boys-boys-boys

unepoisid on… pealetükkivad… väga. Jälle/ikka.
Ei ole elu, ei ole.

Kobisin eile kaks minutit enne kümmet magama, lootuses, et 8ni magades saan oma 10 tundi täis ja ehk on piiiisut vähem uneline olemine täna. Ma ei osanudaga arvestada sellega, et Trompet on juba vana ja unetu ja peale 7t igavledes mu üles peksab.
Ei ole elu, ei ole.

Ja kurk-silmad on valusad pisut. Not good for me. I blame kõiki tõbiseid ümberringi (st umbes 89% inimestest, kellega kokku olen puutunud 😀).

Wat els… viisin kooli paki kondoome. Tagasi tulin kahega (pakiga). Ilmselgelt kasum, isegi minusugune majanduskauge tudeng jagab selle ära. Ja vastuseks Vantsile, on jah, Durex… kõige kindlam (tundub) ja pole (ptüiptüiptüi) ka kunagi alt vedanud.

Liitsin oma tööpäevad kokku… päris ilus number tuli.. pean märtsis ainult 2,5 päeva järgi tegema, mis kooli prst tegemata jäid… not bäd, seda annab praktikajuhendajaga läbi rääkida küll.

Ahjaa, ma märtsis praktikal. Ilmselt suhteliselt netikauge, nii et blogisid ma teile ei luba sel ajal väga tihti (mitte, et neid praegugi massiliselt oleks :D). Loodetavasti on pärast vene keel suus, või vähemalt sellised igapäevased väljendid nagu “Läheme täna Koplisse. Pange kasutatud süstlad sinna. Soovite uusi süstlaid? Kas te HIVi kohta materjale ka soovite?” Jne… grrrreit.

Aitab küll, kõht karjub… läheb otsib miskit närida… sammalt vanalinnamüürilt või miskit…

Yours,
Pingviinitar Mac
*btw, MariE…tegelikult on pingud maailmanunnud, nii et ma olen rahul küll*