Lumine hommik 😛
Kuigi mu uneaeg kestab veel umbes 3 tundi, olen juba üleval… ärkasin mingi räääämeda peavalu peale, ja kuna mu peavalu on sihuke veider, et pikaliasendis… ja padjale toetudes tahab pea kohe ERITI lõhkeda, siis vedasin ennast püsti ja segasin uue lahustuva efferalgani. Nüüd ootan istudes mõjumahakkamist ja veedan aega blogides/kasulikult. 🙂
Uue ütlesin sellepärast, et eile hommikul pea valutas… kuna olin kohekohe Lysuga linna minemas võtsin kiirelt tohnu.
Õhtul tagasi olles tuli jälle äkki mingi kole peavalu…vb tuulest vms… veits aega virisesin Tamile, siis segasin rohu valma… ja nüüd siis jälle. 24 tunni jooksul kolmas. Ega see vist päris normaalne pole?! Võtan oma praktikat nii tõsiselt, et olen juba ise ka vaikset viisi narkomaan valmis :D… nooti-nooti.
Mul oli geniaalne plaan terve nädalavahetuse tegeleda järgnevaga: kodusjavõõrsileid vaadata, võib-olla gilmoridega alustada, ja 3 kirja,mis mul veel saatmata on, valmis kirjutada. Ei jõudnud ma peaaegu millegini neist loomalikult 😀
Üleeile oli ilu-ilus ilm. Lausa patt raisata. Saingi õnneks Evelini nõusse ja käisime Kadriorus pilte klõpsimas… nagu 2 korralikku turiste klõpsutasime igast puuoksast ja kajakast tuhat kaadrit (ilmselge kunstiline liialdus). Lõpetasime käigu Pargvahi majas asuvas kohvikus, kus tahtsime soojeneda ja imehead kakaod juua… kohvik oli niiii inimesi täis ja niiii tühjaks müüdud, et saime oma joogi topsis kaasa ja lõpetasime ikka tänaval.
Eile…oh tünga, oli VEEL parem ilm. Seekord nurusin Lysu endale modelliks. Tegime fotosessiooni… 150 reidikat Rotermannis, linnakal ja vanalinnas 🙂 Panen kohekohe, kui selle postituse lõpetan, mõned ilmselt fotoblogisse ka ;). Kriitika on seal teretulnud 🙂 *kiitused ka baidewei*. Eniveis, just Lysukat süüdistan ma selles, et pean nüüd vähemalt nädala lõunate-osas nälgima :D. Esmalt ei lubanud ta mul odavalt burksi süüa, sest see olevat ebatervislik. Vedas hoopid pitsasse (mis oli väga hea, muide, tänan küsimast)… siis lükkas ta mu Pikal tänaval mingisse Martsipanigalerii-poodi, kust üks imearmas koer+kass=süda kujuke lihsalt pidi muga kaasa tulema… ja tagatipuks jalutas ta muga mööda veel Navitrolla galerii-poest, mis veel pooltunni avatud oli, et ma ikka kalleid (aga lahedaid) kaarte saaks. Aga ei, nagu sellest veel vähe oleks lõpetas ta meie vaateplatvormituuri Lühikest Jalga mööda alla patseerides ja sealset kohvikut kiites. Sama kohvikut, misa emps mõnda aega tagasi oli kiitnud. Sama kohikut, mille kaneelisaiakesi italianod kiitsid. Ja kuna saiakeste hind oli ok, astusime sisse. Aga saiakesed olid otsas (majanduskriis my ass, kõik kohvikud on tyhjaksmüüdud w? :D). Lubasime endale siis naistepäeva ja ostsime mingid kallid torditükid ja kakaod. Ja siis aitas küll. Mu eelarve jõudis kuskile juunikuusse. Aitas küll.. läksime koju ära.
Ja te ju mõistate, et minu porin oli praegu niisama… ja tegelikult oli mul väga vahva? Thank You.
Ahjaa, see ka, et mul on rõõm kuldsete Eesti Euroopa Meisrite üle… Jeeiiii!
Ja MINA vaatasin Eesti Laulu. Kuna olin enne ainult ühte laulu kuulnud-näinud (seda Janne mehe poolekssaagimisevideot… päris crazy), siis oli kõik nagu uus. Ja mulle meeldis võidulugu. Eriti sellepärast, et Sandra Nurmsalu on ilmselgelt isegi suurem koertevarjupaigafänn, kui mina… niivahva 🙂 Aga laul oli ka khuul. Kommentaariumides on inimesed kiitnud nii Eestit kui Sloveeniat, et sarnased… vaatasin nad mõlemad ära. No ma ei tea, ei meeldi mulle see Sloveenialugu.. ei meeldi.
Aga ok, aitab.. nüüd otsin veel fotoblogisse picid välja … ja selleks ajaks on ehk päävalu kadunud ja võin uuesti magama minna… juhhei!
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 