Kuidas ma võõraid pildistamas käisin.

Et kõik ausalt ära rääkida, peaksin ma alustama sellest, et fotosaidil Flickr on olemas grupp “100 võõrast“… olen sellest siin kunagi ammu kurtnud ka, kuidas ma võõraid inimesi pildistama peaks/tahaks… aga no ei julge, üldse ei julge.

Eile lõunal oli väljas ilus päikseline lumesadu. Läksin siis “jahile”. Toomemäe suunas.

Kõik võõrad, kellelt küsida julgesin, on minu Flickris üleval.
Tutvustan neid siinkohal:
Tema on Kristjan Jaak. Tema sünnipäev on 14. märtsil. Ta on õppinud usu- ja filosoofiateaduskonnas. Tegeleb luuletamisega, räägib vähemalt 16 keelt. Tegeleb ka matkamisega, pikim retk on olnud Tartust Riiga.
Tema on Eduard. Sünnipäevaks 4. märts. Eesti diplomaat ja kirjanik. Töötanud ka ajakirjanikuna, dramaturgina. Olnud kaks korda abielus. Tuntud ka nimedega: Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt. Tema tädipoeg on Eduard Bornhöhe.

Et siis jah. Peale selle, et esimese tunni jooksul ei näinud ma pmst kedagi (üllatus üllatus, inimesed ei harrasta miinus kümne kraadiga pargipingil istumas käimist), lõin ma ülejäänute puhul araks, nagu alati. Samas, need vähesed, keda nägin, nägid ikkagi kuidagi… igavad välja. Tema, kellelt ma kunagi küsida julgen, peab olema sihuke.. lahe, võimalikult värviline…. teiseks peab ta olema sõbralik, et kui ma talle otsa vaatan ja naeratan, ei vaadata mulle otsa sellise ilmega, et “no mida Sa irvitad?”… ja kolmandaks peab tal olema silmnähtavalt vaba aega… Hetkel vist talvine probleem, et inimesed tuiskavad tänaval soojast punktist A sooja punkti B. Suvel on parkides ja pinkidel ilmselt lihtsam jahtida. Külma häda on see ka, et modellid näevad sellised.. külmavõetud välja, nägu punane, silmad vesised, nina tilgub :D…

Ehh, jah, vabandused-vabandused.

*

Päeval käisin ahju kütmas kodo… ja siis siirdusin uuele katsele, teises suunas, linna-ääre poole. Nägin vist suisa kolme inimest 😀 Üks neist jalutas töökaaslase koeraga parajasti 🙂 Üks neist põrnitses mind päris kriipi ilmega ja sisaldas ilmsel tnii mitu promilli, et pidas mõttes aru, kumba mind vaadata :P… Ja üks neist tundus enamvähem, aga siis lõin lihtsalt araks.
Aga sain kodukandiga tutvuda.. ja nägin päris lahedaid kohti… mis õhtupäikeses eriti ilusad olid. Ja ilm oli ka super.

*

Suvi läheneb vaikselt, ma pean hakkama uusi vabandusi välja mõtlema, et miks ma siis ühtki võõrast pildistanud ei ole. Aga veel on aega vabandusi välja mõelda.
Ps. See meil on aega veel muudkui kummitab ja kummitab.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s