kokkamine maci moodi

Macile maitseb hakklihakaste. Õigemini hakkliha selles kastmes.

Macile maitseb seenepasta. Õigemini seened pastas.

Macile maitseb hapukoorega kodujuust. Õigemini hapukoorega kodujuust 😀

Mac oli täna üksi ja tegi katseeksitusmeetodil endale süüa.

– Prae 0,5kg hakkliha.
– Prae 250 g šampinjone.
– Lisa pakk hapukoore-kodujuustu.
– Sega.
– Söö.

😀

Toidu välimus pole kõige isuäratavam, aga maitse oli minusgusele hakkliha&Seene&kodujuustuarmastajale piisavalt nämma, et see kõik hooga pintslisse pista.

Meisterkokk Maivõi

Ei saa aru, no ei saa aru…

Mac loeb bussiaknalt: “Enne sõidu alustamist peatu ja veendu, et tee ületamine on ohutu.”

?????

Uus pilk plakatile: “Enne sõiduteele astumist peatu ja veendu, et tee ületamine on ohutu.”
Djaaa, juba mõistlikum tekst 😀

***

Mac loeb lehest Aastapäevamenüüd: “Kama-suutra pallid”

??????

Uus pilk artiklike: “Kama-sõstra pallid”

Djaa… juba parem 🙂
(vist… ple kumbagi proovinud)

Lugemispäevik :)

Rohkem endale, et ühest kohast leida… aga ka soovituseks teistele, kes ajaviiteks blogisid sirvivad, sheerin oma suurimaid lemmikuid.

Siin on need blogilingid, keda ma päriselus ei tea, aga blogi olen jälginud (mõnda nädala, mõnda paljuaastaid).. sest need on huvitavad, südamlikud.. või hoopis lõbusa kirjastiiliga, mis lausa kutsub lugema.  Samas on päris mitmel n.ö. kirja pandud täitsa minu mõtted (mitte plagiaat, vaid ses suhtes, et ma mõtlen lihtsalt samamoodi :D) või ühised huvid..  ja ilmselt just sellepärast on just minull põnev mõnd neist lugeda, aga kõik teised kõik ei leia sealt ju sama…
Eniveis, minu lemmikud on siin (järjekord on suvaline):

Osaline – Osaline kirjutab täpselt sellise stiiliga, nagu ma tahaks- aga ei oska. Niiäge on lugeda. Ja pildid on ka nunnud (muig, nüüd kui keegi nüüd linkab ja esimesena junnipilte näeb, siis võib “nunnude piltide” väide muidugi veider tunduda, aga üldiselt mõtlesin näiteks Kõrveka looduspilte jms) 🙂 Kui mõned aastad tagasi blogi leidsin, lugesin ühe hooga ka vanemad postitused kõik läbi 😀 Tsiteerides Kolme apelsini… ütleks, et “Kui hia raaaamat!”
PS. Koerafännina ilastan alati arvuti ees Freddy pilte nähes, et  awww, niinunnnu 😛

Eestlanna elu... Alustasin lugemist, pöidlahoidmist ja kaasaelamist ikka juba päääris ammu. Kursis hoian end siiamaani. Veider, kuidas inimestega, keda pole never kohanud, tekib mingi hetk tunne, et “huvitav, kuidas neil läheb…” Ja siiamaani huvitab (+rõõmustab, kui  täitsa toredalt läheb :)).

Iibisepesast – Võrdlemisi hiljuti avastatud blogi, mida nüüd jõudumööda järgi loen (et vanemaid postitusi). Nagu mitmel teisel on just kirjastiil sihuke, et istud omaette tõsist töönägu ette manades, aga mõttes muigad. Isegi kõige lihtsamad juhtumised on nii lahedalt suudetud ära mainida. Niitoreniitore 🙂

Vahel ma mõtlen ka... – Muhe lugemine.. ja just needsamad “minu mõtted” päris mitme koha peal. Olen sealt ägedaid muusikaviiteid leidnud (Siiani kuulan “November Raini” viiuliesitlust 🙂)… ja vahepeal sihukest ägedat minumoodi “julma” huumorimoodi kriitikat.

Meka meile – postitused pisut harvaks jäänud, aga joonistuste (kaartide) ja graafika seas olen niii nunnusid tegelinskeid näinud :). Filmisoovitusi jälgin ka, ja mis nägemata.. võtan teadmiseks, ja ühel ilusal päeval näen ära ka!

Tegelikult on vist hea ka, et kõik päris igapäevased blogardid pole… nii läheb ringi läbimiseks vaid ca korra nädalas aegavaja.

Kui mõni neist blogiomanikest (kes oma statistikat vaadates viitajana selle postituse leiab) end siiski sellest häirituna tunneb ja ei soovi blogisse suunavaid viiteid, siis võib vabalt märku anda kas postituse kommentaaris või giannacom[ät]gmail.com ja võtan maha. Ette juba vabandused selleks puhuks 😛
Aga üldjuhul võtke pigem siinset postitust kui kõrvusttõstvat kiitust. On blogisid, mida vahel lugema satun, aga siin väljatooduile olen täitsa truu 🙂

You’re one of Gods better people, and You dont know, thatś why You’re special…

Mac otsustas hakata kuni juunikuuni plastikkorke koguma. Võite enda kraami ilusti mulle tuua. Limonaadi-vee-mahla-piimakorgid siis. Muu materjal või kodukeemia, seebi, rohtude jms korgid ei sobi.
Korgid lähevad Belgiasse ja kõikide Euroopa kogujate kaasabil saab seal keegi ühel ilusal päeval juhtkoera 🙂

400 korki = 1 kilo. 4500 kilo = 1 koer.
Brrrrring it on!

***

Kadrioru Keskuse juures olid täna hommikul foorid kutud. Täielik enesetapp oli teed ületada. Ja teine kord ristmikku trammiga ületada. Olen nüüd end ületanud. elus olen ka, nagu näha 🙂

Aga nüüd lähen apteeki rasedustesti ostma 😀 (kõik lugejad tegid suured silmad, onju?)
Tehke aga rahulikult silmad väikeseks tagasi, puhtalt tööalane ost. Sealt edasi siirdun rongile töötuba (Seksi-töötuba kõlab päris andekalt, eksole :D) läbi viima ja seal tahaks näidata. Eelmine on klassides juba nii ära vaadatud ja soditud, et paras juust teine. Aga oki, tsuhh-tsuhh-tuut-tuut praegu!

PS. Balta-turule lähen ka, vanu vene mudeleid otsima. Keegi ei tea, kust veel saaks?*
Kust veel saaks kõlab nagu see anekdoot poiste puberteedist.. et puberteet saabub siis kui küsimus KelleKS saada? asendub küsimusega KelleLT saada? 😀

***

Ja lõppu muusikapalu:

ja

***

PS. Justäsja MSNivestluses:
C.  says:
 mis sul nende unenägudega on?
Mac says:
 enamasti on verised  🙂
 ma kas tapan või suren 😀  
 või vaatan teisi tapmas  😀

/Mac mõtleb, et nii vist ei jää temast eriti usaldusväärse ja psüühiliselt korras inimese mulje või? Saab näha, kas C. ikka julgeb homme deitile ilmuda.  muig 🙂

Daddy’s Little Girl

Nägin infotunnist tulles nii nunnut isa+tütart. Tüdruk oli sihuke 2,3,4 klassi kanti.. isa oli nooremapoolne (no, mitte teismeline, aga mitte ka keskeas). Ja nad olid nii lahedad sest nad olid nii lähedased 🙂 Peatuses seisis tüdruk niisama issit kallistades.. bussis peaaegu puges sülle. Nii armas oli vaadata 🙂 Võib-olla ei tea mina midagi, aga üldiselt tundub, et sellist “puudutus-kontaktiga” lähedust eriti ei ole. Tean ka (üksikuid) vastupidiseid näiteid.. aga üldiselt siiski…

Muidugi, pead päris julge olema kui oma last avalikult kallistada julged.. või kui veel teismeline tütar ja isa omavahel lähedased oleks. Neid pilke, et iuuu-pedofiil, oleks ümberringi küll ja küll. Aga las seletavad…

Ma ei tea, kuhu ma selle jutuga jõuda tahtsin tegelikult… Ühesõnaga, armas oli 🙂

***

Nägin täna unes, et läksime Dzeikiga kuskile poodi või kuhugi ja seal oli mingi pakkumine, et kui KOHE poole tunni pärast oled nõus väljuma, saad mingi a la nädalase soojamaareisi koos kõigega mingi enamvähem saja krooni eest (ma ei tea Eurodesse arvutamisest ööd ega mütsi). Lisaks sai kaasa kohvritäie vajaminevat- riided jms 🙂 Ainult et riided olid kõigile ühesugused, ainult suurusevahe.
Igaljuhul olime nõus. Kui väljuma hakkasime, oli Dzeik järsku unes Maryks digimon-digimoondunud ja me nägime oma ühesugustes dressides päris naljakad välja. Aga igaljuhul olin parajasti empsile rõõmustades helistamas, et jõu- ma lähen puhkamaaa! Kui mingi tropi äratus piiksuma hakkas. Iga hommik lendan ma samasse orki: jätaks siis kordki äratuse panemata õhtul, saaks üks hommik rahulikult põõnata 😛
Ps. Viimasel ajal olen nii väss (et näen isegi unes puhkusesoovi, eksole :)), et suudan äratuse ja kordusalarmi 10min vahe jooksul iga kord magama jääda.. ja uut pikka unenägu näha. Ja nii 3-5 korda järjest.
PS. Panite tähele, et peale äratuse poot põhjustatud hingelise trauma jäid kõik unenäosolijaid ellu ja terveks? Wou! (peale Dzeigi võibolla, kes haihtus ja Maryga asendus…)

Aga puhkamise kohapealt. Puhkamine on nõrkadele. Eelmine nädal oli seksikas (sain teadmisi, koolitusel). See nädal on sama seksikas (jagan teadmisi, massidele infotundides). Nädala lõppu mahtus Tambu kolmepäevane sünnipäevatrall. Sai vaipa leotada ja suuri mune loopida (milles poisid on paremad!) ja lauamänge mängida ja süüa ja küpsetada ja toredaid näha. Pühapäeval sai “veebruari kalendritüdrukut” ka šilitada ja kudrutada… wuuf!

Ja kalendritüdrukuga seoses. Nädalalõpp tuleb koerteteemaline (Wiii!) Reedel lähen sujundamise kohta teadmisi ammutama. Laupäeval peale tööd lippan juhtkoerte treeningpäevale ja pühapäeval viilin seekordsest Kõrvemaa Maratonist (aga veel on vabu kohti, anyone?) ja kirjutan kodus juthkoertest lõputööd 🙂 Vähemalt on mul hobi.

Nii, nüüd tuli nälg majja. Lähen viskan makaronid sooja!

PS. Täna võivad pliksid kosja minna ja naiste töid ei tehta. Pikka liugu libedaid tänavail!

guugltoolkis on täna kõik offline. Amazed.

Ja ongi hea, mul on juhe koos ja igasugused küsimused ajavad närvi. Puberteet vist.

Sa hoia suu kinni, kui Sa minuga räägid!

Pühapäeva varahommik.

Voodis on kaks koera, kaks tüdrukut ja Elayas Kass.

Voodi kiigub, et mitte öelda õõtsub, kindlas taktis edasi tagasi. 😛

Mac teeb selgeks põhjuse: Tõnnu lõõtsutab. Tõnnu, kes samal ajal oma “väikese” kehamassiga üritab Nadjat voodist välja lükata (seina poole välja, loomulikult).

Mac meelitab Tõnnut põrandale, et jahedam kliima või nii… Tõnnu ei taha sellest jutust (mõistagi) midagi kuulda.

Mac istub voodiäärele, ja osutab kutsuvalt põrandale. Tõnnu voolab esijäsemetega põiki üle voodi esiserva… väljasirutatud tagajalad voodi teises servas üritavad parasjagu Nadjat tapeedi ja seina vahele suruda.

Mac koputab kutsuvalt põrandale.

Tõnnu koputab nuiaga (mida bioloogiaõpetajad üksmeelselt sabaks nimetaksid) vastuseks Nadja sääre pihta (Mac on veendunud, et kuulis reieluu purunemist. Nadja, seevastu (tugev Liivimaa naine)) ei paista hädaldavat.

Voodi õõtsub.

Nadja on endiselt vastu seina litsutud.

Mac istub voodiäärel, ja et nüüd pool Tõnnut siiapoole kolis, on see kogu vaba ruum.

Mac kolib maha istuma.

Tõnnu tunneb sellest ilmselget heameelt ja jagab oma rõõmu saba kaudu Nadja reiele sinist punktkirja toksides.

Tõnnu saab vihjest aru, võtab hoogu, hüppab maha (vaibale).

Lõõtsutamine lakkab. Voodi peatub. Mac kobib voodisse. Nadja ilmutab endiselt elumärke (loe: hingab). Rahu.

Süda peksleb endiselt- kurrradi Coca-Cola oma kofeiiniga. prf.

Kell on 05:28… akna tagant möödub esimene buss.

Eesti otsib Superparti!

Hommikul tööle tulles nägin kuidas ülekäigurajal olevale mehele andis takso kannatamatult signaali… sellepärast, et meesterahvas julges korraks hoo maha võtta, et veenduda ega seisva trammi tagant mõnda autot startimas ei ole… häbi-häbi, niimoodi kolme sekundi võrra takso sõiduaega pikendamas… tuleb ikka hooga seisvate trammide-trollide-busside taha joosta ma ütlen, mis see väike startiv auto mehele teeb, eksolejah?!

(njah, /me loodab, et saite isegi sarkasmile pihta.. a see selleks).

***

Macil (nagu eilne positus pisut vihjas) oli eile peavalu. Või noh, tegelikult oli üleeile peavalu. Ja eile hommikul peavalu. Eile õhtuks oli sellest sirgunud peavalude kuningas :S … õnneks lubas Noorem-Kaksik-J mu varem ära, kohe kui tal vabam hetk tekkis… Ja külm õhk tegi kolbaga 1:0. Bussis tundsin iga auku, asfaldikonarust, rööbast ja muud ületades kuidas ajukoor hooga vastu kolpa põrus ja mõranes… ja tuppa astudes, kui soe õht vastu lõi, sulas jäätunud aju ära ja keeras peasisu täitsa sassi. Igaljuhul võtsin sisse eilse kolmanda (500mg) valuvaigisti, pugesin teki alla istuma (sest nagu ma juba maininud olen, siis ei kannata mu peavalud üldsegi pikaliolekut.. surve peas kolmekordistub kohe). Ja jõllitasin vannitoaust mõeldes, et “varsti mõjub.. see kolmas mõjub.. mõjub küll”… aga üldiselt oli seis selline, et esimest korda kaalusin endale ise peavalu tõttu kiirabi kutsumist… neil oleks äkki miskit paremini laksavat kraami, morfiini või nii.. täisnarkoos poleks ka paha olnud.

Ei kutsunud, pelgasin et nad ei tee pärast 1500mg´d muud kui parimal juhul maoloputuse :D.

Mingi hetk jäin magama (kui ma kui seda ilma rohuta teinud oleksin, oleks tulemus olnud topeltvalutav kolp) ja ärkasin enda meelest tunni pärast. Tegelikkuses üle kolme tunni pärast. Ja mul oli heam! ohsedarõõmu! Vedelesin veel 2 tundi voodis, sõõs sõin paar juustusaia ja kobisin ööunele.

Hommikul ärkasin ise, pisut enne äratust. Ja pea ainult pisutpisut tuikab. Greit saksess! Mii häppi.

***

omg… päevauudis (võeh)

PS. Pärast ühte Bailamängu on mul juba fooliumimüts olemas 😉

õõõõh

Mac tunneb end täna umbes nagu kutsa pildil. Öähh. Ja ma ei saanud koju ka jääda, sest olen avatud poolel ja teiste päev on infotunde jms täis. Prf. Nõme mäng. jah.

Aquariused rokivad

T-l on sünnipäev saabumas. Et ma teda õigel päeval ei kohta, siis sai varem oma kingi kätte.

Et eile tööl torud jääs olid ja tsipa varem minema lippama lasti (sest ull põiekas oli :D), siis mõtlesin, et kuna aega on…siis ega ma ei saa ju lasta tal niisama lihtsalt kinki kätte saada, eksoleju!

Toppisin siis vihjega sildikese ja igast muud pisinänni auguraua karpi.. ja pakkisin selle ilusti (nojah, tegelt ma olen kooo-huuu-taaav pakkija :D) ära. Ja andsin T’le.

Seejärel sai ta ülesande, uue sedeli…ja uue vihje.. ja nii 15 korda järjest. Muahahaha.

Lõpuks sai kingi/d ka… käisin päeval Rekato poes Mudelishopingul 😛

Tundus igaljuhul rahul olema. Pakun, et oli ka. Meil on ikka lihtne: kõik kingid saab mänguasjapoodidest kätte: lauamäng emaspoolele, Revelli mudel isaspoolele ja korras. Kõik on õnnelikud :D.

Lagritsat ja kummikomme saab kah. Ja ongi selleks aastaks ühelpool 🙂

***

Aga minu sünnajärelkajadest rääkides… et mul nüüd kõik kolm Lohepliksi  (Milleniumi triloogia) raamatut olemas on, siis olen vaikselt lugemist alustanud. Aga palju korraga ei raatsi, muidu saavad ju läbi 😦

trammisõit on ajavõit!

Hommikul sõitsin Koplisse koosolekule.

Läksin igaks juhuks kahest sobivast trammist varasema peale… et mine Sa tea eksole.

Tramm oli… no kõige klassikalisem “Kopli-tramm”… sihuke, millest lugusid räägitakse. Temperatuur oli sama, mis õues (kuigi õnneks oli siin täna ainult -9.. suvi tuleb  :))… ja uriinilehk oli hingemattev.

Õnneks või kahjuks, ei lastud seda kaua “nautida”. Balti Jaama peatuses ütles trammijuht midagi kõlaritesse (ma ei kuulnud, sest  kõrvaklappides üürgasid Nele-Liis ja Jassi parasjagu… ja kõik inimesed trammist (noh, kõik neli või nii :D)… kobisid seepeale välja.

Läksin siis kah.

Tramm pani südamerahuga uksed kinni ja sõitis minema 🙂

Lootsin, et äkki tuleb kohe seljatagant Ülemiste tramm, aga tutkit. Ikka sattusin lõpuks selle “teise sobiva”  Kadrioru trammi peale, millest alguses loobusin… see (otseloomulikult) oli soe ja puhas (ja rahvast täis :)).

Aga koosolekul kippus mõte kõiksugu vastikvastikuid teid pidi rändama, djaa.

***

Ps. Unenäorindelt: ropsisin täna küll verd, aga üldjoontes jäid kõik unenäotegelased ellu. Greit saksess!

Kes tahab?

Sheerin kama 😛 kto hotšes?

This slideshow requires JavaScript.

mida rohkem ma SOPA ja ACTA kohta loen, seda idiootsem see kõik tundub…

aga mulle meeldis lõik Wikipeedia lehel:
“Tähelepanu on pälvinud asjaolu, et SOPA eelnõu esitaja Lamar R. Smithi kampaanialehel http://www.texansforlamarsmith.com on kasutatud taustafotot, mille autorit, fotograaf DJ Schultet, kampaaniasaidil ei mainita. Foto on küll avaldatud Creative Commonsi vaba litsentsi all, mis ei nõua autorile tasu maksmist, kuid nõuab autorile viitamist. Kui SOPA oleks juba jõustunud, võiks kampaanialehe autorsuse varguse tõttu sulgeda.“

Aga hea uudis on see, et mul on nüüd kõik kolm Milleniumi-triloogia raamatut. Oleks ainult vaba aega.

Magus postitus :)

Seda Siilid ostaksid 🙂

Ja peale nende on Kalevi-sõbrapäevaeri-valikus veel nunnuka kujundusega Kalevi “sussišokolaadid”

lõppkokkuvõttes viivad ägedad zokzipaberid selleni, et isegi pigem-soolasesõber-mina, tahab šokulaadi ostma söösta (well, siis kui rikkaks saan küll, alles… aga parem siis kui neverever!)

***

Hmm.. see pigem-soolasesõber-mina… ei ole muidugi viimasel ajal enam 101% kindel väide. Vist rääkisin ka, et sõin Rootsikoolitusel õhtul magustoiduks šokolaadi kreembrüleed… ja see oli maaailma kõige parem asi üldse.

Ja sünnariks sain suure karbi geisha-komme… mis on maiustuste loetelus pärast toda brüleed kohe teisel kohal.
Ja siis hävitasin neid komme kahe suupoolega. Tambugi ütles õhtu lõpuks (kui ma olin juba kahesajakuuekümneviiendat korda öelnud, et “kuule, tahad kommi..mulle anda?” (sest karp oli eemal), et ta pole kunagi näinud mind niimoodi magusat söömas 😀

Ja olgem ausad, see paberikuhi, mis järgi jäi oli aukartustäratav.. eriti minu puhul.

Loodan, et ajasin teil nüüd suu vesiseks.
Kellel sugugi kohe ei ajanud, siis andke julgelt märku.. pühendan Teie auks järgmise postituse juustusaiakestele ja ahjulõhele näiteks 😀