et ta Jossuga kaasa läheks. Tänud talle 🙂 Ja noh, õnneks on Joss suht viisakas poisiklutt ka, et kallale ei läinud, popkorni ei loopinud ja filmi ajal vast üle saali kisanud ka…

Eniveis, minu inimkatsed samal ajal… kõigepealt vereanalüüs sõrmeotsast (veresuhkruproov), siis pool tundi palatis vedelemist, siis veenisüst selle kiirgusainega, siis tund aega palatis magamist ja siis Positron-emissioon-tomograafiale , aga minul, oh rõõmu, pidid käed üleval olema. Kaltsiumivaeguses olijale, nagu mina, tähendas see sajaga krampis käsi juba esimese viie minuti pärast. Kui ca pool tundi hiljem hollandi (?) onu nägu nähtavale ilmus ja ta sõnad “You’re finished” ütles, oli ta mu lemmikmees maailmas 😀 Üritades riidesse panna oli keski kavalpea vahepeal mingi vale jäseme minu külge monteerinud- parem käsi rippus tuimalt kõrval, mingis ebamäärases tagurpidiasendis,  surises ja keeldus igasugusest koostööst. Alles poolel teel koju, oli ta jälle koostööaldis 🙂

Heh, ja siis tänastest seiklustest.

Eksam kell 10.00. Vereproov (saatekirjade võtmine valvelauast + vereproov) enne seda. Arvestasin, et kui ca 8.30/45 kohal olen, siis jõuan vabalt verd anda ja Pedasse jalutada ja teepeal veel süüa ka, sest enne ei tohtinud. Yeah, dreamergirl says WHAAAT?

Saatekirju lauas polnud, sain need arstilt kabinetist (lisaminutid). Seejärel verd andma. Järjekord ulatus läbi kabineti, piki koridori kuni trepini. Minu ees oli 25 inimest. Ja üks kahest vampiirist (kes alati mu miniveenid ilusti leiab, läks ka kuskile ära). Kokkuvõttes tore lisatund. Teine vampiir leidis õnneks veeni siiski esimese torkega aint pärast oli veider (räägin veidi hiljem). Asi lõppes sellega, et sööstsin 9.45 välja, tellisin takso ja jõudsin 9.58 Peda ette. Suures osas tänu Vihmah22lele sain ehk ilusti eksami joonde ka. Ja Maryle maailmatänud kohahoidmise eest 🙂

Siis tibukestega sööma, Avega shoppama (sain endale maailmaarmsa pusa- Born to be Wild 😛). Siis 3h Exceli koolitust… oskan seal nüüd lippe joonistada, Alt-Shift-; abil kuupäeva sisestada, faili parooli alla panna jpm.

Päeva jooksul tundsin vahepeal, et käsi on valus, a mõtlesin,et vereproovist jäänud plaaster ehk kisub pahasti. Nüüd koju jõudes kiskusin selle ära, ja all on inetu suur punane laik, selle ümber veelinetum sinine laik ja loomalikult on see niinii ai, et kätt kõverdada ei saa ja pärissirgeks ka mitte.. phäh, laki mii junõu.

Ja kui ma juba ette võtsin ja blogisin, siis kurdan oma haigest unenäost ka…
Kõigepealt olin (vist) Vinnimaal… meil oli kausitäis südameid.. päris südameid. Pidime igaüks ühe valima ja kui me suutsime selle emm.. tuksuma mudida, siis arenes sellest mingi loomake… kes ei suutnud, nende südamed tehti söögiks (ma ei söönud seda). Aga minu südameke hakkas mööda lauda ronima, karvatas kõrvad ja lõpuks kasvas ilgelt lahedaks nirgiliseks. Sihuke kängurusuurusega (Tlna loomaaias olevad kängud), ja pisut ka kujuga, aga üldiselt mingit nirki vms meenutav lontkõrv 😀 Hästi vaffa tüüp oli. Aga siis tuli tal mingi haigushoog vms, et kõigepealt pures mind pisut ja siis tal kukkusid esikäpad ära. Lõpuks ma jäin tast ilma.. njäu 😦 Aga jh, veider unenägu. Ma natukene kardan ennast.

Niih, ja siis veel mõnele huvilisle pisut HM’ist.
HM on “Hannah Montana”, Disney channelilt tulev seriaal, peaosades Miley ja Billie Ray Cyrus. Miley’st on elu24 ka palju kirjutanud, a see selleks. Vb on kõige teadatuntum lugu “Get ready get set don’t go”, mis on täitsailus lugu:

Enivei, sari on sihuke lyhike (1 osa on 22 minti), lihtne (vahepeal pisut sihuke, lapsemeelne … õnnis, vms), aga naljakas. Aga see krdi Whaat-nali kipub kylge jääma, dämit. Enivei, mina vaatasin 2 hooaega ära ja 3. hooaja need, mis eetris olnud on ka. Vaadata saab kas: SurftheChannelist. Või võtta sealt osa pealkiri, kopida juutuubi ja seal on ka osad kolmes osas üleval 🙂

Tahtsin ma miskit veel kurta/kiita? Vist mitte. Nüüd on superpikk postitus tehtud ja kuu jälle hooleta. JA võin nyyd täie õigusega Vantsi, Dzeiki, Kiku, Vihmah22le kallal viriseda, et kus on uus poooostitus?

Haa, ja Caro sai eile sigavanaks. Minu kaastunne 😀
aa- Lisasin Orksi eile huniku uusi pilte, päkatsisari lausa 😀 Kes teavad, who’s really me, feel free to leave comments.

Ahjaa, postkaardid (Viimane, muumitrollidega Soomest on puudu):
Inglismaa:

Poola:

US and A:

Soome:

päkapikula

1. ohjeebus, wordpressil on JÄLLE uus kujundus! Publishi osa meeldib mulle nüüd küll rohkem ja see knopka üleval on ka numpar, aga igaks juhuks ei kiida (veel), sest raudselt suudan varsti segaduses miskit ära susserdada ja kurjaks saada 🙂

2. Mind kohe huvitab, et kuidas Tõehetke Lilit-Veigo oma esilehti jagavad? Võtavad iga päev loosi, et täna olen mina plakatil ja sina esilehel? Või, et täna olen mina Õhtulehes ja Elu24’s ja sa Kroonikas? Ära ei tüüta nii? (Ja ei tasu nüüd öelda, et ära siis loe.. ei loegi, aga plakat ja bännerid irvitavad näkku igalt poolt lihtsalt).

3. Hommikuti Lasna poolt linna sõites on hakatud Kanali ääres miskit toimetama (Kumu vastas)… nii armas on neid mullakoormatega kastiautosid vaadata pimedas… nagu pisikesed jaaniussid roomavad (hästi aeglaselt) mööda künkaid read… numpar. Aga hunnik on ikka suuuuuuuur, nii et jõudu tööle 🙂

4. Ma käisin Kaupsis.. ja ei piiksunud. Nüüd söön (Marieega, valmistu lõuga pühkima…) rohelise peekonitäidisega oliive… ja joon (Kiku, valmistu lõuga pühkima…) Red Bulli… Tiivad, uuu? Kräpp, ma lootsin bussiraha kokku hoida, kui õhtul Vinnimaale minen :S

5. Nüüd siis lõpuks pikapäkkudest. Vestlus minu ja töökaaslase vahel:
TK: “Kas selle mandariini mu laual tõid päkapikud?”
M: (kavala näoga) “Ähäh”.
TK: “Kui neid näed, siis ütle aitäh”
Nii armas 🙂

6. Räägin siis Päkapikkudest pisut. Siis kui ma veel pisike poiss olin (enne, kui ma suureks tüdrukuks kasvasin), oli meil esikuseinal päkapikupostkast. Selline riidest tasku, jõulupildiga ja kellukesega otsas. Sinna sai igal õhtul kribatud (jõuluajal vähemalt). Minu usk päkalistesse algas 3. klassis, kui enne magamaminekut meenus, et ups, homme pisi kooli töpatundi liimi kaasa võtma. Ja meil ei olnud liimi 😦 (See on see, kui ühtki nuusutajat peres ei ole). Kuna oli päris hilja, ja sel ajal ei olnud veel maja ümbritusetud miljoni 23-ni avatud poekesega, siis ei saanud ka emps selle järgi lipata kuskile. Soovitas siis mul päkapikule kirjutada hoopis. Ja hommikul oligi liimipulk (kusjuures jubehea lõhnaga :D… siis saingi kaühtlasi teada, et EI tohi liimi nuusutada 😀 mitte, et ma seda varem teinud oleks) sussi sees. Jeej!
Ja kes nüüd ütleb, et empsil oli juhtumisi liim juba varem valmisvarutud, sab piki piilumist… ja temale enam päkad-vanad ei tule!

Teine kord, kui ma päkaliste eksisteerimise avastasin, oli siis, kui nad Salvo-kelgu aknast sisse tirinud olid. Sest emps seda õhtul ei toonud 😛

Mõnevõrra lõi minu usk nende eksisteerimisse kõikuma, kui kõik aastate jooksul hoolega rebikleebivoldikirjutatudjoonistatud kirjad empsi valdustest päevavalgele vajusid… aga ju need siis on nagu taara, et kuuluvad tagastamisele pärast eesmärgi täitmist 🙂

EDIT: Dzeiki kommentaar tuletab mulle meede, et mul ei käi pikapäkk sussi sees. Emme õmbles seinale ripututava päkapikuplika, kellel on põll ja tasku ja patsid ja punane müts ja kõik nagu vaja… ja sealt põlletaskust avastan ma nüüd hommikuti sokulaadi, see on nagu potike täida end 🙂

Ilusat päkapikulat teile 🙂

P.S. Kas teadsite, et änksad Päkapikud käivad Virus 🙂

pätt-mäkk :D

Hehee,

et kõik ausalt ära rääkida, peaksin alustama eelmisest nädalast, kui käisime Järve keskuses… Juku mänguasjakeskusesse sisenedes (!) hakkasid turvaväravad piiksuma ja väljudes samamoodi… kuna müüja nägis seda ka sisenedes, ei olnud probleemi õnneks. Samas Selveris ei teinud enam väravad teist nägugi, nii et polnud nagu miskit.

Hiljem, Jyskis, lasnamäel, kordus jälle sama: sisse-piikpiiks-välja-piikspiiks. Nujah.

Nüüd jälle rahu olnud tükk aega, ei Knopka ega R-kiosk, ega Eesti Post reageerinud absoluutselt.. kuni kaubamajani. Väljusin väravast ja need vilkusid. Aga kuna turva jooksis ühe naise poole, arvasin et polnud mina… aga kui ma eskalaatoriga poolel teel olin, lidus turva ka sinnapoole… küsimuse peale,e t kas mina, noogutati ja nii sõitsin üles ja läksin siis sama targalt alla tagasi (hehee, oleks võinud actionit teha ja mööda poodi liduda, nagu õige pätt kunagi, aga kuna ma miskit polnud pihta pannud, ja suur-raske pakk kaenlas, mille tööle pidin tooma, ei viitsinud jamada :D)

Niisiis, pakk ei piiksunud, šokolaad ka mitte… kott samuti. Jope otsustas üks kord piiksuda, teine kord mitte.. siis jälle piiksuda ja seejärel mitte 😀 väga isepäine tema, ilmselt mitte minusse.

Õnneks sattus mulle väga tore ja viisakas (ja armas :D) turva-noormees, kes oli päris abivalmis ja pakkus välja, et võime turvakeskusesse minna ja seal otsitakse välja, mis piiksub, et sellest lahti saada… muidu jäängi pätimoodi igast poest piiksudes väljuma (kuigi, kui ma ikka varastada tahaks, siis nii tark oleks ma ikka, et see piikspiiks ära murda küljest… kui see üldse võimalik on?! 😀)

Ja minu armas-ilus-nunnu jope peitiski enda sildi küljes mingit kleepsu, mille hobiks oli mu marki täis teha… no tänks, isegi oma jopele ei saa loota 😀

Igaljuhul olen ma nüüd piiksudest vaba ja võin jätkata jõulushopinguid ilma turvateenistuse abita 🙂

Mac tänab Kaubamaja toidumaailma turvatöötajat 😎

iivning

EDITED! (vt. lõpust)

Heh… mul on maailmavahva autoõpetaja, vot… ma saingi täna sõitaaa 🙂 ja homme saan ka! Wiii. Tänutäheks üritasin ma bussile sisse sõita (a), I’ll try to avoid it next time.

Kodo jõudes vaatasin postimehest uudiseid… esimesest kolmest kahel oli kirjaviga sees. Ok, mitte otseselt postimehes vaid elu24’s ja ilmajaama-lehel, aga siiski…

post2

post1

nunuh.

Mis siis veel.. a- mul käis päkapikk! Tõi kutsikapildiga jõulusokulaadi 🙂

Aga nüüd Joulutarina’t vaatama 🙂 Seal mängib Mikko Leppilampi ka 😛 oeh, tehakse ikka ilusaid inimesi…

EDIT:
Kui juba tähenärimiseks läks-
Sain keirja partnerkaardilt…
“Loomulikult lisandub headele sünnipäevahindadele veel Sinu Paartnerkaardi soodustus -5%.
Sünnipäevaloosis on auhinnad ABC Kinga sõpradelt:
10 luksuslikku heaolupaketti Baor Spalt”

Paartner, siis paartner… ja guugledades ei teatud Baor Spa’st mittemiskit… teisest sarase nimega spa’st kyll…