Pühapäeva varahommik.
Voodis on kaks koera, kaks tüdrukut ja Elayas Kass.
Voodi kiigub, et mitte öelda õõtsub, kindlas taktis edasi tagasi. 😛
Mac teeb selgeks põhjuse: Tõnnu lõõtsutab. Tõnnu, kes samal ajal oma “väikese” kehamassiga üritab Nadjat voodist välja lükata (seina poole välja, loomulikult).
Mac meelitab Tõnnut põrandale, et jahedam kliima või nii… Tõnnu ei taha sellest jutust (mõistagi) midagi kuulda.
Mac istub voodiäärele, ja osutab kutsuvalt põrandale. Tõnnu voolab esijäsemetega põiki üle voodi esiserva… väljasirutatud tagajalad voodi teises servas üritavad parasjagu Nadjat tapeedi ja seina vahele suruda.
Mac koputab kutsuvalt põrandale.
Tõnnu koputab nuiaga (mida bioloogiaõpetajad üksmeelselt sabaks nimetaksid) vastuseks Nadja sääre pihta (Mac on veendunud, et kuulis reieluu purunemist. Nadja, seevastu (tugev Liivimaa naine)) ei paista hädaldavat.
Voodi õõtsub.
Nadja on endiselt vastu seina litsutud.
Mac istub voodiäärel, ja et nüüd pool Tõnnut siiapoole kolis, on see kogu vaba ruum.
Mac kolib maha istuma.
Tõnnu tunneb sellest ilmselget heameelt ja jagab oma rõõmu saba kaudu Nadja reiele sinist punktkirja toksides.
Tõnnu saab vihjest aru, võtab hoogu, hüppab maha (vaibale).
Lõõtsutamine lakkab. Voodi peatub. Mac kobib voodisse. Nadja ilmutab endiselt elumärke (loe: hingab). Rahu.
Süda peksleb endiselt- kurrradi Coca-Cola oma kofeiiniga. prf.
Kell on 05:28… akna tagant möödub esimene buss.
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 
Võiksin siia lisada pildikese meie hommikust, kus ma pidin põgenema voodist, sest üks pisike arbas karvane loomake soovis pikutada minu koha peal.
arbas-armas
pisike-armas-karvane… Jass? Kui suur oleks olnud, oleks Bällit pakkund 😛
siiski Bälli on õige vastus, jass ikka tunduvalt siledam poiss