Siis kui a noorem (jajah, veeeel noorem!) olin, sihuke kümme pluss natukeveel, siis ma leiutasin “unenägude laenutuse”. Igal õhtul keskendusin.. mõtlesin välja mingi maja nagu videolaenutus või raamatukogu vms ja siis vedelesin voodis ja kujutasin ette, kuidas ma seal riiulite vahel käin ja valin… et näha unes mida tahan- üüratut lotovõitu kasvõi.. Või näiteks multikate vahe.. otsisin simpsoneid vms…
Ja see töötas mõnikord! Kui jäin sellele teemale mõeldes magama nägingi unes sama!
aga nüüd olen üritanud.. kasu ei miskit… võib olla õnnestuks näha üksteist maha nottivaid simpsoneid.
Aga postituse pealkirjast siis rääkides. Mul on tunne, et ma vajan teraapiat :D… pean ennast muidu üsna rahumeelseks.. isegi õudukaid ei vaata enam eriti, eelistan romantikat vaadates nutta ja halada (kuigi katastroofifilmid on ka vaatamisväärsed)… Aga unes. Unes ma moondun. Elan välja (mitte enda, vaid krtteabkelle) kõik verised tunded 😀
***
Eile nägin kuidas krokodill mind taga ajas ja ma ta eest toidupoes riiulite otsas ronides (ja vahepeal lennates!) põgenesin
aga ta oli suur ja ulatus kõrgele hüppama… oi, see oli üks kole ja kuripaha Gena. Veel kurjem kui kübaramoor ma ütlen!
Igaljuhul loopisin ma teda klaaspurkidega, lootuses et mõni kõhus puruneb ja ta sisemisse verejooksu sureb (a) ja siis olin järsku maapeal ja seal oli mingi suuur ja väääga kuri koer, veripunaste silmadega ja igemed olid ka verised…
ja ma arvasin alguses, et see veri suus on purkidest ja ei kartnud teda, et oh..see on ju kohe-kohe minekul..
ja siis ta ründas.. ja mulle meenus, et kurat see ei saa purgikildudest olla,sest see ei ole ju krokodill…
ja siis ma ärkasin üles.. õnneks ei pidand nägema kuidas ta mulle 1:0 teeb
Aga ka see pole veel kõik…
(kui tellite järgmise 10 minuti jooksul, saate kaasa Maci unenöoseletuste raamatu :).)
Täna nägin, kuidas olin väljas pilte tegemas mingis suht üksikus kohas, mingist suht kriipist kujust.
Ja siis tuli mingi gootipoiss noaga…
ja siis seletas, et ta nüüd tapab mu ära, aga enne selgitab, miks ta seda teeb.
Ja siis kui ta seda rääkis, siis ma nägin kõike.. nagu filmi vms…
et kuidas ta kunagi a la jalutas ja siis tuli mingi paha mees.. ja lohistas ta kuhugi ära.. ja käskis endaga kaasa tulla..
ja siis nad olid koos väljas ja seal oli mingi ema väikse tüdrukuga..
ja siis see mees hüppas neile noaga kallale ja killis ära… (ma hoiatasin, et mu uni on sick!)
ja siis läksid edasi ja seal oli mingi abivajav mees, mingi kodutu vms.. ja siis nad aitasid teda..
ja see kodutu oli hästi tänulik..
ja siis see mees killis kodutu ka ära äkki…
ja siis ütles goootikutile, et sa pead nüüd mulle miljoni maksma.. või ise järgmise inimese tapma või muidu…
ja siis see gootikutt anus teda põlvili, et mul ei ole sellist raha jne…
ja see mees irvitas, et ta teab ja ta ei tahagi raha… ta eelistab teist varianti…
ja siis ma ärkasin üles, aga põhimõtteliselt sellepärast siis gootipoiss mind rünnata tahtiski… nüüd ma ei saa ta peale isegi kuri olla enam, prf.. ebaaus.
Ja siis kui ma lõpuks julgesin magama jääda nägin kuidas ma Mary kahte väikest last hoidsin (sihukesed 4-5aastased röövlid.. Mary, millal Sa need said? Miks mulle midagi ei räägita, ah?).. ja need patsaanid tegid terve korteri seinad-põrandad-asjad hambapastaga kokku… arghh
Siis ma viskasin nad välja, et minge mängige õues kuni ma koristan (olime meil maal) ja siis nad lükkasid empsi hoolega laotud puuriidad ümber, et endale kindlust ehitada… oeh..ma vihkasin unes alles lapsi , argh.
Ja last, but not least, aitasime Tambu ja Jassiga FBI palvel tabada USAs Eesti linnajaos (mis oli põhim. Tallinn, koos tänavanimede ja samade hoonetega.. aga seal) ühe eesti päti üles leida. Seda ise Eestis olles. Väga rahumeelne uni oli, vahelduseks.
Ja siis tuli tänase öö kõige hirmuäratavam-vastikum osa. Äratuskell. Öäkk.