Olenemata sellest, et olin eile nii vässväss, ei õnnestunud mul ikkagi korralikult välja magada. Läksin heas usus peale 11st tuttu.. ja pikali olles, kuulen mingit nõrka toksimiselaadset häält. Õnneks kuulis Tam ka, nii et need hääled polnud mu peas. Veic toksis ühtlases tempos ja jäi vait. Veidi aja pärast uuesti.. ja uuesti.. ja uuesti. Olles unemaale minemas, on sihuke ühtlane heli suht hulluksajav, ja te ei taha mind ju veel hulle/umaks, kui praegu :D.
Pikali tundus, et see tuleb täpselt voodi juurest… seinast/laest vms. Vedasin ennast püsti ja käisin mööda tuba… seisin kuskile, ootasin kuni koputused algasid, kui polnud sealt, läksin järgmisse kohta ja ootasin jälle. Lõpuks jõudsin täpselt põiki toa teise otsa, kust tulevad need 2 peenikest toru laest radikasse ja põrandasse… seal tundus, et see on tilkumise moodi. Kui toru raputasin, jäi korraks vait, a kohe jätkus… a samas oli kuiv igaljuhul. Ilmselt siis tilkus torus sees miski mingi vahe tagant ja kajas vastu metalli. Igaljuhul oli üsna raske tuttu jääda, kui miski peas kop-kop-kop teeb :D.
Lõpuks siiski õnnestus… aga öösel olin ikkagi 100 korda üleval… jäin magama, nägin hetkeks mingit eriti jaburat unenägu ja võpatasin ennast üles 😀 Mõned näited: Caro-Riwsi juures oli mingi pidu.. amfetamiini olid kõik kohad täis :D… tegelikult ei ole selles süüdi muidugi miski nendekahtlustus, sest nad on viksid ja viisakad. Süüdistan hoopis filmi (prst räägin), mida üleeile Tamiga vaatasime.
Siis nägin veel unes nt, et Bärril olid silmad (mitte silmaümbrus, vaid silmad) suured ja valged… päris spuuki oli- tulnukkoer :).
Ükspäev varem nägin, et miski K-Rauta vms sai 10-aastaseks… ja sel puhul oli suur pidu- kohal olid põhim. kõik Eesti inimesed (väidetavalt)… President pidas kõnesid jms. Toimus see ilusal suveõhtul K-Rautas, mis nägi välja nagu Vinnimaa kool ja asus Pirita rannas. Ja seal oli raamatukogu ja miljon lauamängu :D… ja siis inimesed jagati mingite välistunnuste järgi erinevatesse gruppidesse, millest olenes et kes neile kõnet peab vms… ja, mina jalutasin Liisuga (kes tegelikult oli TOMAT, minu käes!) mööda koridori ja kinnitasin talle: “Me oleme suured ja karvased!!!”. Ma ei teagi, kuhu gruppi ma nii üritasin pääseda… igajuhul parajalt jabur oli.
Mulle pole kunagi mu unenäod meeldinud, aga nüüd, kui need enam ei täitu, on pisut parem seis.
*mac ei saa KUNAGI üle sellest, et ainus kord, kui meie kooli ajaloos pommiähvardus tehti, rääkis ta vahetunnis enne klassikaaslastele, et nägi unes, et koolile tehti pommiähvardus. Läksime siis oma kontrolltööd kirjutama- ja voila- 7. kella 😀*
Öösel (kell 8), saatis miski tark tibi mulle messi ja ma olin jälle üleval… just siis, kui tahtsin kurjustama hakata, nägin messi sisu… lumiiiiii. Wii. Lumi mulle väga meeldima :)… verinaissscar.
A, filmist. Vaatasime ükspäev “Mina olin siin” ära. Eesti filmidele omapäraselt oli seal massiliselt roppusi ja seksi, nii et noortele läheb ilmselt väga hästi peale ;). Iseenesest, ega minu silmiski Rasmus Kaljujärve kann kole tundunud, eksole :D. *tahaks punastada, aga ei oska*
Aga actionit või miskit sihukest oli ka üllatavalt palju, nii et vahepeal oli täitsa põnev :)… nagu alati, häirisid mingid imelikud seigad, a la, et isa on politseinik ja ema oli vip-kooli õpetaja, ja siis elati suht urkas, jne.. a see selleks. tegelikult mulle täitsa meeldis… kuigi üldiselt lähevad mulle need ameerika nutufilmid ikkagi paremini peale.
*** aga nüüd vahetab mac oma blogi kujundust.. jälle… sest uus on nii ebamugav ***
Byebye!
Btw, tomorrow 😛
Tagumine aeg sünnipäevakaartid postkasti lajatada!
Ja ongi uus kujundus. Armas on…roosakas ja puha!
blogiõnne ka!
Jälle palju õnneee!!!
Üsna veider kujundus, eelmine meeldis rohkem, ma olin juba harjunud:D