päkapikula

1. ohjeebus, wordpressil on JÄLLE uus kujundus! Publishi osa meeldib mulle nüüd küll rohkem ja see knopka üleval on ka numpar, aga igaks juhuks ei kiida (veel), sest raudselt suudan varsti segaduses miskit ära susserdada ja kurjaks saada 🙂

2. Mind kohe huvitab, et kuidas Tõehetke Lilit-Veigo oma esilehti jagavad? Võtavad iga päev loosi, et täna olen mina plakatil ja sina esilehel? Või, et täna olen mina Õhtulehes ja Elu24’s ja sa Kroonikas? Ära ei tüüta nii? (Ja ei tasu nüüd öelda, et ära siis loe.. ei loegi, aga plakat ja bännerid irvitavad näkku igalt poolt lihtsalt).

3. Hommikuti Lasna poolt linna sõites on hakatud Kanali ääres miskit toimetama (Kumu vastas)… nii armas on neid mullakoormatega kastiautosid vaadata pimedas… nagu pisikesed jaaniussid roomavad (hästi aeglaselt) mööda künkaid read… numpar. Aga hunnik on ikka suuuuuuuur, nii et jõudu tööle 🙂

4. Ma käisin Kaupsis.. ja ei piiksunud. Nüüd söön (Marieega, valmistu lõuga pühkima…) rohelise peekonitäidisega oliive… ja joon (Kiku, valmistu lõuga pühkima…) Red Bulli… Tiivad, uuu? Kräpp, ma lootsin bussiraha kokku hoida, kui õhtul Vinnimaale minen :S

5. Nüüd siis lõpuks pikapäkkudest. Vestlus minu ja töökaaslase vahel:
TK: “Kas selle mandariini mu laual tõid päkapikud?”
M: (kavala näoga) “Ähäh”.
TK: “Kui neid näed, siis ütle aitäh”
Nii armas 🙂

6. Räägin siis Päkapikkudest pisut. Siis kui ma veel pisike poiss olin (enne, kui ma suureks tüdrukuks kasvasin), oli meil esikuseinal päkapikupostkast. Selline riidest tasku, jõulupildiga ja kellukesega otsas. Sinna sai igal õhtul kribatud (jõuluajal vähemalt). Minu usk päkalistesse algas 3. klassis, kui enne magamaminekut meenus, et ups, homme pisi kooli töpatundi liimi kaasa võtma. Ja meil ei olnud liimi 😦 (See on see, kui ühtki nuusutajat peres ei ole). Kuna oli päris hilja, ja sel ajal ei olnud veel maja ümbritusetud miljoni 23-ni avatud poekesega, siis ei saanud ka emps selle järgi lipata kuskile. Soovitas siis mul päkapikule kirjutada hoopis. Ja hommikul oligi liimipulk (kusjuures jubehea lõhnaga :D… siis saingi kaühtlasi teada, et EI tohi liimi nuusutada 😀 mitte, et ma seda varem teinud oleks) sussi sees. Jeej!
Ja kes nüüd ütleb, et empsil oli juhtumisi liim juba varem valmisvarutud, sab piki piilumist… ja temale enam päkad-vanad ei tule!

Teine kord, kui ma päkaliste eksisteerimise avastasin, oli siis, kui nad Salvo-kelgu aknast sisse tirinud olid. Sest emps seda õhtul ei toonud 😛

Mõnevõrra lõi minu usk nende eksisteerimisse kõikuma, kui kõik aastate jooksul hoolega rebikleebivoldikirjutatudjoonistatud kirjad empsi valdustest päevavalgele vajusid… aga ju need siis on nagu taara, et kuuluvad tagastamisele pärast eesmärgi täitmist 🙂

EDIT: Dzeiki kommentaar tuletab mulle meede, et mul ei käi pikapäkk sussi sees. Emme õmbles seinale ripututava päkapikuplika, kellel on põll ja tasku ja patsid ja punane müts ja kõik nagu vaja… ja sealt põlletaskust avastan ma nüüd hommikuti sokulaadi, see on nagu potike täida end 🙂

Ilusat päkapikulat teile 🙂

P.S. Kas teadsite, et änksad Päkapikud käivad Virus 🙂