I know what u did in 2003…

Üleeile nägin unes kuidas mina-Netram-Jass metsa ära eksisime. Või noh, tegelt olime mingil kruusateel, aga kellelgi meist polnud aimugi, kuidas sealt ära saada vms. Jass, muuseas, oli selline 4-5aastane armas põnn…

Eniveis.. olime me seal siis hädas nagu mustlased mädas. Telefonilevi polnud ka kellelgi… pidime Siilikese järgi kutsuma endale…aga ei saanud ju. Oh, Häda ja viletsus.

Siis tulid 2 lennukit. Sellist… lendasid meist üsna madalalt üle. Lehvitasime neile. Neil oli ükskõik.
Tuli välja, et nad olid “teenäitajad”. Nende järel tuli terve rodu teisi lennukeid.. ja kõigil neil rippus all lastiks laev/jaht/kaater vms… ja nad tulid lennates aina madalamale… ja lendasid meist üsna madalalt üle. Piilusime siis meie selja taga olevate põõsaste taha, et kuhu nad lähevad. Ja voila: põõsaste taga oli suur järv, kus miski veefestival käimas oli: parkla autosid täis, vesi paate täis, rannal karnevalitelgid-värgid… ja mobiililevi. Aga levi polnudki vaja, sest Siilike chillis ka seal ja tegi aega parajaks oodates, millal me ükskord talle helistame :P…
Ahjaa… ja siis ma sain, ei mäleta kust, endale setteri kutsika… numparillo oli 😛

***

Eniveis… täna öösel siis (unes)… tulin kooli kokkutulekult… ja pisin koolitusele minema.. aga lõpetasin hoopis  (täpselt ei mäletagi kuidas.. mingi lennukiteema äkki?) kusagil metsas. Jälle :P… Seekord põõsa taga tsivilisatsiooni ei olnud. Oli hoopis töökaaslane, kes ka samale koolitusele minema pidi. Igaljuhul oli ekslemist üsna palju.. lõpuks leidsime mingid röövraie tüübid, kes suurte metsaveomasinatega seal ringi trallisid. Jätsime pättidele vist hea mulje: igaljuhul ei koristanud nad meid ära, vaid viisid hoopis koolituspaika :)…
Enne koolitusele minekut tahtsin hotellist vetsust läbi hüpata. Lähen mina siis vetsu. Panen ukse kinni. Jõuan potini ja: uks irvakil. Lähen uuesti, panen ukse kinni, ukse lukku ja… uks tõmmatakse uuesti lahti. Katse kolm. Jälle sama lugu. Ja siis astuvad järsku kolm tundmatut neiut vetsu sisse. Sellised…. karmid.. hirmuäratavad.

Üks, tumedapäine, küsima: “Sa vist ei mäleta mind?”
Tõesti ei mäletanud…
Kuri neiu: “Sa rikkusid 2003 mu elu ära” (aastal siis)…
Oi, mina siis mõtlesin ja meenutasin. 2003. Ilus aasta oli. Termika-suvi. Tambu-poiss. Haapsalu, Viljandi, Pärnu… Vinnimaa… Sügisjooks… ?
Ükski neist ei olevat õige vastus… aga siis ärkasin üles. Ja nüüd mind jäigi painama, et kes see tsikk siis oli ja millega ma ta elu ära rikkusin… Ja üldse, ma keeldun uskumast, et manii sellel kui mõnel teisel aastal midagi nii kurja korda saatnud olen. vot.

Aga ikkagi: kes ta siis oli 😀

***

oeh. äkki peaks vähem magama. aga kuidas saab veel vähem magada kui niigi ko-gu-aeg uneka son. Ma olen nagu teine Mary juba :/…

***

Aga pisut fotosüüdistusi ka:

Reedel sain oma rekordsuure kokku… 1500-se siis:

Laupäeva hommikul käisin jalutamas. Soooe ja tuulevaikne oli. Ainsad lained olid laevade tekitatud, tegelikult ei liikunud  puulehtki.

Laupäeva õhtul mina küpsetasisin: (FB sõbrad on sooda-lugu juba kuulnud 😛)

Ja pühapäeval panin viimase, 1000-se kokku.. nüüd on pusled otsas. Niuksti.

I´m just a dreamer…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s