BUS

Mõtlen, et tänapäeval vist ei ole eriti populaarne, kui Sa bussiradade teemal sõna ei võta. Mul siis on üks tähelepanek ja üks küsimus kah 🙂

Pärnu mnt alguse bussireastamine on puhta tark otsus. Eriti tänu sellele, et tee  sebrasid täis on (foor Tammsaare pargi kõrval; reguleerimata ülekäigurada Lasta Maailma maja juures, reguleerimata ülekäigurada Draamateatri ees ja foor Vabaduse väljaku ristmikul). Sealt on kogu aeg rahvast üle minemas. Ka siis kui autodel oli (Männiku suunas sõites) veel 3 rada kasutada, oli neid seal seismas ja ootamas terve rodu.

Nüüd on neil üks rada.

Nii, et kui teil on parasjagu sadistlik isu näiteks vaadata pealt mõnda tipptunni-ummikut ja närvilisi juhte.. aga parajasti pole tipptund ja kell on näiteks üks päeval ja pealegi on veel suvi, kus linn niikuinii inimtühi on… Ärge heitke meelt! Eelviidatud kohal näete igal ajal seisvat autoderodu, mis pargib end ühest sebrast järgmiseni. Ja järgmisest ülejärgmiseni. Vahel sekka ka sebrale. Aga tramm kihutab tuule vilisedes vähemalt mööda, uhke värk 🙂

ps. Ma üldse ei virise… Pigem selline lõbus sarkasm teiste arvelt 😛

Ja nüüd küsimus suurele ringile. Kas jalgrattaga tohib bussirajal sõita? Sest ma hästi ei kujutaks enne jalgratturit tee keskel sõitmas (kui ääres bussirada on ju)… aga kui ta sellel sõidab, siis bussid on nii suured ja kiired, et ta jääb ette. Kui ta just miski Tour de France vääriline sportlane pole 😀

Hiljutine filmivalik

Mac on (enamjaolt koos Vihmahäälega) viimasel ajal terve hunniku “naistekaid” ära vaadanud (mida tegelt kõlbab poistel ka vaadata, nood ka päris rahul olnud nendega, mida nähend).
Siin on valik paremikust 🙂 PS. Ei ole kindlas järjekorras.. kõik on võrdselt head.
PS. Need filmid ei sobi ilmselgelt neile, kellel on kõrini õnnelikest lõppudest, sest päriselus nii ei lähe. Pole hullu, ma ei käsigi vaadata. Aga kui muidu lööd ajakirjanduse lahti ja saad jälle teada, et raha ei ole ja nii ja niipalju inimesi on surma saanud vahepeal, aga toitu ei jagu ikkagi kõigile, kuigi meid on nüüd vähem… siis on mõnus ajaviide vahepeal midagi roosamat ka vaadata. vot.

Valentines Day / Valentinipäev

Mulle meeldivad filmid, kus on hästi palju peategelasi.. ja kõigil koguaeg mingi stoori käimas. Siis peab kogu aeg jälgima, sest muidu ei saa enam aru asjast.. ja ikkagi, kui teist korda filmi vaadata, saab mõni asi omakorda veel selgemaks (ma vaatasin nädal ajooksul 3 korda…). Ja kui tavalistel romantilistel komöödiatel on ju kohe alguses selge, milline lõpp tuleb, siis nendel mitme stooriga filmidel on mingi osa ikkagi üllatav. Umbes nagu “Love Actually” laadne film ühesõnaga (kes teab, see teab)… aga mitte jõulud vaid uus püha 🙂
Ühesõnaga päris torekas. Ja suht tähtede paraad. Ja McDreamy ja McSteamy mängivad seal ka!

New Years Eve / Vana aasta õhtu

Selle kohta kehtib sama jutt, mis Valentinipäeva juures oli.  Samuti mitme stooriga  “Love Actually” laadne film, aga mitte jõulud ega Sõbrapäev vaid aastavahetus.  (huvitav, kas järgmiseks on tänupühad? munadepühad? jaanipäev? 😀)
Ja samamoodi on mõni “lugu” kuni viimase hetkeni lahtine.. ja mõni algusest peale etteaimatav. Ühesõnaga sama tore!
Ja samamoodi suht tähtede paraad (sh. suures osas samad tähed).  McDreamyt ja McSteamyt seekord pole, aga Jon Bon Jovi on asenduseks piisav 😛 (lürrp)

Friends with Benefits / Seksisemud

See on tavapärasem romantiline ühtede peategelaste film. Aga toredate peategelaste. Ja kuigi lõpp selge juba filmi vaatamata, siis film ise on nii lõbus, et kannatab vabalt vaadata. Uuesti võiks ka vabalt vaadata, täitsa khuul oli 🙂
(Macil on see kiiks, et kui on hea film, siis ta tahab mitu korda järjest näha… samas, on see nagu skaala, mille järgi hinnata.. nt. käisin hiljuti kinos üht filmi vaatama,s mida teist korda ei viitsiks. Ja sellest infost piisab, et teada, et järelikult oli kräpp film :D)

Just go with it / Liba-abikaasad

Seekord saab filmi lõpp selgeks alles keskelpool ja film ise on ka lõbus. Vaatasin seda esimest korda aasta eest kinos ja nüüd mingi nädala jooksul kolm korda.  Pange Maci-hindamis-skaalal ise paika siis 😛 Komöödia igaljuhul. Romantikat ka sekka.

What’ s Your Number? / Mis Su number on?

Mulle meeldis selle filmi meespeategelane 🙂 Naispeategelane alguses ei meeldinud (siiani kummitab, aga vist meenutas kedagi kusagilt teisest filmist, mis mulle ei meeldinud)… aga lõpuks meeldis tema ka 😀 Päris lõbus oli, kuigi mingid kohad jätsid sellise “odava filmi mulje” (if you know what I mean)… aga tegelt ei olnud “odav film”. Ja oli päris panda… kui keegi seltsiks tuleks, vaataks teist korda veel 🙂 [edit: järgmisel päeval tuli Vihmahääl seltsiks ja vaatasime uuesti. Ikka oli khuul :)]

50 first dates / 50 esimest kohtamist

Njah, see ei ole eriti uus film eksole… aga vaatasin seda üksõhtu üle pika aja uuesti ja ikka oli nunnukas 🙂 Fun ka. Natuke natsa kahtlane huumor vahel, aga üldiselt ikka tore.

Ja last, but not least…  midagi Loomasõpradele.
Dolphin Tale / Delfiini lugu

Tõestisündinud lugu delfiin Winterist, kes kaotas oma saba… Edasi vaadake ise.
Ps. Päris Winterit võib nägema juhtuda meremaailma veebikaamerast (kuigi meie päeval – nende öösel, on tuba pime.)

Ja nüüd filmimõtetega ajasin endale veel retroma isu peale. Peaks Butterfly Effecti riiulist üles kaevama. Jah.

Baby it’s cold outside!

Mac n’gi täna öösel unes maailma kõige osavamat müügitööd 😀
Plaanisin sõita Rakverre… ostsin pileti kella viiesele bussile.
Tädike kassas: “Aga see buss oli vahepeal katki ja ei tea kas üldse jõuab. Ostke igaks juhuks 17.45 bussile KA pilet, sest kui see viiene siiski ei tule siis pärast on sinna kõik välja müüdud. Ja kui ikkagi tuleb, siis jõuab viiesega lihtsalt varem kohale :)”
(vahemärkusena küsin, kas te Tln-Trt Sebe uusi busse olete nähend? Üüüberkhuul 🙂 Tahaks sellisega juba sõita.. ja bussijuhiks võiks olla Vello (kes, kui te veel ei tea, on maailma parim täistunniekspressijuht!))

Ostsingi mõlemale 🙂

Ja siis läksin tantsutrenni (irww… mina!) ja jäin linnaliinibussist maha.. ja hakkasin jalgsi minema, ja nägin mingit sihukest vana kastikat mis kihutas nagu hull.. ja siis keeras ühesuunalisele tänavale (vastassuunavööndisse) ja kihutas seal edasi.. ja ajas seal mingi auto kraavi jms.. Mingi keerulise nimega tänav oli… jätsin selle kiirelt meelde ja kalpsasin bussika poole edasi, ise samal ajal politseisse helistades… ja see kõne oli umbes nagu anekdoot:
mina “Tere, selline mure, et üks hull kihutab kastiautoga kesklinnas ringi”
tädi toru otsas: “Hulludele on meil teistsugused asutused…”
wtf 😀 Ma ehmatasin nii ära vastusest, et unustasin selle tänavanime ära… Ja kuigi see kastikasell oli sealt ammu eemale kihutanud, tahtis tädike ikka kindlasti SELLE tänava nime.. loetlesin küll järgmisi, et saaks umbkaudse kandi teada, aga ei. Pidingi tagasi minema. Ja jäin oma bussidest maha. 2 piletit ilmaasjata. Ma ärkasin väga kurjana, ja rahatuna 😀

***

Siis nägin, et päike paistab 🙂 Leebusin. Panin fotoka kotti, sõin ja läksin tööle. Pärast kahte peatust oli maailm üles vaadates hall (paksud pilved ja tihe vihm) ja alla vaadates värviline (hunnik vihmavarje).  Huvitav, kuidas inimesed teadsid vihmavarjud kaasa haarata kui 20 minutit tagasi oli veel õuel suvi. Kõik on vist juba nii pessimistideks koolitatud, et “ähhh, niiiikuinii sajab :D”.

Aaa, ja siis veel seda, et kuigi ma olen niiiiiiiiiiii väsinud, siis ma ei ole meie olümpia-medalistide peale eriti kuri, et nad pole lasknud mul viimased 2 õhtut ennast välja magada rahulikult, vaid on teleka ees kinni hoidnud 😉