Arhiiv kuude lõikes: märts 2010
zzz-zzz-zzz
Nägin täna mingit eriti sürri unenägu… mõtlesin, meenutan seda siis blogis, et pärast oleks endal lihtsam unenägude seletajast detaile otsida. Enamasti on rõvedad unenäod seal väga positiivseteks osutunud 😛 Aga… nüüd tabas mind suuremat sorti Laiiiscus Contiiides ja ei viitsigi.. vahet ple siis. Aga basicly olid seal mängus Cruella de Vil’i lemmikmänguasja vargus. Öine remondis lastehaigla. Põgenemine. Kodutuna ööbimine Itaalias kanalikaldal prügikuhjas. Mahalastud poiss. Magedad toidud (kohutav :D). Ja vampiiristunud Mary, kes ei viitsinud oma mihvu väärida, vaid nt viimase ohvri (just hetk enne mu äratust) killis pead ja kaela pidi kirikuaia orade otsa lüües.. ja klaasi joa all hoides. Kaunis.
(Edit: seletajast ei leidnud midagi positiivset, lubas mulle haigus, surma, muret, vaesust, lahutust ja kõike muud. Ma enam ei usu sellesse :P)
Aga mulle meeldis nt see osa, et mänguasi käis patareiga. Ja kui patarei (tavaline AA) tühjaks sai, tegid pataka külje pealt luugi lahti ja vahetasid välja selle sees olevad 2 sama suurt patareid. Ühesõnaga, patareidega töötav patarei. Capisce?
Hommikul tööle sõites meenus see haigla-osa, kui bussist erinevaid katuseid nillisin. Imestan, ptüiptüiptüi, et meil juba mustmiljonit purikaohvrit pole. Pekki need kummikud, muretsege endale kiivrid! Soovitan soojalt.
Ja siis veel tekkis küsimus, et mis sellest tüdrukust nüüd sai, kes kõigemaailmaõnnetumalt peatuses jääga pihta sai? Ple enam kuulda olnud. Loodetavast selle pärast, et paraneb, teatavasti on ju igav kirjutada, kui loos enam verd ja seksi pole. Kes seda jama ikka loeks, eksole. Rahvas nõuab…. teavad väita.
muig, ja ajakirjandusest veel.. ÕL tänane suur pealkiri on a la: DNA test- iga viies mees ei ole oma lapse isa. Hmm.. lugeda ei viitsind, aga pakun, et see tugineb siis testi teinutele. Teatavasti lähevad dna testi tegema need, kes niigi arvavad, et ei ole. Siis on ju iga 5s päris hea tulemus?
äh, okas, mida iganes.. munen edasi.
PS: Kasutan juhust ja lajatan kõigi kolme sünnipäevaõnnitlused ühte posti kokku:
üleeilne Dzeik;
tänane Lysu
& homne Siil:
Palju õnne, Tupsud!!
otsin pliiatsit :P
Mäletate (vähemalt 20+ vanuses lugejad) neid harilikke pliiatseid, mis olid läbipaistvast plastikust toru… ja sees valged süsid, sellised 1cm pikkused plastjupid, ja kui üks süsi otsa sai, tõmbasid selle alt välja ja lükkasid ülevalt otsast sisse tagasi, et alt järgmine uus tuleks. Teate, eksole? On kellelgi aimu, kas selliseid ei tehta enam kuskil? Või leiaks miskist kirjatarbepoest? soooooo?
Heh, aga neid “kraabitavaid kleepse” teate? Kus plastist pliiatsi moodi pulk kaasas oli ja siis sellega kraapisid pildi kleepsupaberilt vihikusse? Meie maja juures bussipeatuses on sihukesi müügil. Mikid-Minnid+pulk. Niinummi =)
ps. epu-epukas
ps2… ja nüüd ka…
… ja nüüd
another shorty
Heh, selles türgi vms iganes keeles, on sõna “igapäevane”= “Günlük”… kõlab nagu günekoloog… kole-kole 😀
Ei viitsi siiski pikalt suhelda ka seekord. Uni on. Läksin magama umbes 4tundi plaanitust hiljem.. ja ärkasin 3 tundi plaanitust varem 😛 mis lühendas mu uneaega normaalse inimese uneaja võrra 😀 niuniu…
AGA.. ma sain eile oma uhiuue tibu kätte!!! Sissemaks oli 4x suurem kui planeerisin (võtan vastu annetusi kiirnudlite ja ketšupi näol.. muig).. edasised kuumaksed ka loodetust 2-koma-miskit korda suuremad, aga see eest ainult aastaks, mitte 36ks kuuks 🙂
Aga tups oli seda väärt. Nüüd ootan isegi mina kevadet. Mitte, et niipea metsa pääseks, kahjuks, aga rõdult kajakaid ja naabrimehi nillida oleks ju tore… muig…
Tibu on siis sihuke… õuepildid on nüüd hooleta, lisavälku oleks ka vaja, siis saaks toas ka klõpsida ja oleks elu juba täitsa lill. Kes on huvitet’ mulle miskipäev “ilusat laupäeva!” “ilusat kolmapäeva” või muu-põhjuse-kinki tegema? Sellist nummit 3-tuhandest 😛
Siin siis eilsed esimesed katsetused… sheerisime seda FK’ga ja need pildid on tema tehtud, aga siit tuleb lihtsalt kõige paremini välja zumzum 😉
Nüüd oleks tupsule veel nime vajas… et ta on suur ja jäme , sobiks ehk mõne mustanahalise kuti nimi? 😀 Aga kui teil on paremat võrdlust pakkuda, saatke mulle mõõdud-nimi (ja telefoninumber).. muig
Heaküll, aitab… zau
shorty
Ei viitsi seekord (veel) halada ja viriseda, et mis kõik pahasti on eksole… kiidan siis hoopis ennast.
Eile õhtul ja täna hommikul kell 7 tegelesin anger managemendiga- haarasin labida.. ja peksin jäämäge.. mis oli minukõrgune 😛 (ei läinud endast pisemat kolmika ühesõnaga.
Aga hakkama sain- tunnel läbi (trepiga ja puha) sai valmis… ehk siis- alguses asus seal ühtlane kuhi, kust nyyd läbi pugeda saab:
Ja siis tahtsin veel kiita, et nägin hommikul oma veegahiad sõpra ka… kes armastas mind täpselt niikaua, kuni avastas, et jopelukk segab põue pugemist.. siis toodi küüned mängu…
ps. olen viimane aeg oodanud vastust kolmel teemal.. kaks neist on käes, kumbki pole väga “minusõbralik”… loodame, et kolmas, mis saabub homme (lihtsalt ei tea veel, millise päeva homme) on pisut etem…
Voila, inimkatsetatud “nagu niuhti”… ei pannud tähelegi, kuidas aeg lendas… nooot. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida… Tegelt oli hoopis üks muhe vahejuhtum hommikul, kui oma kiirgusainesüsti saama läksin. Hakkasin garderoobi jopet ära panema, kui küsiti, et kas mina olen praktikant? 🙂 nooh, eelmine märts olin, aga hoopis teises asutuses.. mis siis muidu? Ma vist ei näinud piisavalt haige välja, et mind patsiendiks pidada… ja et praktikandid ka täna tulema pidid, siis nii oligi. Süst käes, oli 2h aega aine mõjumahakkamiseni. Lootsin, et kui siis tagasi lähen, peetakse juba tuttava näo tõttu arstiks, aga eih.. pettumus.
Aga tegelt tahtsin kiita, et arstide juures käia pole üldse nii paha, kui need on kindlad arstid kindlas kohas. Olen Keskhaiglaga nii ära harjunud (ja nemad minuga), et kõik kohad tunduvad suht kodused. Kui peaksin, maitea, nt Mustamäele minema, ei oskaks seal orienteeruda.. arstid oleks võõrad jms.. kohe närvilisem. Aga nüüd.. anestesioloog hüüab arstidega mööda jalutades mulle “tšau”… oma arstid-õed teavad peast nime, diagnoosi jpm. Kõiksuguste uuringute õed tunnevad juba ammu nägupidi jne… teeb närbid uuringud ka talutavamaks.
Ühesõnaga, jutu mõte polnud mitte, et ITK on tingimata parem kui PERH… vaid, et on hea, kui üks neist kodusemaks saab, mitte ei jooksutata 8 erineva haigla ja arsti vahet 🙂
Siis tahtsin veel pakkuda teile võimalust mind välja naerda, jutustades, mida ma oma 2 vaba tunniga vahepeal tegin 😀
Peaaegu ostsin laupäeval ühe asja. Mille, sellega veel ei kelgi, vaid siis kui nänn käes. Igaljuhul, et tegemist on (minu jaoks) rämedalt kalli vidinaga, otsustasin järelmaksu kasuks. Sellest ka “peaaegu ostsin” sest vastust kohe ei saanud, nv pangad kinni. Pidin siis esmaspäeval vastuse saama. Hommikul veel vastust polnud, aga kui süst käes oli, läksin Kristiinesse hängima, juhuks “kui” tuleb positiivne kõne, siis saan vastata, et “uujee, olen kohe seal… olen siinsamas, 2 boksi eemal :D” Kõnet ei tulnudki, ei positiivset ega õnneks ka negatiivset. (Siiani pole muide, aga ma olen tubli ja ootan.) Mõtlesin, et lähen lolli näoga ise küsima, kui juba kohapeal olen, et “oh, sattusin siia jyski pehmeid sokke ostma ja mõtlesin kysida, et kas pole juba teada?” 😀 Keerasin siiski poeuksel ringi, piinlik oli…
Aga sellele eelnevatest seiklustest, ehk siis laupäevasest-osturallist, räägin siis, kui asi käes 🙂
epu-epu
et ma niipea edasise meisterdamiseni ei jõua, siis epun olemasolevatega olemasoleva pildimaterjali abil:
kõik ple peal..aga ei ole hullu, You’ll survive… (ps. kommid ei ole ise tehtud, kauss ja riiul ka mitte 😀 muud vidinad kyll :))
(karjääri)Valimistest
Lühidalt- valisin Kehala karjääri, kuna seal on suvel metsamaasusid 🙂
muig… tegelikult tahtsin hoopis pajatada, kuidas eile endale uut ametit valisin (mitte, et vaja oleks).
Esmalt otsustasin, et hakkan lenduriks. Lihtsalt hakkan ja kõik! Esimene lennukatsetus toimus köögist esikusse. Algus oli hea, aga maandumine oli kuidagi kohmakas (loe: kokkupõrge käpuli-istuli asendis põrandaga ei olnud kõige parem valik). Nojah, mis valesti, see uuesti… teise katse soovitasin juba pool tunnikest õues jääl/asfaldil. Maandusin täpselt samasse asendisse. Tundub, et enne, kui põlvekaitsmed peal ja korralik tagumikupolster kasvanud pole, jäävad järgnevad katsetused ära (loodetavasti).
Aga, mis selles kõiges head on- leidsin siiski täpselt mulle sobiva ameti. Täna hommikuks oli valutav põlv nimelt saavutanud lõbusa lilla-sinise-punase-rohelise-kirju katte. Sellise kauni värvitunnetusega on kunstnikuamet minu jaoks ilmselgelt parim valik. 😉
***
Ehk siis eelnev pikk jutt kokkuvõtlikus kuues: Auts+Auts=Auts2
– – –
Aga mac tegi polümeersavist ja pärlitest värgendusi… ja (trummipõrina koht) ei põletanud neid ahjus süsimustaks! Hah, beat that… aga pildimaterjale enne ei jaga, kui veel pisut nokerdanud olen, sest pooleli jäi. Aga, vaadates töid netis olen ma ikka täiega 5-aastase tasemel veel :D..samas, alles kolmas kord, ehk evolutsioon halastab, ja arenen ka milleski pisut paremaks?
**
Mac on esmaspäeva hommikul kompuutertomograafias. Esmalt saan oma kiiritussüsti kätte, siis ootan 2h kuni see lõpuks laksab ja siis vedelen 1,5 tundi liikumatult seal suures torus. Minu mäletamist mööda oli see pärast seda uuringut (neid erinevaid saanud ja ei mäleta enam kui sassis :D) kui samal päeval ei ole soovitatav väikeste laste ligi olla, kiirgan või nii. Noh, ma lähen pärast tööle, lapsi seal nii lähedal pole, aga töökaaslasd saavad mind küll pimedas kontoris roheka valgusallikana kasutada.. muig…
Ja teisipäeval lähen Vihmahäälega Kõrvemaale kelgutama! (ps. lohutuseks võin öelda, et siis ei kiirga ma enam üdsegi, isegi mitte väääga heleroheliselt)… ja et ei peaks läbimärgade riietega kohe tagasi nõmedasse Tallinnasse kolistama võtame kätte ja jääme ööseks. Jassuga leidsime eelmine kord päris sümpaatse karukoopa ja praegu on väljas pealegi mõnus ja soe :P..
Icc, tegelt oleme siiski inimese-moodi… üldiselt ootame hoolega, sest seal on alati tore… loodan vaid, et mu maandumisvalus kann selleks ajaks lumetuubikõlbulik on.
Kannijutuga tänaseks lõpetame, kuulmiseni 🙂
1 asi veel
piilusin oma blogi statistikat ja silma jäid need 2 asja:
1. Mu blogi on keegi tõlkinud mingisse põnevasse keelde: veenduge ise.
2. Blogisse on jõutud otsingufraasiga “miks bussijuhiga ei tohi rääkida”.. huvitav, kas see on see klemm bussist, kellele politsei kutsuti? (kollektiiv teab, kellest jutt)
Uni on. Venitasin eile magamaminekuga plaanitust rohkem, sest Vihmahääl ostis sellise tõeliselt retro telekamängu 😀 Mängisime siis Super Mariot ja Tanki ja Olympicsit. Mitte kottigi polnud muutunud ajast, kui seda Lysu juures mängisin- pähe sain kõiges ikka samamoodi 😀 Aga õnneks on telkumängud ka niisama osaledes lõbusad, nii et savi need punktid jms. Küll aga võtame nüüd kõigilt neilt õnnetutelt, kelle telekamängu-aparaat oma maise teekonna koos lapsepõlvega lõpetanud on, annetuste näol vastu neid vanu kollaseid (ja mitte ainult) kassette 🙂 ERITI õnnelikud on meiesugused lapsemeelsed, kui leiavad kuskilt umbes sellise SuperMario osa.. või Circus’e mängu… Tertis oleks vast ka lahe.. ja kas keski oskab suunata, et kust Tallinna otsast neid osta saaks? Sest kioskites on ainult 2 kassetti.. väidab küll umbeks et miljontriljon mängu on peal, aga need on a la 3-4 mängu erinevad levelid lihtsalt… aga ülejäänud?
vut…aga verimeri lahekas.. wuhuu…
Ahjaa, ja siis mul tekkis üks küsimus veel:
Kust tuvi teab, et puru teel on toit ja mitte see kivitükk, mida praegu libedusetõrjeks kasutatakse? Või kas ta ikka teab? Äkki sööb neid kive, aga siis on ju raske lennata.. Punamütsikeses oli ka hundul kõht kiva täis ja käis lupsti kaevupõhjas ära nagu mina väiksena (löök pähe on siiani arusaadav, kas pole?! :D)
Aitab, lõpetan nüüd oma seksislaidishow 😀 Ja noored, pidage meeles, kasutage kondoomi! (v.a. juhul, kui lapsed vägahästipalju meeldivad)
There are 6 billion people in the world
More or less
And it makes me feel quite small
But you’re the one I love the most of all
(Katie Melua “9 million bicycles”)
dadadudadediduu
*pealkiri on postituse juures a-la-ti kõige raskem osa, ausalt*
Mac oli täna hommikul väikest viisi lapsgeenius. Olin kogu aeg kindel, et mul on täna infotund. Et eile-üleeile vaba, lohistasin veel materjalidki Lasna ja Õikale kaasa, et sealt hommikul otse minna… täna siis olin stardivalmis ja viimasel hetkel mõtlesin guuglikalendrist ikka piiluda, et kas keegi tööl ka on ommikul… ja mida ma näen, ei olegi, sest teisel inimesel ka infotund… 3 märtsi vaatan ikka? jajah, 3.blablabla… ja meil samal ajal infokas kirjas põhim. Hakkasin siis postkastist kirja otsima, et kirjutada, et ma ei saagi tulla… ja voila, kirjas oli 4. märts, mitte kolmas… ja kui nüüd uuesti guuglikalendrisse piiluda… ups, kes kurat kirjutab kuupäevadel kuu enne? 3.blablabla oli 3.04 ehk 04. märts. Chilläx, täna pole midagi.. peale töö.. ups… sinna jäin küll hiljaks nüt 😛
Heh, aga nüüd lõppes mu blogipaus enneaegselt, hakkan hoopis uuesti suitsetamise-narkootikumide kahjulikkuse infot otsima, tuleb välja, et lähen reedel seda ka rääkima. Cräpp, miks ma oma materjalid küll pikalt saatsin 😛 vb teeks lühidalt, a la nagu seksuaaltervise paketis: “Kids- don’t have sex! You will die!” 😀
Palun abi pilet.ee mõistmisel
Eesmärk: osta Tallinna 3-päeva kaart (75-raha maksev vist oli)…
Palun selgitage mulle klikk-kliki haaval alates avalehest pilet.ee, et kust ma seda teha saan? Sest ma ei oska…
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 