Arghhh, see kellakeeramine edasi on ju suisakohutav. Peale selle, et ma mõtlesin, et ma ei saaaaa-giiiii üles (võtsin telefoni kaissu ja lükkasin 50 minutit äratust edasi)… siis pidin 8 minutiga välja jõudma ja nüüd on kohv joomata ja kõht tühi. Ühesõnaga rikkus mu päeva ära. Ja sihuke zombi on olla, et kolehirmus lausa.
(viuu-viuu-viuu-jonn-jonn-porr-porr!)

Unes nägin täna et ma tegin mingit Eesti keele eksamit. Suuliselt. Ja seal oli lugemisharjutus, umbes et pead soravalt tahvlilt maha lugema. Aga seal olid pooled sõnad kirillitsas kirjas ja pealekauba niiiiii kohutavas käekirjas, et ma ei saanud sedagi aru, kas see sõna on eestikeelne sõna vene tähtedega või venekeelne sõna.
Ahjaa, alguses enne harjutuse alustamist üldse olin tulnud väljas eriti ereda päikese ja eriti tugeva tuule käest. Silmad olid tumepunased ja udused, ööd ega mütsi ei seletanud lugeda. Tahtsin siis silmatilku kasutada ja eksamikomisjoni üks vanem proua kukkus kisama, et doping-doping :D… nagu nee dmuudaks düsgraafi lugejaks. Aag komisjonis oli õnneks Anukas ka ja siis ta veenis ära ja lubati… kuigi njah, vaid selleks, et ma saaks aru, et seda käekirja on võimatu lugeda :D.
Ei mäleta, mis lõpuks sai. Ju ma läbi kukkusin suure kolinaga.

Tuulepunaste silmade idee ammutasin ilmselt eilsest mereääreskäigust. Läksime suure hurraaga pildistama. Njah, tuule kiirus oli miski 127,4 kilomeetrit sekundis. Pilte tegin nii, et üldpilti nägin, aga fotokaekraanilt ei seletanud udused silmad enam midagi. Aga ega ma väga millestki ilma ei jäänud seal ekraanil, nagu pärast kodus arvutis selgus. Ma olen kaotanud viimsegi oskuseraasu. Pole enam ühtegi pilti millega ma rahul oleks. Fuii. Niinõmemäng 😦 Varsti kaotan motivatsiooni üritamakski. (viuu-viuu-viuu-jonn-jonn-porr-porr!)

Aga lõpetuseks pisut rõõmsamates (võiks lausa öelda, punakamates) toonides.
Mac koristas täna töölaua ära. Seda ei juhtu igapäev. Täiesti tavapärane töölaua-olukord oleks umbes selline:

Aga täna koristasin. Sest mul on nüüd tööl Fränkid! Ja muidu ei paista nad laualt väljagi 🙂

Kai mainis kunagi, et ma näen välja nagu Frankenstein (palju mööda ei pannudki 😛). Sellest ajast jäi külge hellitusnimi Fränky. Ja kuna Kai on sihuke… pisike (vähemalt minusuguse latiga võrreldes) siis temast sai Väike-Fränky.
Nüüd sain temalt (väikese hilinemisega, aga sõbrapäevaks) Fränkid!

Suur-Fränky on suure südamega ja Väike-Fränky temaga koos (vasakul õlal.. ei, kurat.. teisel vasakul hoopis 😀) 😉

Käsk oli see töölauale panna ja mis seal ikka vaielda. Panin siis.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s