Sõitsin täna trammiga perearstile sinist lehte lõpetama. Tüng, tuleb välja, et too paljuräägitud sinine leht on hoopis valge! Või äkki sain vale paberi?
See selleks, igaljuhul. Ühes trammipeatuses tuli juhikabiinist naisterahvas, väljus… tramm sulges uksed ja sõitis edasi. Päris äge, ma polnudki varem ilma juhita sõitnud. Loodetavasti ei saa selline sõiduviis harjumuseks.
Aga mind on nüüd ametlikult terveks tunnistatud. Tähistan tähtsat viimast vaba päeva sellega, et nokitsesin 3 paari kõrvarõngamoodi asju teha… ja pühendun nüüd juustusaiadele (sidrunipipraga!) ja “Lastega kodus” vaatamisele. Millele järgneb ohtralt Jaapani ristsõnade värvimist. Yeah, suurejoonelised plaanid, eksole.
Need punased viimased kõrvarõngad on mu lemparid 😛
Müüdud! (parima pakkumise esitajale.. mida valmis kuulama olen :D)
Minu eluaegne armastus 😛
kas mul see mitte niikuinii juba olemas ei ole 😛