Arhiiv kuude lõikes: september 2012
creepy hommik
Pärast minu ohtraid heietusi teemal, et oeh.. tahaks kuhugi kaugele koolitusele, sest hotellides saab hommikuti munaputru süüa… ootas mind täna munapuder 🙂 Kõhu sai päris täis, tuleb välja, et muhverdasin neli muna ära 😛
Aga mitte see osa hommikust polnud creepy. See oli nunnu.
Aga hommikul. Kõmpisin trammile. Nägin katki-astutud(?) kastanimuna. Niuks. Kõrval oli teine, mis oli terve. Kaalusin korraks, et korjan selle üles.. aga see oli natsa mudane.. ja mul on juba selle-aastane kastan taskus.. jne.
Ja siis tuli väravast auto.. ja sõitis selle kastani katki.
Ja mul on tast niiiiiiiiiiiii kahju. Niii-nii kahju :S… ma arvan, et see muudab mu nüüd veits psaikoks, kes iga päev ämbriga ringi käib ja kastanimune päästab ja nad siis ürgsesse loodusesse vabaks laseb. 😀
Siis tuli üks jalgrattur… ja käis trammiteel käna. Ja tramm tuli. Aga ukerdas teelt minema siiski, enne kui tramm pärale jõudis. Kusjuures, kuna ta oli seljaga.. ja klappidega, siis mulle tundus, et tal polnud trammist aimugi üldse.
Siis sõitis mööda mingi suure pütiga auto (kütuseveok vms), mis, lisaks sellele et ta kihutas (nagu kõik rekkad Narva mntl teevad) tegi mingit häästi kõva “sisisevat” häält. Elava kujutlusvõimega, nagu ma olen, oli mul kohe selge, et ahah, gaasi vms lekib ja kohe käib pauk. Muidugi ei käinud, mul on lihtsalt kogu aeg mingid veidrad parakad. Peast veits psaiko v nii…
Ja lõpuks nägin vaimusilmas kuidas üks rattur kangi alt välja ukerdavale autole sisse sõitis. Ma ei tea kas tegelt ka sõitis, vaevalt küll… aga, noh, psaiko, mis psaiko :P.
Aga õppisin sellest kõigest… ja rohkem ringi ei vaadanud 😛 Kobisin tööle hoopis.
Aga täna on mul töö.. ja siis animatsiooni töötuba… ja siis kooli kokkutulek. Torekas 🙂
PS. Aga eile käisin välikinos… mis, õnneks osutus siiski sisekinoks, sest ilm muutus päris toredaks (ma ei saa vannis ka nii märjaks kui pärast bussilt koju lipates 😛). Aga filmid olid toredad…. ja koledad. Alguses oli 2 BFMi lühifilmi: “Kõik on võimalik” ; Teine Pirukarööv” (kus Hesburgeri-röövi osa oli eriti khuul) ja üks lühidokfilm “Inimareng” ja seejärel õhtu põhifilm “Hoia minust kinni“, mis oli päris depressiivne, aga päris hea.
Ja õhtu lõpuks õpetati mind ruubikukuubikut nii kokku panema, nagu ma korduvalt üritanud olen: nii, et keskmine teist värvi on. Tõestus on siin 😉
MJepu-MJepu, vol 2
eputan pisut kaudsemalt veel korra MJga… nimelt kiidan maailma kõõõõige toredamat teenindajat 🙂
Alustuseks, võrdluseks tuletan põgusalt meelde, et mul on teise teenindaja juures olnud sugugi mitte nii häid kogemusi. Kui läpakat ostes selle kõvaketas praak osutus olema ja esimesel ööl ära suri vaieldi minuga tookord vist 10 korda järjest: “-ei, iseenesest ikka ei lähe katki!”, “-aga läks!”, “- ei, päris iseenesest ikka ei lähe”, “-aga Läks!”, “ei, ise päris ei lähe ikka…” jne. Kui tehnikule kõne tegi, siis öeldi, et võib ise minna küll. Siis taheti mind selle kutu läpakaga tagasi koju saata, et too homme uuesti, sest täna on tehnik läinud, aga kui küsisin, et kas täna sinna ei võiks juba jätta, mis ma taga ikka kodus teen, tuli välja, et võib küll. Samuti pidin nagu tangidega välja kiskuma selliseid pisiasju nagu: millal järgi võib tulla, sest mul pole õrna aimugi, kas antakse teada või tulen homme või kolme kuu pärast jne. Ja üldse olin pettunud selles, et valisin just selle koha, sest sealt saaks läpaka ka järelmaksuga “kohe kätte”, mitte ei pea panga otsuseid jms mitu päeva ootama (sest ma olen vales pangas 😛). Ja siis istusin ikkagi kokkuvõttes kuu aega ilma…
a see selleks, nüüd siis seekordsest kogemusest:
– Alustuseks on ta lihtsalt hästi tore.. kogu olekuga. See on isegi eemalt näha, kui ta teisi teenindab.
– Siis luges ta mulle lahkelt ette kõik erinevad variandid ja võrdlused, mis mul on. Küsimatagi.
– Iga kord kui mõnel põhjusel seal käinud olen, on (eelmiste teenindajatega) olnud sama dialoog:
“Teil on Mobiil-ID ka tellitud”
“Vist on jah, aga ma ei kasuta seda, sest viskasin kogemata alguses need paroolid minema…”
“Selge“. (dialoogi lõpp)
Seekord lõppes dialoog teisiti, kui “selge“. Hoopis maailma kõige iseenesestmõistetavama häälega öeldi: “aga ma saan ju uued paroolid anda“. Juba sellest oleks piisanud, et ma rahule jääks. Aga tema läks veelgi kaugemale: oma telefoni peal (mis oli samasugune) näitas ta täpselt ära, kuidas mobiil-ID töötab ja mida teha… ja läks siis politsei kodulehele, et aidata uus ID ära regada. (mul polnud nt aimugi, et seda seal tegema peaks)… Kuna ma sisestasin oma IDkaardi koodi valesti sest mälu on mul selline vahva kuldkala-oma, siis jäi küll see protseduur katki, aga ta selgitas täpselt ära, kuidas ma seda kodus teha saan… ja kui hakkama ei saa, siis ta on tööl siis-ja-siis, tulgu ma tagasi, kui vaja.
– uus ost sai aktiveeritud, selgitustöö juurde tehtud ja lõpuks veel info, kust kaitseks lisavidinaid saab jne.
Ühesõnaga: minge Viru keskuse EMTsse.. küll te Tema ära tunnete 🙂
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 