pätt-mäkk :D

Hehee,

et kõik ausalt ära rääkida, peaksin alustama eelmisest nädalast, kui käisime Järve keskuses… Juku mänguasjakeskusesse sisenedes (!) hakkasid turvaväravad piiksuma ja väljudes samamoodi… kuna müüja nägis seda ka sisenedes, ei olnud probleemi õnneks. Samas Selveris ei teinud enam väravad teist nägugi, nii et polnud nagu miskit.

Hiljem, Jyskis, lasnamäel, kordus jälle sama: sisse-piikpiiks-välja-piikspiiks. Nujah.

Nüüd jälle rahu olnud tükk aega, ei Knopka ega R-kiosk, ega Eesti Post reageerinud absoluutselt.. kuni kaubamajani. Väljusin väravast ja need vilkusid. Aga kuna turva jooksis ühe naise poole, arvasin et polnud mina… aga kui ma eskalaatoriga poolel teel olin, lidus turva ka sinnapoole… küsimuse peale,e t kas mina, noogutati ja nii sõitsin üles ja läksin siis sama targalt alla tagasi (hehee, oleks võinud actionit teha ja mööda poodi liduda, nagu õige pätt kunagi, aga kuna ma miskit polnud pihta pannud, ja suur-raske pakk kaenlas, mille tööle pidin tooma, ei viitsinud jamada :D)

Niisiis, pakk ei piiksunud, šokolaad ka mitte… kott samuti. Jope otsustas üks kord piiksuda, teine kord mitte.. siis jälle piiksuda ja seejärel mitte 😀 väga isepäine tema, ilmselt mitte minusse.

Õnneks sattus mulle väga tore ja viisakas (ja armas :D) turva-noormees, kes oli päris abivalmis ja pakkus välja, et võime turvakeskusesse minna ja seal otsitakse välja, mis piiksub, et sellest lahti saada… muidu jäängi pätimoodi igast poest piiksudes väljuma (kuigi, kui ma ikka varastada tahaks, siis nii tark oleks ma ikka, et see piikspiiks ära murda küljest… kui see üldse võimalik on?! 😀)

Ja minu armas-ilus-nunnu jope peitiski enda sildi küljes mingit kleepsu, mille hobiks oli mu marki täis teha… no tänks, isegi oma jopele ei saa loota 😀

Igaljuhul olen ma nüüd piiksudest vaba ja võin jätkata jõulushopinguid ilma turvateenistuse abita 🙂

Mac tänab Kaubamaja toidumaailma turvatöötajat 😎