Päkapiku raske elu :)

Et kõik ausalt ära rääkida, peaksin alustama sellest, kuidas kunagi Sõbrapäevaks Tambule Kaubamaja koerte varjupaiga kruusi “Sõpra tunnen hädas” ostsin. Vea tegin aga sellega, et kingituse, mis kotis peidus oli, talle tassida julgesin anda :P… ja nii leidiski see juba teel ühikasse vastu Pro kapitali prügikasti kolksatades oma kurvemast kurvema kõrvata lõpu :).

Ega siis midagi… julgesin aasta pärast uuega proovida. See kampaania oli kahjuks juba läbi, aga leidsin Comarketist Tahvel-tassi… mille kindlsue mõttes ise koduni tassisin (6). Sinna see jõudis ja oli Tambu absoluutne lemmik kuni tänase hommikuni (miski poolteist aastat juba! wow indeed)… kuni ta kukkudes oma kõrva peast kukutas. Kurb iseenesest, sest kui Sulle niigi vaid üks kõrv antud ja seegi puruks, siis mida Sa enam kuuled. Tam oli igaljuhul löödud (mitte minu poolt loomulikult).

Paar käsitööna joonistet tassi on küll riiulil ootamas, aga need liig haprad ja väärivad hoidmist. Seega tuli mul hullult kaval mõte lõuna-ajal Peda kõrval käia et ehk leidub neil veel säänseid tasse.  Et aga trammid päeval lõbusalt ei sõida ju muutus plaan jooksvalt Liivalaia Comarketi vastu. Ja edusammude korral oleksin sealt kiirelt koju silganud ja salaja katkise tassi terve vastu vahetanud… õhtul oleks ju nii äge olnud kui päkapikud käinud oleks 🙂

Well, plaan oli hea, pean omaenda saba liputades tõdema, aga poest väljusin löödult, sest loomulikult ei olnud seda kruusi enam müügil. Vähe sellest- ühtegi kruusi polnud. Oleks ehk võinud 4 paki õlut võtta- seda saaks otse pudelist rüübata, aga see ple ju see. Olin nii õnnetu, et unustasin isegi teise poodimineku eesmärgi- endale lõuna ostmine.. ja see meenus alles hiljem tänaval.

Eniveis… edasi/tagasi töö poole jalutades jäi silma pood, kus müüakse matkatarbeid. Päkapikumütsi-all sündis uus kuri plaan: leiaks sealt ehk termokruusi (termoseid tundus igaljuhul aknalaual ahvatlevalt olema), et joonistaks kaardigi juurde, tekstiga “Pikka iga ja vastupidavust soovides- Päkats!” Viidates siis  tolle purunemiskindlusele võrreldes keraamikaga. Mõeldud tehtud, mõningad sik-sakid keerulise ristmiku ületuseks ja olingi poes oma soovi ette laulmas. Aga. Müüja, kes muide oli maailmatore, tõdes, et neil on ainult tavalisi termoseid. Küll aga on neil termokruuse olnud küll. Njah, abiks teadmine :P.

Fain, loobusin siis kruusi-ideest ja keskendusin lõunale plaanides pitsa kaasa osta. Aga teel pitsani jäi ette Karnevalipood. Tasus proovimist. Vuristasin siis oma soovi ette, aga müüja (kes taaskord oli väga tore, nii et isegi mu ebaõnne juures õnnestus mul korduvalt hääd teeninduskultuuri tunda saada) pidi tõdema, et tahvelkruusi neil ei ole. Teadis küll, millest ma räägin (ei öelnud siiski, et neil on neid olnud küll :)), aga ei olnud ka kindel, kust seda saaks.  Nii igaks juhuks lasin endale demonstreerida nende kruusivalikut. Seda tehes kukkus üks kruus maha- ja jäi TERVEKS! Kõrv pähe ja puha. Vb oleksin pidanud selle, kui piisavalt vastupidava kruusi, ära võtma… aga et pildivalik oli paljad naised vs I love You, siis loobusin siiski.

Siis jõudsin pitsankohani. Mis vahepeal oli kinni pandud. Nagu päriselt kinni. No kräpp, noh. Täpselt üle tee on vestman, jalutasin siis Vabaka ristmikule ja poeni, et midagigi hambaalla saada (need suured ringid ristmike ületamiseks muudavad näljaseks 🙂)… aga poes nägin kruusiletti 😀
Lilled, liblikad, hobused, lilled, geishad… khmm, paljad naised oli ligia mehine… see siin ligia emane. Raske on olla päkapikk, kellele mitte miski pakutavast ei sobi :D. Aga… kohvikannude juures nägin ma TEDA. Termokruusi! Ja mitte lihtsalt termokruusi: vaid laimirohelist! Vähe sellest, et minu lemmikvärv maailmas… ühtlasi ka suht lähedane Tambu autovärviga.. või ketsivärviga (tolle, mis autos ripub).. või lauamängunupueelsitusevärviga. Ühesõnaga. Ideaalne. Ja otseloomulikult siinsamas nina all… kõõõõige lähemal :D. Ahjaa, lõuna sain ka, muuseas 🙂

aga… et täna päeval Päkkar seda siiski enam kätte toimetama ei jõua, siis kes nüüd Tambule homse sussileiu kätte lobiseb.. sellele ässitan põhjapõdrad kallale! Saladust oskate hoida, eks? KEs ei oska, see parem ärgu lugegugi eelnevat postitust! 🙂

Aga muidu, meeldivat detsembri jätku.
Siiralt Teie,  Ülipikk Päkats!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s