Hommikune bussisõit, kus tavaliselt päevane blogidee pähe lahvatab, tekitas täna tahtmise rääkida geiteemal 🙂
Vaatasin hommikul Tamiga justäsja ilmunud filmi “Prayers for Bobby”, mis on Lifetime poolt valminud tõestisündinud raamatu põhjal. Põhimõtteliselt siis pojast, kes oli gei.. ja kui tema vägaväga usklik ema teada sa, öeldi umbes et see on haigus, aga ära muretse, me saame sellest üle ja ravime välja… loomulikult ei saanud, ja poiss tegi mingi hetk enesetapu (kusjuures see enesetapu osa oli täpselt nagu seal Lilja-4-Everis, et alguses vilje ja filmis sees hüpe (kes näind, see teab)). Aga igaljuhul väga hea film, ses suhtes, et nt noortele näidata.. see ei ole sihuke porno… ega ka sihuke hästi usklik värk… selline, hea. Vb üks vaataja vähemalt saab aru, et see ei ole haigus…
Igaljuhul, treila on selline:
Minul on igaljuhul ümbritsevatega ses suhtes küll hullult vedanud, et ma ei kardaks kapist välja tulla. Kahjuks või õnneks pole põhjust, sest üks asi on teki peal Marieega ja Mariigaga Steinfeldi mängida, aga tegelikult on mu meelest ikka mehed (no vaatake, Ty Penningtoni, Jude Lawd, Richard Geret jnejne, kui ei usu), palju kuumemad tükid :P…hihii. Aga põhjusmõtteliselt kardaksin ainultDzeiki ja Caro mehe reaktsioone… ja ilmselt pisut empsi oma ka… aga teised oleksid ilmselt üsna leplikud… ma arvan. Võib-olla ma arvan teist liiga hästi, aga las olla :D.
Samas, naljatada on küll vahel lõbus, kasvõi siis, kui Arno tunnistas, et kannab vahel rinnahoidjaid ja talle meeldivad mehed. Et vale arusaama vältida, võiks vast mainida ka seda, et mängisime psühhopaati,mistõttu ei tasu seda vast väga tõe pähe võtta, hehe.
Ok, ei viitsi enam.. juhe koos
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 