puhates ja mängides

Eile käisin tööl. Esimest päeva pärast kolmenädalast haiguslehte. Ma pole vist kunagi töölt nii pikalt sinisel olnudki, isegi pärast OPi olin kärmem. Seepärast sain ka paksu villase soki, kui nägin palganumbrit. Djaah, haige olla ei ole majanduslikult mõistlik mõte. Ja olenemata sellest, et ka kõige soojemate ilmadega ja siiamaani käin ma paksu talvejope, mütsi ja kinnastega suutsin ma seda siiski. Prf. Aga hea uudis on see, et tunnen ennast võrdlemisi puhanuna. Päris mõnus.

Täna olen ka tööl. Homsest enam mitte. Homsest algab mul puhkus! Hea ajastus, mis?

Suured ja detailsed plaanid on juba selleks nädalaks valmis. Nädalavahetuse olen Lasnas koeravalves ja ei liigu kuskile, sest bussipileti 9 krooni tundub hiigelsummana… tuunin hoopis kingitust ühele kuldkalamäluga sellile (mille ta vast alles juulis nimepäevaks kätte saab, nii et vaikust, palun 😉) 😛 Ja pühapäeval on emadepäev,  peab kaardi valmis meisterdama (või noh, ei pea.. aga tahab).  Esmaspäeva hommikuks panen äratuse, sest “Südameasi”  jätkub.. põnevas kohas jäi pooleli ja kuigi olen neid osasid näinud- no mitte ei mäleta, kuidas see jätkub. Kuldkalamälu on nakkus vist. Esmaspäeva õhtul hakkame Kai’ga kõrvarõngaid tegema. Ja Janet samal ajal minu susse ja külmikumagneteid sööma. Tundub olevat asjalik plaan. Teisipäeval vaatame Vihmahääle ja Trompetiga Euroträshi, huvitav kas Eesti pliks on teisipäevases v kolmapäevases? (targemad, ärge häbenege siinkohal kommentaarides sõna võtta). Siis magan paar päeva (ikkagi puhkus ju!) ja reedel (reede ja 13, nurr) läheme seiklusparki. Mitte niisama, vaid hoopis ühele loodetavasti väga ägedale ettevõtmisele. Ootan juba kuu aega =) Parem oleks, kui ilm oleks ei rohkem ega vähem kui ideaalne. Muidu mina ei mängi! Üldiselt on hea plaan, eks?
Ja otseloomalikult kuulub kõikide päevade juurde juhtkoertega jalutuskäik. Wiiii =) Neid pitsusid igatsesin küll need nädalad 🙂
Ps. Ja lihtsalt pean mainima- minu blogisse on jõutud otsides väljendit: “mis kahjustab katalüüsmuundurit” 🙂 Teah, kas abi ka leiti? Kehv kütus äkki?

Aga üldiselt, naeratage.. kuigi Elu on tõeline Karuputk!

Ja paramparammm… tulge kõik vabatahtlikuks 21. mail.

PS2. Kas teadsite, et 8. mai on Sokivaba päev ja sellele järgneb 9. mai ehk Kadunud soki mälestuspäev? 😀

sinivalge sai otsa

Sõitsin täna trammiga perearstile sinist lehte lõpetama. Tüng, tuleb välja, et too paljuräägitud sinine leht on hoopis valge! Või äkki sain vale paberi?

See selleks, igaljuhul. Ühes trammipeatuses tuli juhikabiinist naisterahvas, väljus… tramm sulges uksed ja sõitis edasi. Päris äge, ma polnudki varem ilma juhita sõitnud. Loodetavasti ei saa selline sõiduviis harjumuseks.

Aga mind on nüüd ametlikult terveks tunnistatud. Tähistan tähtsat viimast vaba päeva sellega, et nokitsesin 3 paari kõrvarõngamoodi asju teha…  ja pühendun nüüd juustusaiadele (sidrunipipraga!) ja “Lastega kodus” vaatamisele. Millele järgneb ohtralt Jaapani ristsõnade värvimist.  Yeah, suurejoonelised plaanid, eksole.