Mõtlesin algul küll optimistlikult, et sikutan endale wordpressi App’i ja hakkan sealkaudu lihtsalt piltidega minipostitusi üles loopima. Aga siis hakkas telefun järjekindlalt ennast kogu aeg netti ühendama. Diliitisin maha. Pärast selgus, et viga oli hoopis e-postis. Djah, nuti on ikka nutikatele mõeldud, mitte minusugustele. Eniveis, nüüd olen kõik maha kustutanud ja teinud igasuguse piltide üleslaadimise enda jaoks võimalikult keeruliseks. Seega ei tasu uusi postitusi eriti tihti siiski loota 😛 … aga motivatsioonipiskuke juba oli korraks, algus seegi- onju?! Aga see oli vb ka süüdi, et lugesin-sirvisin ühe tundmatu tsiki blogi netis, mis päris äge oli… alguses fotograafiahuvi ja ühise lemmiklinna ja ühise teisepoolenimekaimu pärast, aga muidu oli ka äge… aga küll mu motikas jälle raugeb, ärge üldse muretsege.
Aa, ja täna on õues nii soe, et teksade ja seest karvase pusaga on täitsa okei juba. Irw. Normaalsed inimesed kisuks end tänase ilmaga ilmselt bikiinideväele. Aga normaalsus ongi ülehinnatud. Mis tuletab mulle meelde seda komplimenti, mis Mary kunagi tegi “Ema ütleb, et ma olen eriline.. teised lapsed ütlevad- värdjas” 😀 Nii julm, nii andekas 😀
PS. FK lendab homme minema. Nõme. Aga tore. Vot.