järjekordne “neljapäev”

Hommiku jägi võiks vähemalt arvata…

Ma olin püksad sassi ajanud ja läksin metsa kõige viisakamate teksadega… täna ei osanud sugugi valida, kas panna jalga liiga lühikesed või liiga katkised püksad. Crap.

Mu ketsid olid ennast ära peitnud ja neid taga otsides tekkis oht, et ei jõuagi bussile. Ja sinna läks mu hommikusöögi aeg.

Ostsin poest külmutatud kasemahla (Kikuriinu kiitmise peale, et pidavat kiima ajama, irw)… mäletasin, et see on hullult hea. Võtsin just esimese lonksu, mis juba sulanud oli.. ja.. ja… Kes tahab kasemahla? Sheerin vabalt!
(Kui Kiku teooriat uskuda, võib seda vast ka kaasa jaoks võtta :D).

Ja tagatipuks on mu kurk rõvedalt valus, aga taruvaiku ka ei taha… kuigi peaks… prf.

Ootasite positiivsemat postitust? Minult? Nalja teete?

Tipp matkal

Niih, pakun, et koos pildimaterjaliga tuleb see minu rekordpostitus, pikkuselt siis… aga pikkus pole oluline =]

Macil tuli geniaalne mõte metsa minna. Kas siis seenile või fotoshuutima, either way is good. Sihtpunktiks valisin Mustjõe,sest seal on Mets kohe raudteeperroonist paar meetrit eemal, põle vaja pikalt kõndida, sest kõndimine mulle ju ei meeldi, eksole?

***

Peatükk I

~3km

~3km

~kell 11:15
Algus oli ilus… mõnus võiks lausa öelda.Mõnus metsarada, mitte väga märg ja tossudega ideaalne. Päike paistis, aga palav ei olnud… nice.

1

1

Vahepeal kiikasin teeäärde metsasisse ka, et kas sambla sees mõni kukeseen ka peidus on. AGA, sellega oli üks aga- ma ei tundnud enam kukekaid ära 😀 Neid väikseid armsaid nöpsikuid igaljuhul ei olnud. Kas sihuke suur kolakas võiks olla kukeseen? Vaevalt, see on juba terve kukk. Äkki miski kuuseriisikas? Hmm.. männid. Männiriisikas? Kivipuravik? Šampinjon? Ämmatoss? Eih, see oli ainus, mille kindlalt kõrvaldada oskasin loetelust :)… igaljuhul ei riskinud mükoloogi endas katseeksitusmeetodil avastama hakata ja otsustastin, et saagu seenelkäigust siis pildilkäik!

2

2

Hmm, pikad sirged.. minu lemmikud 😀 noot. Igaljuhul olin hullult andekas ja kraapisin igale kohale, kust tee kaheks läks vms noole maha, et kust ma tulin 😀 Juhuks, kui seenelõhn pea sassi ajab ja ma enam ei mäleta, et kõndisin piiiiiiiiikkkasirget mööda, mille otsasaades ainult 1 kurv oli.

3

3

Väike kõrvalepõige teeäärset sammalt uurima.
Huvitav, kas need on jõhvikad või pohlad?
Esimesi pistaks tuhksuhkrus küll.. teised ple erilised lemmikud. Aga tundub, et jään siiski nälga,  kui ära otsustada ei suuda. Pealegi, mul on kotis terve pudel vett =)

4

4

Järgmine dilemma- pilvik või kärbseseen? Jätsin maitsemise-otsustamise järgmistele põlvedele. Nii igaks juhuks. Ei mul pole aega siin seenemürgitust saada, mul läheb 2,5 tunni pärast rong.

5

5

Märkamatult jõudsin juba üüüüsna kaugele- otsaga Teletupsumaale välja. Hüüdsin küll Tinki-Vinkit aga ei midagi. Ju nad siis möllasid seal augus tolmuimeja mürisedes ja ei kuulnud. Oh, well. Polegi vaja. Lootus püsis, et kui Tinkivinkist pilti ei saa, siis karust ehk ikkagi saab…

6

6

~11:55
Ohhoo, märkamatult olin jõudnud tuttavamasse kohta. Olen korra varemgi seal mõelnud, et mõnus oleks mööda neid künkaid (mis pildilt küll eriti hästi välja ei joonistu) vurada. Seda mõistagi väga mõõdukas tempos! Ainult üks pisiasi takistas- mul olid küll 2 ilusat kõverat jalga, aga mispidi ma neid ka ei vaadanud- no ATV mõõtu ei andnud kohe kuiii-daaa-giii välja.

7

7

Noh, käranud oleks ju ka krossitsikkel või jeep… aga nende puhul oli suht koht sama probleem. Kui silmi väga vidukil hoida, annaks mu lestadest vast suusad ette kujutada. Aga see ei olnud suusarada. Djah, mis seal’s ikka, kand ja varvas. Oikurja, sammulugeja jäi koju.

8

8

No, puhas rõõm. Veel pikki sirgeid teid =) Juhhei! (nuh-nuh-nuh: haistad sarkasmi?!)

9

9

Elus tuleb võtta aega, et lilli nuusutada. Või pildistada.

10

10

Pildistamise koha pealt on see hea, et sama saab ka puude ja pilvedega korrata. Nende ninnatõmbamisega on juba hoopis raskem lugu… Puudega ehk veel, aga pärast on nii paha kindlasti- ninaauk kõik oksa-koore-okka-lehepuru täis ja vaata et veel pildu hingamisteedesse ei saa, eksole… ei ole elu, ei ole.

11

11

Peatükk II

~2km

~2km

~12:15
Jälle tuttavam koht. Wii. Sellest mäest olen ma autos alla “kelgutanud”… või noh, ma ei saanudki aru, kas auto sõitis sealt alla, või libises liiva mööda. Lahekas oli eniveis. Pildilt tundub madalam, kui tegelikkuses on. Minge uurige ise järgi, kui ei usu. Seekord ei hakanud seda kordama. Peamiseks takistuseks mõistagi jeebi puudumine. Pilk jalgadele- mkmm, endiselt mitte ;)… Mäepealse olid hõivanud paar kutti oma jeepadega. Kaalusin ülesronimist ja sõidulunimist, aga loobusin siiski. Ei tohi istuda võõraste onude autosse! See on sama tähtis, kui see, et kirves pole mänguasi, raiu see endale pähe!

A

A

Ronisin hoopis veidi maad eemal oleva väiksema künkalise otsa, et sealtavanevat järvevaadet imetleda. Järv oli kohal, nagu ootasingi. Kaks boonusmodelli veel pealekauba.

B

B

Vaade oli ilus. Aga, mis loom see seal keskel on? Lock Nessi koletis?

C

C

Siiski mitte. Vedas. Supelrannana ei annaks vastasel juhul seda kohta välja reklaamida 😛 Turismimagnetina oleks ta samas ju võimas olnud…

D

D

Ega vaatel teisele poole küngastki viga ei olnud, võis täitsa rahule jääda. (P.S. Sealt otse ma tulin, ja vasakule alla läksin… seljataga on järvepoiss.)

E

E

Ohhoo, tundub, et raudtee ja turismitalu põle eriti kaugel 😛 Pikka sirget teed ikka ei viitsiks tagasi kõndida, kaugel see Aegviidugi siit on? Rong sõidab ju miski 5 minutit seda maad. Ja rongid on ju aeglased. (On või? Milline topski sellise lause peale tuleb? Õige jah, Mac da Idiot.)

F

F

Vahel tuleb reegleid rikkuda. Hiilisin märgi alt läbi ja käisin mõnda aega seal, kus ei tohiks 😎 Sest teistpidi oleksin ju ära eksinud. Seda me ju ei tahaks? Või noh, okei, optimist. Mina seda vähemalt ei tahaks.

G

G

Pohlad-släsh-jõhvikad andsid mulle veel teisegi võimaluse kõht täis süüa. Ju nad siis teadsid, et niipea ma sealt ei pääse… noh, loomad teavad ka koledaid asju ette, miks siis marjadki ei võiks aimata midagi nii hirmuäratavat kui Mac metsas 🙂 (P.S. Ma ei söönud neid seegi kord. Kujutage pilti- tuhksuhkur oli koju jäänud! Kogemata, noh…)

H

H

Leidsin lohutust sellest, et kui väga ära väsin, on kuut peavarjuks võtta…

I

I

Karastavast suplusest seekord loobusin. Brr, märg. Mul on niigi külm koguaeg (okei, pusaga seal tegelt ei olnud sugugi.)

J

J

Leidsin lahedama koha, kui too kuut oli. Ilmselt ka mõnevõrra kallima. Djah, peab rongini siiski vast jõudma.

K

K

Kuigi seal ämmatapja otsas oleks tahtnud küll käia. Pilte tegemas otseloomulikult. Aga nii kole nimi, bäh.
Mul on muide maailmatore ämm =)

L

L

Ja jõudsingi raudteeni. Kaugel see Aegviidu siis veel. Noh, ei paista küll hetkel, aga vb on silmad kehvad 😛
Aga sellel rongipoisil olid küll armsad silmad. Ja vedurijuht tegi mulle TUUT-TUUT! 😀 Mitte nagu “Kao eest, jopakas, rong tuleb, Sa ei näe vää?”… vaid tervituseks. Numparilla. Kust ta küll teadis, et mul rongifetiš on? Paistab niiväga välja?

M

M

Aga nemad pole vist kuulnud, et pikkus pole oluline. Irw.

N

N

Teeks siis profiilipildi kah? Hmm.. udune jäi. Kuule, viitsid, jää korraks seisma selle tsuhhiga?
Sa peatu hetkeks ja mõtle veidi, kesk vaikust kiiurstamata…

O

O

Aitäh =]

P

P

Hmm.. kui ma nüüd uuesti vaatan, ei paista Aegviidut ikka?! Oh well… samas, Mustjõe jaama ei paista ju ka, aga see oli siinsamas lähedal … 1,5 tundi ringiga visata… Minu tempos.

R

R

Peatükk III

~750m

~750m

~12:45, nonii, suisa ideaalne: rada ja puha, raudteega paralleelselt. Eksimine on välistatud =)

1

1

Lilleküla staadion oli küll kaugel, aga meistereksija Kakà oli juba otsaga siia jõudnud. Näitasin talle suuna Tallinna poole kätte ja seadsin end valmis, et temaga veel koos piltigi teha.

2

2

Aga tema oli vist juba minema tuhisenud. Mis seal ikka, võib-olla lennuk ootas või miskit. Ei ole ka kuulsuste elu kerge, Madonnagi pidi ju umbjalu lennule jooksma =)

3

3

Võin uhkusega öelda, et läbisin teepeal ka takistusraja. Seda parima ajaga!

4

4

Mets sai vihjest aru ja pakkus mulle midagi minu maitsele. Haarasin õlekõrrest (loe: maasikavarrest). Ilmselt olid need selle suve viimased metsamaasud, mille hamba alla sain. Seda mõnusamalt nad maitsesid.

5

5

Peatükk IV

~300m

~300m

~13.15.. njah, nägemist rada. Tere võsa. Kartsin usse ja trampsin ja hüplesin ja tallasin seal nagu pooletoobine. Kui keegi salaja filminud oleks, oleksin Ameerika Naljakamates Koduvideotes kindlasti suurema rahasumma võitnud. Aga et keegi filmida ei viitsinud, olen endiselt masus. Aga kõrvaljoksvale raudteele ka ei läinud kõndima, sest 1) raudtee ja minu vahel oli vett täis sügav-lai kraav ja 2) kui rong tulema peaks, ei ole mul sealt kiiruga kuskile põgeneda. Pealegi, olen kuulnud, et kui rong tuleb otse seljatagant, ja mitte kõrvalt, ei põle seda sugugi nii hästi kuulda, kui arvata võiks… Well, võsa-it-is-then.

A

A

Juheei, kõrge rohi.  Siin ei ole rästikuid. Siin ei ole puuke. Parem oleks vist tegelikult, kui karusid ka poleks.
Manamine mõjus- ei kohanud neist kedagi.

B

B

Tulevaste põlvede rõõmuks jäi minust maha hoolega meisterdatud rajake. Mina olengi meister-rajameister!

C

C

Võsa muutus aga edasi nii läbimatuks, et olin sunnitud kõrvalasuvasse metsa (hahaa) üle kolima.
Tundub teine kõrge võsaga võrreldes ju üsna kutsuv, eksole?

D

D

Peatükk V

~2,3km

~2,3km

~13.30
Kui sammal esimest korda mu tossu endasse tiris ja veealla peitis ei osanud veel midagi kahtlustada. Käsi sisse, koss välja, veest tyhjaks ja jala otsa tagasi 😀 Ega ma’s mingi pirts pole.

1

1

Djah, kaua ei kulunud, kui minusugunegi süsteemile pihta sai. Kõik, mis näeb esmapilgul välja umbes selline:

2

2

Muutub pealeastumisel selliseks. Sundines jälle kättpidi sukelduma ja tosse välja õngitsema.
(jajah, võite ju öelda, et milline tolvan läheb metsa selliste kossidega? Selline tolvan, kelle algne illusioon oli liikuda mööda kruusateid. Sohu sattumine polnud mul päris etteplaaneeritud, tuleb tõdeda.)

3

3

Mättad, mis olid kõrgemad, vajusid ysna ruttu kõvasti madalamaks. Õnneks oli nende vahel ka kände, mis suht koht ilusti püsisid. Aga need murdunud “purdepuud”, jahh, nendega kehtis päris tihti reegel, et puu, mis on juba murdunud, teeb seda veel. Soovitatavalt kas vee kohal, või kohas, kus eriti valus kukkuda on. Parema valiku puudumisel pidin seda võimalust siiski korduvalt kasutama.

4

Kui tee ees juba väga märjaks muutus (puude ümer on mõnikend senti kuiva ala (mis vahel pealehüpatis enam sugugi kõrge ja kuiv ei ole :/) peitsin fotoka kotisügavustesse kindlamasse kohta. Pealegi oli puudest haaramiseks mõlemat kätt vaja. Välja arvatud ühel korral, kui muutsin hüppel olles meelt ja puunijõudmise asemel eelistasin vabatahtlikult seliliviskumist märjemale (aga see eest väga pehmele 😀) alale. Vastasel juhul oleks mingi mõnus turritav oks mind mõnusalt kaela pussitanud. Nagu neid arme veel vähe oleks, eksole…(Positiivselt võttes- kui niikuinii nohu ja nina kinni, siis oleks üks õhuauk kõris ehk hingamise kergemaks teinud?)
djah, ehk on hea, et sammulugeja koju ununes, sealse võimlemise peale oleks see kindlasti kadunuks jäänud.

5

5

Võin suht koht kindlalt väita, et polegi varem ca 2,5km hypates liikunud. Eelistan siiani vanamoodsalt seda va kõndimise varianti. V.a. mõned üksikud õnnetud juhused, kus olen sunnitud hommikuti bussile jooksma.
Kirusin ja vandusin. Ootasin, et see kurrrradi mets (vms?) juba otsa saaks. Ei saanud. Ja ei saanud. Ja ikka ei saanud. Plaanisin tagasi raudteele jõuda. Ähh, mis see rong siis mehele teeb eksole! Aga metsa ja raudtee vahel laiutas vesi, ilma võimaluseta kuivemal alal hüpelda. Screw this, tagasi mätastele.
Nõme oli see, et mida rohkem metsaäärde, seda rohkem vett ja vähem mättaid. Seega juhtis veidi kuivem ala mind kogu aeg sügavamale. Siis mingi hetk lõin veele käega ja tulin tagasi äärepoole. Eksimist pole ikkagi vaja. Olgu see kui inimlik tahes.
Korra lagunes miski känd pooleks nii et jalg vahele lendasja ragises. Mõnus, mõtlesin juba, kuidas ma 112-le seletan, et oh, ma siin jalaluumurruga. Et kus või? Noh, ikka siin metsas, mis on rohkem nagu järv. Kaugel vä? Noh, ma ei tea, ootasin, et jõuan siit välja umbes tunnike tagasi….
Jalg oli korras. Midagi peab ju hästi ka minema.
Lõpuks jõudsin raudteele piisavalt lähedale, et üles ronida.  Veendudes enne, et oleks ikka kuhugi hüpata ka (mitte nagu rongi-alla-hüpata, vaid tee-äärde-kraavi ikka). Ja ennäe imet, kaks minutit kõndi ja “juba” oligi see rada seal,mida viimased pool tundi oodanud olin. Helesinine unistus. Igatsesin Sind, on Sul aimu ka kui palju? Ta ei vastanud. Vaikimist käsitletakse vahel kui nõusolekut. Küllap ta ikka teadis.

Peatükk VI

~3km

~3km

~15:00
Jah, ilmselgelt teadis.
Sellepärast hoidis ta mind veel 10 küünega tükk aega enda juures. Tuleb tunnistada, et mäletasin seda teed TUNDUVALT lühemana. Noh, nii mõnesajameetrisena, max. Olin nii väss, et ei viitsinud fotokatki välja kiskuda… telefon pole küll pooltki see, aga…

Igaljuhul oli sellel pikal-sirgel-teel üks eelis eelmiste ees.

Lõpusirgel

Lõpusirge

… kui ta ükskord otsa sai, olin ma sihtpunktis. Kolmveerandkahene rong oli küll nüüdseks juba Tallinnas, aga kell 4 läheb ju veel üks. Pealegi toodab kõtu laibakorinaid, jääbki aega poodi minna.

Tsivilisatsioon!

Tsivilisatsioon!

Poega läks kehvasti. Mu pangakaart ei töötanud seal. Kaart ise korras, miski muu jama. Viisin õnnetu näoga kraami riiulitele tagasi ja lugesin rongikas muruplatsil Marley’t (jah, ikkkkka veel) ja istusin rongis juba miski pool tundi enne selle väljumist. Rongiaknast nägin veel siilipoissigi. Ilmselgelt läks piima järgi. Djahh, nii selle Aegviidukandirahvaga oli- Teletupsud ja Karu ennast näole ei andnudki, Kaka põgenes kiirelt, enne kui koos pildile pääsesime. Ja Siil vastu ei lehvitanud. Vähemalt olid rästikud-puugid mõistlikud ja teadsid, et nendega kohtumist ma nii väga ei ootagi =)

Veel viimane pilk rongiaknast. Head Aega, ära solvu, aga ma ei plaani niipea naasta…

Ciao!

Ciao!

***
Okei, rongis ma võisin ju olla. Aga välja nägin ma mitte-eriti-inimese-moodi.
Ma ei ole oma elus vist kunagi NII musti sokke näinud. Aga teie?

Tükike "ennet" ja palju "pärastet" :)

Tükike “ennet” ja palju “pärastet” 🙂

Hmm, et siis sellisena peaksin ma rongi pealt koju saama? Poele ei jaksa mõeldagi, miks ma küll pidin kogu võikutordi nahka pistma hommikul?

Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
Inglihäälne Caro helistas ja siristas kõige kaunimad sõnad maailmas: “Me tuleme Sulle vastu ja tuleme Sulle külla ja käime poes ja teeme tortillasid!” Ma arvan, et ma Armastan teda selle eest elu lõpuni ja natuke peale kah 🙂 … kõige suuremad tänud kõige mustemate sokkidega tydrikult. Ja Riws möllas ja puhastas mu arvutit. Mitte ainult failide seas olevast jurast, vaid lausa ventikat. Kohe rõõm istuda siin nüüd 🙂 Aga teda ma selle eest ei Armasta, see on rohkem Caro pärusmaa 😛

Ahjaa, kes muretsesid… siis sokid ja kossid näevad pärast 6korda veevahetust (iga kord ka natuke nühkides) ja öö otsa ligunemist juba päris puhtad välja. Või mis? Noh, vähemalt paistab nüüd juba vesi läbi. Mingil määral vähemalt :D.

Säravvalge

Säravvalge

Kokkuvõte:
~11km harjumatult ränka teed
– mõnusad köhapoisid
– valus keha
– tykike rahulolu, et selle asjaga on nüüd yhelpool

It’s too late I’ve crossed that line…

Laupäeva hommik. Kell on 7.30miskit.  Mu äratus on kell 9. Filmivaatamise lõpetasin öösel kell 1, siis kuulasin tund aega Bon Jovi’d jt. Ja öösel olin miski 384,5 korda üleval. Ma ei tea, kuidas need selle pisikese uneaja sisse mahtusid, aga mahtusid. Ühesõnaga rahutu öö. Lõpuks loobusin endapetmisest ja jõuan enne rongileminekut veel lebotada ja võileivatorti närida filmi vaadates… nice.

Mac läheb täna metsa. Karu otsima. Kas tuleb lõpuks korralik looduspilt, või ei tule, ma ytlen! Muidugi, minu 18-55mm objektiiviga pean ma tema portreefoto ikka päris ligidalt tegema.
Praegune plaan on miskit sellist:
/Karu toimetab mustikates oma toimetamisi/
Mac /koptutab seljatagant õlale/ “Vabandage, härra-proua Karu?”
Karu “MÖRRRRRR??!!”
Mac “Tere ja jõudu. Mul selline küsimus, et kas pilti ka saaks?”
Karu /tõuseb kurjalt tagajalgadele/
Mac “Ei-ei, teeks kuidagi loomulikumalt… istu näiteks pätad laiali mugavalt mustikatevahel ja söö?”
Karu /On nii hämmeldunud, et sellist lollust kuuleb, et vajub mütsti istuma/
Mac /teeb pildid, särki värki/ “Niih, saaks ehk ühe reidika käpuli ka?”
Karu /on hämmeldusest üle saamas ja seisab neljal jalal, et maci poole liikuda/
Mac /teeb pildi ära/ “Teeks äkki ühe sõbrapildi ka? /sätib fotoka mättale ja haarab puldi/
Karu /on hämmeldusest üle saanud ja haarab maci käppade vahele/
***
Pildid tulid head. Juhuslik mööduja leidis mõned nädalad hiljem mättalt mahajäänud kaamera. Muu oli vettinud, aga mälukaart taastatav. Mac sai kuulsaks, kui esimene inimene, kes ise endast autoportreed tegi, ajal, kui karu temaga mõnusalt einestas 🙂

/science fiction/

***
Et ma välja helistada ei saa, siis lootusetutest olukordadest ma teile teada ei anna. Aga pärast pilte jagan küll 🙂 Ja kui karu ei pole, siis kukeseeni ehk ikka on. Aga neid ikka ei jagaks ju…

Torkasin endale enne hambapastase sõrme silma. Don’t try this at home. Ses suhtes, et isegi minu tapeediliimiga karastatud silmad ei olnud kõige õnnelikumad… ja mida veel algajad teeks 😛

Til’  we aint strangers anymore mängib hetkel 🙂 Aga kohe loobun sellest Gilmori kasuks 😛 (surprised, hah?)

testing-testing

Kuidas saada pilt avanema uude aknasse?

Äkki nii?
11

nope… vast siis nii?

nupsikud

nupsikud

Võiks lausa öelda, et kukkusin läbi. WordPressi tundmine 3miinus… pildi sain ju üles, aga uues aknas ei kipu teine avanema… äkki siis, kui kuskilt lingata?

Katse 3, viimane hapupiimane:

Pon või Zi?

Pon või Zi?

Bäh, et siis seda versiooni, mis vaja oli, ei leidnudki.. et iselisatud pilt läheb nagu väikselt siia üles (pisipildina) ja avaneb zuure ja uhkena uues aknas.
SOS

mis keel on?


پسر چارده پانزده ساله‌ایی با سینی شربت میاد جلو، شیشه‌ها بالاست، رومو بر میگردونیم که بفهمه ما شربت نمی‌خوایم… میاد جلوتر؛ اعصابم را داره خورد میکنه گاز میدیم میریم تا شاید بفهمه ما شاد نیستیم؛ تا شاید بفهمه برای ما عید معنی نداره.

جلوتر که میریم همه اومدن بیرون و در حال پخش شیرینی هستند و همه‌جا را چراغونی کردن، انگار نه انگار که تو این یکی دو ماه چه بلایی سرمون اومده؛ چطوری می‌تونی جلوی در خونت را چراغونی کنی و شیرنی پخش کنی وقتی همسایت مرده! تو که منجی بشریتی، تو به من بگو روز تولدت با این همه بلا مصادف بشه، باز هم بین مردم شیرنی پخش می‌کنی؟

***

google translate tõlgib selle ära täiesti arusaadavalt… või mis?

Viisteist poisid koos joogi tray ees, kõrge, et me Siirup kaugemale, tagasiside gaasi võibolla. Me ei ole rahul, ehk meie puhkuse on tähendus.
Kõik et enne mängu- ja läbi kondiitritooted ja teha, sa ei see, mida kaks kuud, millised teleülekandeks kui surnud! teile, et ma ütlen sulle täna kõik langes taas vahel inimesed mängida?

DIIP!

pätineti

zee on nii nii armas…
et kui võtta ette miski netileht, siis ta ei ava seda
siis teed refreshi
ja ta ei ava seda
siis teed refreshi
ja ta ei ava seda
ja siis teed refreshi
ja ta avab selle lehe!
See on niiarmas, et ikka avab =]