… aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida…
Tahtsin mainida, et nüüd kus juhendaja ütles, et sel korral ma eniveis tööd ei esita.. saan pisut tsiläksida eksole 😛 ommikul tegingi algust ja peksin Jassi-Tambu üles, et Keila-Joale pilta klõpsima minna. Ilm oli mõnus… ja nii mitu sinilille ja ülast oli.. wäoo…
Tööle oli kohe kahju tulla pärast… aga nüüd õpin miskeid hdri-laadseid moodustisi (loe: kräppi) tootma fotoushopis:
või noh, Lõunal… FK’ga
Piilusime läbi kaamerasilma kaameraid:
Esmalt turnisime Everesti tippu välja!
Kust imetlesime vaadet… Tallinn on ikka Tornide Linn: 😀
Kuulasime kalamehejutte (aga haug oli aus… niiiiiiiiiiiiiiii suur ja niiiiiiiiiiiii jäme!)
Ilm oli nii mõnus, et isegi Onu Tom oli oma onnikesest päikese kätte kadunud 🙂
Murus peitis end salakavalalt tükike kevadet:
Sooritasime kukkumata turnimise vabakava:
Ja puhkasime pärast väsitavat treeningut keha ja vaimu:
Avastasime õunasuuruste pungadega puu.. õunapuu siis järelikult? 😀
Ja teise puu, kuhu linnarahvas telliskive peitmas käib:
Värvilise vihmasaju piisad, kukkusid meist seekord mööda… napilt 😉
Lõpetuseks kummardasime Loodusele.. ja Tema meile:
Time for Miracles
It’s late at night and I can’t sleep
Missing you just runs too deep
Oh I can’t breathe thinking of your smile
Every kiss I can’t forget
This aching heart ain’t broken yet
Oh God I wish I could make you see
‘Cause I know this flame isn’t dying
So nothing can stop me from trying
Baby you know that
Maybe it’s time for miracles
‘Cause I ain’t giving up on love
You know that
Maybe it’s time for miracles
‘Cause I ain’t giving up on love
No I ain’t giving up on us
I just wanna be with you
‘Cause living is so hard to do
When all I know is trapped inside your eyes
The future I cannot forget
This aching heart ain’t broken yet
Oh God I wish I could make you see
‘Cause I know this flame isn’t dying
So nothing can stop me from trying
Baby you know that
Maybe it’s time for miracles
‘Cause I ain’t giving up on love
You know that
Maybe it’s time for miracles
‘Cause I ain’t giving up on love
No I ain’t giving up on us
Baby can you feel it (feel it)
You know I can hear it (hear it)
So can you feel me feel you….
You know it’s time….
http://www.elyricsworld.com/time_for_miracles_lyrics_adam_lambert.html
Baby you know that
Maybe it’s time for miracles
‘Cause I ain’t giving up on love
You know that
Maybe it’s time for miracles
‘Cause I ain’t giving up on love
You know that
Maybe it’s time for miracles
‘Cause I ain’t giving up on love
You know I ain’t giving up on us
(sound)
Et endal miskit kobedat ei toimu, räägin tujutõstmiseks loo, mida hommikul kuulsin. Tõestisündinud… aga tõepoolest, nagu filmis. Venemaal võib/s ikka kõike juhtuda 🙂
Põhimõtteliselt oli see siis ammu enne minu sündi, kui emme reisil käis Karjalas…Mindud sai koos neljase seltskonnaga- emme, tema kooliõde, veel üks sõbranna ja Pensionär Alma. Viimane neist vajaks ehk siinkohal pisut täpsustamist, tegu polnud nimelt mitte agara vanaprouaga vaid pensionile jäänud miilitsakoeraga, hundu ühesõnaga.
Reis algas hästi ja kohale jõuti. Koht oli (nagu kuuldavasti looduse poolest paljud kohad Venemaal) vapustavalt ilus, kus soode keskel saarekestel naftapuurkaevud ja töölised elasid oma peredega. Polaaröö/päev ja särk-värk. Midagi sellist, mida tahaks ise ka näha ühesõnaga.
Igaljuhul, kohale jõuti ilusti. Aga üks väike probleem oli. Tagasisõiduks puudus raha. Et emme ja kooliõde olid lõpetanud rõivadisaini-õmbleja eriala , siis pandi aga minitöökodapüstija tehti kleidid kõigile kylanaistele 😀
Lisaks tagasisõidurahale sai emme tasuks ka nelja-nädalase kelgukoera kutsika… 🙂
Aga et emmel Saksamaa reis kohe-kohe tulemas oli, pidi ta tagasiteele asuma. Mingil põhjusel jäi ta igaljuhul lennujaama hiljaks, nii palju, et lennukisse viiv trepp oli juba eemaldatud, aga lennuk veel maapeal. Lüües kohalikule bossile letti oma välispassi (mis Saksa reisiks oli välja aetud ja tol ajal pidavat miski väga kõva sõna olema) ja rääkinud ära, et ta peab sellele lennule jõudma, sest on smaspäeval juba Berliinis, paluti lennukil oodata ja lasti emme lennuväljale, hoiatusega: jookse laps, aga ära lennukialla jää :D.
Jooksis. Ei jäänud. Trepp pandi tagasi ja lend võis alata.
Seljakotis aga, niutsus pisike kutsikapoiss =). Lennukisse teatavasti loomi kaasa võtta ei tohi. Olgu see 4-nädalane kutsikanuustakas või väljaõppega tapjakoer, salongis pole tema koht. Aga kui lennuk juba õhus, siis mis Sa ikka teed 😛
Stjuuardessilt sai ta muidugi tubli peatäie riielda. Seejärel sai stjuuardess ümbritsevatelt inimestelt täpselt sama suure koslepi teemal: ära nüüd riidle ja too parem sooja vett, et kutsikale piimapulbist toitu saaks teha! nummi…
Kokkuvõttes jõudsid nii emme kui kuts rongile kui koju Vinnimaale… ja emme õigeks ajaks Berliini ka.
Kuts oli küll järgmise päeva maailma kõige suuremast reisiväsimusest maha maganud, aga tundus üldiselt uue asukohaga rahul olevat. Vähemalt niikaua, kuni tolleaegne tropp naabrimees (keda tohutult häiris fakt, et tema kanad ei tohi meie peenarde vahel nokkimas käia ja koer nad ära ajab) ta mõned aastad hiljem ära mürgitas. Ka see muideks oli enne mind. Niuts. Mulle oleks ju kutsu meeldinud. Emme ka.
Üldiselt väldin hetkel blogimist, sest hetkel sihuke enese-haletseja-tüüpi.. ja ei viitsi siin halada. Tahaks hoopis kellelegi rääkida, kes saaks jälle ennast mu murede üle lõbustada mõnda aega. Aga kedagi pole kuskilt võtta 
Üldiselt olen tuksis hetkel igas eluvaldkonnas.. aga positiivsest küljest: mõni neist on parandatav, kui ise vaeva näen.. ja mõni (ehk), kui teised võimaluse annavad. Päris looootusetult katki veel ei ole 😛
Heh, eilsest juhtumist… laadisin tööl telefoni. Üldiselt teen seda vääääga harva sest kardan koguaeg selle maha unustada, aga seekord laadisin. Panin selle enda kõrvale.. n-ö. letitaguse kõige tagumisse nurka…ja istusin läpaka taga uudistades võimalust lin2.tlu.ee võrku sisenemiseks, et ajakirjade täistekstide andmebaase näha (ps. hakkama sain, olen ull itimees :P).. eniveis.. mingi pisut purjakil-släsh-laksuall tüüp käis ahhaas kino kohta uurimas ja tuli siis meilt ka miskeid materjale võtma… aga ronis selle küsimuseks suht koht mu kõrvale, leti taha… võttis mingi brožüüri ja hakkas ära liikuma.. et ta “tungis meie alale” viskasin kohe pilgu, et kas kõik ikka alles on… ja voila- laadija tilpneb mu väikse armsa telefonita!… et klemm veel ruumis oli ja ukseni polnud jõudnud marssisin ligi ja ütlesin lihtsalt “Anna mu telefon siia!”.. võttis rahulikult taskust, andis tagasi ja läks välja. Iseenesest ei oosanud, et nii lihtsalt läheb :P…
Heh.. ja siis veel sama teemaga seotud. Need kaks poissi, kes meil arvutis käivad, vaatasid seda tüüpi minemas vääga põlastava näoga… kinnitab mu arvamust, et kuigi neil kuttidel on midagi kuskil katki… on nad tegelikult ju hiad…
Ja muide… ajakirjade andmebaase otsisin toimunu ajal lõputöö jaoks. Ja lõputöö on selle kohta, et kas narkomaane ikka piisavalt aidatakse… noh, mina oma abi ei andnud ja väike noos uue doosi saamiseks jäi nüüd ära. Siitpoolt vähemalt. Aga küllap ta kuskilt ikka sai.
ja mu näpukesed on valusad.. Anu mõõtis eila mu veresuhkurt (korras).. aga sai sõrmeotsast vere kätte alles kolmandal torkel.. katsu siis lõputööd toksida eksole 😛
Ja et miski lambimõte ka veel lõppu poetada.. olen muidu ilmselt vähemusse kuuluja sellega, et mul ei ole apsaluutselt mitte miskit Opelite vastu. Aga täna nägin küll kuidagi silma-riivavalt ilmetut autot 😛 Opel Agila (lohutuseks: uuemad on juba kobedama väljanägemisega). Samas, kui sellise tasuta saaks, sõidaks ikka.. äkki kisuks pilgu minu larhvilt kõrvale? 😀
Kuulan (ps. mõnus taustapilt on seal videos)
heh, mu kuts kujutas just endale ette, et on Stefan Holm ja üritas voodile hüpata üle mu jalgade. Poolel teel sai ta ise ka muidugi aru, et see ei olnud kõige kavalam mõte ja uut maailmarekordit ei sündinud… uue katse ajaks korjasin siiski viisakalt lestad eest, olen siiski loomaarmastaja exole (kuigi mulle meeldivad ka nii mõnedki loomad taldrikul)…
Heh, ja loomad tuletavad mullele meelde, et sõitsin just bussis mööda Järvevana teed ja meenus, et nägin seal sügisel mitmel korral jänest/eid… Piilusin siis ka korra teeääresse metsaalusesse ja voila, oligi loom platsis! Küll kass ainult, aga olen üsna kindel, et ta maiustas seal miski raipe kallal, nii et see teine võis ka metsloom olla. Kaks (poolteist?) ühe hoobiga 😛
mhh.. kuidagi eriti must ja loomavaenulik huumor mul täna. Pole ime, et saatus kätte maksis (suisa ettemaksuga!) ja mind koletu peavaluga magama saatis.. ja veeeel koletuma pea+kõhu+silmavaluga äratas. Kaunis. Loobusin sellepärast lausa pildiretkele minekust (ja kahjuks õnneks ei leidnud seltsi ka)… ja raamatukokku ka mitte. Käkerdan kodus miskit kokku veel täna.
Heh, lõputöö kaitsmise kuupäevad on veel lahtised, aga üdiselt on teada kolmepäevane vahemik, kuhu need jäävad. Ja mul on teada, et neist kolmest päevast esimesed 2 olen ma Itaalias. Seega lodame, et joppab, hoidke mulle pöialt. Heh, ja Roomaga.. lugesin täna uuesti päevad kokku.. ups, esimesel korral luges meistermatemaatik (kellel nagu näha on isegi 10-piires arvud probleemne) pisut valesti ja tuleb välja, et reis on 2 päeva pikem kui arvasime. Ses suhtes muidugi trillallaa ja trullalla, et me oleks seal hea meelega terve aasta kasvõi..aga muus suhtes näru pisut… vb.
ega mul tegelt polegi miskit rääkida, aga hea oli siin lihtsalt näpud-lahti-kirjutada enne tõsisema töö kallale asumist.
Appi, mu läppar hakkas just vilisema… võtsin korraks juhtme tagant ja jäi vait. Teah, kas see ikka on kõige parem märk? Ja eile kui kaane lahti tegin ei töödanud klaviatuur ega touch-pad… usb-hiir siiski funkas ja sain restardi teha (+enne nänni seivida)…ja siis oli jälle rõõmus ja roosa.
ps. Facebookijuttu:
Sain eile õhtul Filleris 66575 punni…yay
Farmville-kasutajad.. tsekkige oma farmi-naabrite lehte, kui seal on naabreid, kellel pole nime ega pilti eemaldage nad… see mingi proge, mitte pärisklemmid 😉
Tegelikult on pealkiri eksitav, sest hetkel ei ole mitte Termikas mängimas vaid Hannahi ballaadid… lihtsalt nunsikud teised, isegi sihukesele kurvameelsusele kaldujale 😛 Meenutavad näiteks ühte mõnusalt vihmast suvepäeva kuskil Pirita jõe kandis. Mis vist ei olnud minu lemmikpäev maailmas,sest oli puhkuse viimane päev, muig :P… aga muu oli tore ja mängiv plaat ka hää…
See selleks… niisama mõtted lennus.
Kevad jõudis kohale. Kõige ilusam osa on teedele jõudnud bike’d… ja kõike selgemini tuntavam osa on 12 turtsatust minutis… nuuskamine… ja otsast peale- turts-turts-turts… Suslik Turts, kõlab päris shefilt? Aga olenemata korduvast treeningust ei ole ma suutnud siiski ära õppida silmad-lahti-aevastamist. No ei saa ja kõik. Kas maailmas on üldse keegi, kes seda suudaks? (keegi kellel pole, maitea, näohalvatust või miskit)…
Käisin tegin täna oma Krossu-põrsale dieedikuuri ja vahetasin kaua kogutud mündid sulaks. Pank nööris mu niigi väikesest tulust (150-) veel 5-protsa endale ka. Bäh. Olgu nad siis õnnejunnis mu 7.50’ga eksole 😀
Homme-ülehomme olen ma vaba 🙂 Enamuse sellest ajast peaks (peaks! mis ei tähenda, et ma isegi vähemuse sellest ajast seda teeks) raamatukogus istuma. Praktikas päris nii tubli ikka ei ole. Ühe neist hommikutest teen ilmselt kõhutitapilte, sest vaevalt ta kuulaks, kui öelda, et istu see 10s kuu nyyd ka ilusti paigas kuni mu lõputöö valmis 😀 Ei see üks ommuk enam tapa, kui nii kaua niigi venitanud olen.
Heh, ja siis meenus veel, et ommukal papusid jalga pannes jäi ajalehevirnas miski leht silma. Vist oli “Pealinn”, aga võin eksida. Igaljuhul vaatasin, et kuidagi.. pahempidi värk 😛 Suuuuurelt oli esikaanel “Pori parklates peab kaduma” ja väikselt kuskil ääres “Vägivald koolis”. Maitea, vastupidi ei peaks olema? Et suurelt: “Koolivägivald peab kaduma” ja pisem “Pori parklates”? Kui suured tööl kaastöötajatelt peksa saaks ja lapsed kooliõuel kossid poriseks teeks, siis vaevalt et poriteema ruuliks, või mis? Aga hääküll, mida mina ka tean. Vb jäin kogemata mu stabiilselt-pahale-tujule ette, sorry 😛
Hah, aga ma olen vist õhtul 3 tundi üksi tööl. Trillalla-trullalla… otsin seltsillallaa (kõik peale psaikomehe sobivad ;)).
Olen laisk ja lohakas nagu Oskar Ohakas…
ja nüüd palun 10 põhjust, miks ma peaksin tegelema lõputööga ja mitte mängima photoshopiga?
näääiteks:
1. Sest mul on veel selleks lausa 3 nädalat aega
2. Sest mul oleks lõpuks ometi teemat vaja.
3. Sest kui ma olen tubli tüdruk ja saan mai algul töö esitatud, lähen Rooma*
* see punkt tegelt ei loe, Rooma lähen niikuinii!
4. Sest ma sakin Adobes enivei juu:
Jesversusver. Tahtsin tulla rõõmustama, et me läheme FK’ga Rooma!!! Enne astusin postimehe avalehelt läbi, ja voila- jälle kukkus üks lennuk alla. Seekord Poola presidendiga. Nono, not spuuki at all… or..?
Mõtlesin, et panen siiski ajaviiteks tänase päeva jooksul viimase aja inimeste (ja ühe gigantlooma) pildid FOTOBLOGISSE üles ka. Ja siis veel mõtlesin, et astuks enne jutublogist läbi ja pläkutaks siin ka pisut ajukat või nii… (edit: nüüdseks on mõlemate blogide postid valma 😉)
Fotublogist veel, teie, kelle näod seal nüüd rõõmsalt (või mitte nii rõõmsalt) säravad, pasundage julgelt, kui miskit ei meeldi. Siis otsin vajadusel (aga loodan, et vajadust ei teki) selle delete-nupu ka üles.
Täna tuli kevad. Õue. Tööle tulles nägin küll. Ja oh seda rõõmu, kraade oli piisavalt, et õhuke jope selga visata. Ja teate, mida see tähendab? Et sain oma talvejope lõõõpuks pessu saata. Yay. Hetkeseis oli juba selline, et pompsudel ja minul oli võimalik vahet teha ainult habeme järgi. Minu oma on lühem 😀 (pisut).
Mac käis eile eelmise fotusessiooni kleiti tagasi viimas ja sai juba uue sessiuuni kirja. Wii. Kõhutitapildid 😉 nii lahe… ma olen saanud siis ca 3 nädalaga esimesed (siseruumides tehtud) portreekogemused. Ja juba olemas pere-paarikese-üksikmodelli-pruutkleidis-(ja varsti siis ka) kõhutita+emme 🙂 nummikas. Täiskomplekt. kõigile meeldib vist mu uus riist. Mulle endale eriti. Aga tegelikult, eilne mula mulaks, ma ei maga temaga siiski. Veel enam, nädalavahetuseks nt jätsin teise üldse Õismäele. Sest teadsin, et tulevad iiiiluilusad kevadilmad… ja mina istun tööl. Õige siis teda kõrvale kibelema vaja. Nii et nagu näha, esimene ahviarmastus on möödas, võid shuuti-näperdamisaja leida küll ;).
Aga ma sain eile Emilia’lt kaardi.Istambulist. Tervitas ühtlasi kõiki infoka-tsikke.
Aargh, mis mulle meenus. Pean korraks farmi liduma ja koera ära toitma, muidu pidavat kodust ära jooksma kui iga päev süüa ei saa. Ei ole taluniku elu kerge, ma ütlen 😀
i-poisid. …ja nüüd ka…
ei pole mingit viitsimist pikemalt blogida… säutsun siis lühidalt toimunust/vast:
macil on ca 3 nädalat aega, et lõputöö valmis kirjutada.. soovitage siis teemat vähemalt. Teoreetiliselt miskit narkomaaniaga seoses, äkki..või?
mac istus eile 11.00-17.00 Osturalli reisijärjekorras ja tuli tagasi tühjade kätega, sest loodetud 3200 eeguse pakkumise asemel lubati kohapeal 5200’st pakkumist. (sygisel oli 2000 muideks).
Igaljuhul olin õhtuks kurimuri… aga kui kõik hästi läheb, siis saame hoopis teisest kohast 3100 eegused piletid.. kuigi aeg piiisut nihkes.
See aga viib mind täielikku masusse. Lihtne matemaatika näitab, et selle kuu
väljaminekud on: 3100(Rooma)+1500(õppemaks)+1500(obje järelmaks)+700(telefon)+800(krediit) +500(Vihmah22l)=mõnusalt rasvane 8100.
Sissetulekute osas.. need jäävad sinna 6 tuhande kanti 😀
Aga Rooma pean mina saama. Vot!
SMSlaenu veel selleks ei võta, aga kui mõnel teist raha lademetes kõrvale andud on ja soov seda mai alguseni välja laenata, siis oleks eeeriti äss 😛 Sest siis ma olen rikas mutt, kui ei maksa enam pileteid, õppemaksu, ega nii suurt obje-järelmaksu (esimene kuu oli rohkem).
Heh, ma vist olen ikka meeleheitel, et blogis rahast halan…
Mac käis eile õhtul Nukukas “High School Musical’i” vaatamas. Mulle ei meeldinud tegelikult film eriti. Aga kehvast asjast olid nad siiski üsna tubli muusikalipoisi kokku pannud 🙂 Tantsu ja tralli rohkem kui rubla eest. Romeo&Julia/Grease/Risk meeldisid mulle rohkem, aga nagu öeldud, neil oli ka “toorik” parem. Kellele film meeldis (ja filmide menu vaadates on neid palju) peaks küll vaatama minema 🙂
Ja kui see juba sihuke nummi kurtmispostitus oli… siis.. mul on kõht tühi.. niuniuniu! (aga mind lohutab mõte sellest, et mul on kodus alles üks suur miisu šokolaad.. nurrrr).
Heh, õhtuka esikaas säutsus midagi aastaga 40 (+mõni kilo) allavõtmisest. Prooviks ka? Kui ma järgmisel aprillil 8-kilone prussakas olen, võin vabalt ennast kellegi pagasisse mahutada… muig
ahjaa, mul oli teisipäeval teine photoshoot veel… niinummi. Kuigi piinlik, et mõlema shuuti ohvrid nüüd oma pilte igaviku ootama peavad.. upsidupsi.
Teise shuuti paremaid palasid lisan ehk kunagi fotoblogisse ka (aga 1. sellega läheb aega ja 2. siis pasundan siin, kui tehtud).. aga M&P shuuti omad vist avaldamisele ei kuulu? Või?
Vihmahäälel oli õigus, me oleme Tweety’ga nagu kaks tilka vett…Kui ma ka kuulus oleks, pääseksin Ekspressi ja puha 😉
Kikuriinu Twitteris oli niinummi lause miskipäev “Nothing’s changed, I still love you, oh I still love you – only slightly less than I used to..” …siiani kummitab, kuigi ma ei tea viisi ega miskit. Või, kellele see kuulub näiteks. Moz? (laisk inimene ei viitsi googlesse seda kopida, lihtsam on blogis meetritepikkune küsimus kirjutada 😀)
Mac ärkas eile kell 5 ommukal. Vabatahtlikult. Päris esimese siseruumides peaaegu-päris-fotosessiooni päev, ja paanika, et äkki ma teen 600 pilti, millest ainult 2 ei ole üle/alavalgustatud, udune jnejnejne. Ma arvan, et ei ole hea mõte sundida neid kahte 6 tundi riideid vahetama ja poseerima, ja siis neile mitte midagi tarka ette näidata. See karateka-osa on pisut hirmutav :P… aga kui ma viskasin 676st pildist kõik päris kõlbmatud, natuke kõlbmatud. .. igavad ja korduvad välja, jäi 145 suht erinevat ikkagi alles. Süüdistan modelle, et seekord nii hästi läks 😛
Aga loominguline segadus töö käigus, oli aus… ikka näitas, et oleme hingega asja juures:
Aga linki ma siin ei jaga 😛 … ärge oodakegi… ja M&P, kes te ootate- tänase-homse jooksul. Ausõna.
***
Täna ommukal tulin tööle. (jõudes veel kogemata mingi räääigelt enne õiget aega)… ja voila, uksesüsteemid olid kutud. Õnneks lasi koristaja mu etteruumi sisse. Prst tuli välja, et naabritel polnud elektrit, ja see tappis kõik systema’d.
Kuna wordpress kalab ja virutab alatasa kursorit mingitesse lambikohtadesse tekstis (ärge siis üllatuge, kui mingid 2 lambisõna kokku kasvanud on) siis lõpetan selle postituse siinkohal ja asun õuna-spinatijogurti kallale, sest sain nüüd lõpuks tagant lusika ka kätte 😛 njam.
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 