oolmõust džeimi oliver

Eile sündis uus blogivaatamiserekord: 189 vaatamist päevas 🙂
(aga teisel, vabatahtlike-blogil, on rekord 310 päevachekkimist… enne 2009-aasta Sügisjooksu.)

***

Mac kokkas eile. Ja leidis, et kõik need aastad, kus ta kokkamisest eemale hoidnud on, on tegelikult väga tark käitumisviis. Sest säänset andetust köögis nagu tal.. no ikk aannab tikutulega otsida. Olen siin juba kurtnud küll külmas vees pelmeenide keetmist (kuigi tänaseks olen pelmeenikeetmise selgeks saanud :)) ja külmas veel 10 minutit mina keetmist. Või ilma veeta makaronide keetmist… ühesõnaga, oskan ainult jama kokku keeta 😎

Eile ootas külmikus viimseid kuupäevi kehtiv hakkliha… ja muna oli ka.. ja saia. Harjutasin siis kotlettide tootmist.
Ma ei teinud mitte midagi valetsti. Kõik oli täpselt nii, nagu retseptis kirjas.. ja nagu teised selgitanud olid. Ja ikkagi oli tulemus nii jälk, et ma pole kunagi nii vastikuid kotlette saanud. Ausalt. Jumal tänatud, et üksi sööma pidin, teiste ees oleks puhta mark olnud. Nii halvad olid lausa, et isegi Suscole ei andnud! (kuigi ta lunis küll 🙂)
Ainus viga, millest aru sain ja pärast esimesi parandasin, oli liiga vähe soola… meil on miski jodeeritud sool vms, ja see on vist lahjem… sest raputasin seda ka esimesel korral nagu lund Monika ajal… aga tulemus oli puhtamage.
A, tegelt üks viga oli veel.. sibula unustasin ka. upsidupsi…

Aga ära ma nad sõin ja sain olulise õppetunni: hoia kotlettidest eemale 🙂

Täna õpetati mind tööl pärmi-lehttaignast juustusaiu tegema. Tundus lihtne (nojah, then again- kotletiretsept tundus ka :D)  aga ei viitsi õhtul poodi minna sellepärast… niisiis kuulub täna minu menüüsse praetud hakkliha ja kartul hapukoorega… kõva samm praeleivast edasi seegi ju!

Nagu pilt reedab, siis Macil on täna hea tuju… kuigi nädalavahetus algab alles homme pärast tööpäeva on see siiski juba niii lähedal 🙂 peaaegu käegakatsutav 🙂