Mul oli täna tõeline Sõbrapäevaunenägu.
Koera unes nägemine (kui ta just unes Sind nt hammustada ei püüa vms) pidavat tähendama uut ja kasulikku sõpra 🙂
Ma nägin unes, et olin Tallinnas, kusagil Vabaka kandis… ja nägin, et pisut eemal üritavad inimesed keset sõidurada seisvat eksinud koera teelt ära meelitada.. aga koer hakkab vastu ja ei liigu kuhugi… Läksin mina siis ka lähemale ja kohe kui sinna jõudsin, tuli koer jooksuga rõõmsalt minu juurde nagu vana sõpra tervitades kudrutama. Inimesed vaatasid muidugi, et näh, nõme perenaine oled, hoia oma koera paremini, et ta liikluses ennast ohtu ei seaks… aga mind ei häirinud nende pilgud, olin endale uue nunnu Sõbra saanud 🙂
Seadsime siis koos kutsaga sammud minu lemmik lemmikloomapoodi … aga! …jõudes poe uksetaha oli pood tühi, remont käimas ja öeldi et nad on kolinud suuremale pinnale vms. (tegelikkuses peaks nad siiski mitte-kolinud olema, kui mu sooja reklaami peale shoppama minna tahate ;)).
Unenägude seletaja muuseas ütleb, et: Pood on lukus – õnne ja kasu. Sobib.
Edasi läksime kõrvalmajja, milleks osutus järsku igati loogikavastaselt Kristiine kaubanduskeskus vms… kes, igati loogikavastaselt, lubasid mu tavalise koeraga poodi sisse… ja kuna me (mina ja koer siis), ei leidnud, igati loogikavastaselt, tervest keskusest ühtegi loomapoodi… siis läksime Jyski, mis igati loogikavastaselt, müüs lisaks kõigele muule ka toidukaupu ja lemmikloomatoitu 🙂
Siit alates muutub unenägude seletaja juba selleks “ähh, ma ei usu sellesse :P”-värgiks. (POOD – ei mingit õnne, ainult riidu. Poodi minemine – rahast ilmajäämist ja puudust.)
Ja et asja veel hullemaks ajada, siis avastas mu uus lemmik riiulilt koeratoidu ja hakkas seda kohapeal tarbima… ja kui ma teda eemale tirima hakkasin (teate ju küll, et ära torgi koera kes sööb), siis tegi minu suunas vihaga naksava liigutuse (aga ei hammustanud). Hammustamine oleks unenägude seletaja järgi tähendanud suurt õnnetust. Huh, pääsesin 😛 (vist).. aga üldiselt ta tegelikult ei olnud üldsegi kuri kuts… kuigi oli tõu poolest välimuse järgi mingi sihuke amstaffi laadne, oli ta nupsik…
Aga kui ärkasin oli järsku nii tühi tunne.. et mul ei olegi ju tegelikult uut neljajalgset sõpra. Nüüd võitlen endaga, et mitte varjukasse minna ja endale üks nupsik koju tuua (õnneks ple praegu selleks raha :P)… sest saan ju aru küll, et kuts oleks päev otsa üksi kodus… vbla häiriks naabreid, kui üksindust ei salliks… üürikorter pole üldse parim koht, kuhu koera võtta… ja pealegi olen u. pooled nädalavahetused kodust ära… aga, oeh, teate kui raske on elu ilma koerata? Arvate, et koeraga on keeruline (jalutamised ja raviarved jnejne)… eks proovige ilma… eriti kui te juhtute olema rohkem koera-inimene, kui inimese-inimene. Oeh.
Aga kui ma tänaval mõne kodutu Pontuga kokku juhtun, kellega samasugune Armastus esimesest silmapilgust on, siis ma võtan ta küll ära, vot.
(jajah, loomulikult vaatan ikka ringi ka netis jms, et ega teda pere parajasti koju ei oota).pilt
Aga ilusat Sõbrapäeva!
Sõbrapäevakutsu
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 