Olen vist maininud muu jutu seas ka enne, et uus number, mille kevadel sain, kuulus enne vist miskile firmale (või üksiküritajale), kes palkmajade ehitusega tegeleb. See selleks, olen suhteliselt harjunud, et mult palkamajade ehitust küsitakse. Olen isegi viimasel ajal piisavalt tubli ja soovitan neile uut ja paremat pakkujat. Kuigi, djaa, võiks ju kurta selle üle, et masu surub ja viimase…ehmm, vast nädala, jooksul pole ühtegi pakkumist tulnud. Olen pisut pettunud. Äkki peaksin reklaami peale rohkem raha panema (rohkem = natukenegi)?
Igaljuhul. Heal on ka omad vead. Näiteks varahommikune šokiteraapia.
/Telefon./
Mac: “Jah?”
Hääl: “Tere, helistan teile *** inkassost” (ma ei varja nime teadlikult vaid tõesti ei mäleta seda).
Mac: /mõtleb, mis ta mõtleb, aga ei suuda meenutada ühtegi võlga, mille endale kraesse oleks keeranud ja maksmata jätnud… okou- vähe sellest, et jamad kaelas, mälu pole ka enam endine?/
Mac: “Niiih?”
Hääl: “Kas teil on olnud probleeme klientidelt raha kätte saamisega?”
Mac: /ahhaaa, koidab-koidab/
Mac: “Helistate hetkel sinna palkmajafirmasse?”
Hääl: “Jah.”
Mac: /ilmselt varjamata rõõmu hääles…. ikkagi võlast vabaks eksole/ “Ehhhee. aga see ei pole mina. Mu uus number on ilmselt nende vana number.”
Seepeale vabandati ja asuti uusi inimesi ehmatama.. icc 🙂
Rumalpea, et sa siis ei andnud neile nimekirja inimestest kellelt tahad võlgu kätte saada 😛
kuna mul ei ole kunagi raha, mida välja laenata, siis ei pole kahjuks keegi mulle ka võlgu… kurb.
Samas, kui juba inkasso helistab, siis vb mõni unustaks ära, et ta tegelt ei ole võlgu?
No just, ma oleks ütelnud, et olen jah see-ja-see ja mul on raha kättesaamisega raskusi (unustan sealjuures mainida, et sellepärast on raskusi, et pole kuskilt saada) no ja siis nimekiri ja arvanumber ja voilaaa 😛