virinablogid vs rõõmublogid

Olen tähendanud, et enamus suur minu blogide lugemislistis olevaid blogisid on sellised… humoorikalt kurjad ja virisevad… paar tükki on küll ka neid, kus on lihtsalt humooriga ja muhedalt kirjutatud igapäevategemistest. Neid meeldib mulle ka lugeda, aga praeguses postituses keskendun siis virinablogidele 🙂

Virinablogi peamine must-be on kirjutamine läbi huumoriprisma! Lihtsalt kirumist on igav ja depressiivne lugeda. Võrdle näiteks:
“Mingi idikas varastas eile bussis mu raha ära. Pangu ennast põlema”
VS
“Šarmantselt hirmuäratav noormees leidis eile, et olen oma rahakoti sisu valesti kasutanud (loe: raha lihtsalt seal sees hoidnud). Niisiis leidis ta, et mõistlikum oleks mind sellest vabastada ja selle sisu sihtotstarbekalt Kopli tänavanurgal kasutada. Salapärasel mister X-il oli üle mitme päeva väga mõnus õhtu, ja mul on ainult hea meel, et kaaskodanikule abi osutada sain. Aga kui ta peaks tundma tohutut vajadust dokumente tagastada, siis ma ei keela absoluutselt seda teha! Ausõna 🙂
***
“Ma olen haige. Ja mul on homme eksam. Toppisin ennast siis kurguauguni hirmkalleid rohtusid täis ja lähen sinna homme surema. Tore-tore-tore. iLoveMyLife.”
VS
“Olen alates eilsest õhtust peaaegu sama kange kui Valge Viin! Tervelt 38 kraadi 😛 Käisin apeegis ravimifirmasid toetamas. Olen nüüd 20 saia või piima raha võrra vaesem ja homme (loodetavasti) ühe tervise võrra rikkam. Ehk mõjuvad rohud ka dopinguna ja sooritan eksami edukamalt kui teised. Ütleks, et loota ju võib, aga ei saa öelda, sest lootus on lollide lohutus ja enne eksamit ei tohi loll olla! vot.”
***
Tegelt ei peagi nüüd päris nii positiivne jutt olema, kui versusnäidetes, aga.. saate pointist aru küll… Ja vahel võib loomulikult olla ka tõsiseid postitusi. Kõige üle ei saagi nalja teha.
Aga mina lugejana eelistan, et kui igas postituses midagi halba leidub, siis olgu juba suur osa neist muhedalt kirjutatud.


Virinablogid on väga teraapilised.

Kirud seal ära, kuidas see on pahasti ja see veel halvemini ja see on kõige halvemini ja sellest üldse ei räägikski (aga räägin ikka) ja see on suisa kohutav. Ja siis on tunne, et oh, nüüd kõik teavad… sain selle endast välja ja ei pea igale ühele eraldi kurtma minema (säästab ka kuulajaid)… ja saad märksa rahulikum lähisuhtluses olla, sest oled ennast juba esimese ettejuhtuja (blogi) peale vihaselt välja elanud 🙂 Kõik parema maailma nimel!

Teraapiline ka lugejaile. Vähemalt Eestis, kus alati teeb rõõmu, kui tead, et kellelgi kusagil läheb veel s***mini. Tüüpiline ju. Ja päriselt ka, on ju hea. Võrdle ise, kumba vastust Sa eelistaksid kuulda, kui Sa ütled kellelegi, et: “Mu pea lõhub hommikust saati valutada… ja üldse valutab viimasel ajal tihti.”
A: “Heh, minu pea pole juba aastaid ja aastaid absoluutselt valutanud!”
VS
B: “Mhmh, mingi magnettorm vms vist, mul valutab ka… päris rõve, eks?”
B muidugi! Ja mitte üldse sellepärast, et ma A-d vihkaks ja sooviks, et tema pea ka valutaks, aga B-ga suudan end ju rohkem samastada ja meil on kohe niiiiiiiii palju ühist 😛

Kui on valida, et kas lugeda, et kellelgi läheb sama kehvasti/kehvemini, mõjub see lohutavalt. Muidugi ei tahaks ma lugeda suurtest halbadest elusündmustest… ei ole karvavõrdki lohutav lugeda, kuidas keegi kellestki ilma jäänud on.. või töö kaotanud vms. Aga et kellelgi pea tuikab, bussist jäi maha, auto pritsis märjaks ja koer tegi tuppa… ofkoors.
Mõni blogi, mida loen räägib ka hästiminekutest. Õnneks seal on ka igapäevaelulist. Ma oleks eestlaslikult kade, kui absoluuuuutselt kõik postitused oleksid täis päikest ja vikerkaari ja ükssarvikud kappaksid ringi ja värki.
Et: Me võitsime miljoni. Ma sain niiiiiiiii suure palgaga töö. Ma käisin testimas 5 vip-restorani. Me ostsime villa. 20 magamistoa ja 3 basseiniga. Havail. Ma võtsin endale 3 uut meest. Palkasime terve armee, et remonti teha, sest juba 2 kuud on toas samasugune sisustus olnud. Tellisime kõik uued asjad, loomulikult mitte mingist odavast poest ;););)..remondi ajal sõidame suusatama Šveitsi ja siis tagasiteel lõõgastume Egiptuses ja värki.

Mitte, et ei võiks nüüd öelda, kui midagi hästi on. Võib ja peabki .Tasakaal peab olema ju. Aga vahele ka kurta:
Ostsime korteri ja oh-oh-ooo, kui palju tööd sinna läheb nüüd. Eelmised elanikud olid põrsad kuubis ja esimesed 4 nädalat me ilmselt koristame. Seejärel saate lugeda remondiblogi, kus jagame nippe, kuidas ja mida odavalt ja lihtsate vahenditega tehtud saime. Või näiteid sellest, MIKS ma ei tohiks ilma targema inimeseta ja/või instruktsioonita seda ja seda teha…. ja hiljem (olles sisse kolinud… talvel) midagi stiilis: Tervitame kõiki inimesi keskküttega linnakorteris. Käisime nädal aega seljakotirännakul sooja otsimas (go, couchsurfing!) ja tagasi jõudes oli õhksoojuspump otsustanud ka puhkust võtta. Veetsime hommiku puid tassides ja küttes. Parkett on endiselt jääs ja mu tahvelarvuti on vist alajahtumisse surnud… PS. Olen nõus palkama terve armee abilisi, kes mu sissesõidutee lumest puhtaks viskaks. Tasun heldelt 1€ tund (kamba peale)!
See postitus saaks alla kümme kommentaari, et mida Sa virised: kodutul ei ole isegi mitte räpast korterit.. kätetu inimene ei saa remonti teha… instruktsioonid on lollidele… seljakott teeb selja haigeks… hästi-elame-käime-soojal-maal… tahvelarvuti on mõttetu… ja aafrika lastel pole üldse lund! Jne. Neid tuleb lihtsalt ignoda. iizi 🙂

***

Nüüd mul jooksis kuul kokku. Aitab. Ilmselt jäi midagi ütlemata, aga ükskõik.

kill-koll

Viimasel ajal on juba igapäevased ja väikesed uudisnupud stiilis: …plahvatas pomm ja tappis… avas relvaga mees tänaval tule… läks relvaga mees kirikusse … pluss koolide/ülikoolide intsidentid…(hetkel õnneks veel üle mere)… jne

Ma ei saa aru, miks?! (miks tehakse, mitte miks kirjutatakse). Okei, ilmselt peaksin mures olema, kui ma seda vabalt mõistaksin ja hiphiphurraa teeksin… aga no tõesti, ma EI saa aru, miks see vajalik on. Miks, kui ma vihastan, maitea, poliitika peale, siis ma lähen ja lasen maja ees valvavaid politseinikke… sest nemad on ju süüdi. Kui mulle ei meeldi üks rahvus, siis ma panen pommi üritusele, kus muuhulgas on päris palju osavõtjaid mujalt. Kui koolis 3 õpilast mind solvasid siis lähen ja lasen maha need 3 pluss ülejäänud 30..ja enda?
Ma ei saa aru..ma tõesti EI saa aru loogikast…

Mitte, et ma nüüd üldse tapmist õigustaks, eksole… aga vb kui a la kui sulle satub ette tüüp, kes süüdimatult oma hobiks teismelisi tüdrukuid tükeldab vms… siis omakohus konkreetselt tema pihta… noh, mina ise vist ei suudaks, aga kui keegi tahab, siis ma vähemalt mõistan seda loogikat.

Aga see teine äärmus… no ma EI saa aru. Ei saa ja kõik.

Kui on kindel soov kedagi teist, ja ka ennast maha lasta (kui just ei lähe nii õnnetult, nagu hiljuti, kus enne ennast kuulid kogemata otsa said), siis võiks ju need sutisiidlased oma jõud ühendada ja omaette metsa minna ja isekeskis seda ringmängu mängida…

Depressiivsed Eesti väikelinnad

Kuulasin täna vist enam-vähem esimest korda laulu “Depressiivsed Eesti väikelinnad” sõnu… Ja kuigi see on laul ja sõnad ei peagi puhas tõde olema, siis tekkis soov pea igale lausele vastu vaielda… Põhiliselt sellepärast, et pea kõik laulus nimetatud “halb” käib ka Eesti suurlinna(de) kohta… peaaegu. Ja kõik mainitu pole mu meelest ka halb 😛

Depressiivsed Eesti väikelinnad,
kus keldripoodides on jube kõrged hinnad [kas väikelinnades on üldse keldripoode? Lasnamäel olid pigem.. ja Tallinnas on ka jube kõrged hinnad!]
Kus ringi jalutavad noored kaunid emad
ja nende emad, kes pole enam kenad. [Tallinn on ju küll piltilusaid inimesi täis… ja noori emasid ei leidu absoluutselt (#sarkasm)]
Depressiivsed Eesti väikelinnad,
kus õhtul pole mitte kuhugile minna.
Kus elu unistus on kasutatud bemar [linnades ei ole ju üldse rullnokki oma kolmese bemmiga tuusamas, eks?]
või eramaja ning suur suur suur suur peenar. [eramaja ja suur suur suur suur peenar kõlab päris mõnusalt, peab mainima…]
Seal mehed alalõpmata on täis, [maapood, linna turg, maa bussipeatus, linna bussijaam… kõikjal on neid, kes täis, geograafiliste iseärasusteta]
seal Smilers ikka suvetuuril käib, [ükski suvetuur ei külasta ju suurlinnu? Smilersit polegi ammu kuulnud.. peab vist maale minema]
seal jaanitulel alati saab keegi lõuga, [linnas ei pea selleks õnneks jaanituleni ootama… igal nädalavahetusel saab keegi lõuga]
seal raha teenitakse toore jõuga.
Seal depressiivsed Eesti väikelinnad.
Seal alevid ja asulad ja külad.
Depressiivsed Eesti väikelinnad.
Meil väga tihti pole põhjust sinna minna.
Kus igal pool ei voha hullult kaubandust, [and that is bad, how?]
kus mõned endiselt ei lukustagi ust. [and that is bad how?]
Depressiivsed Eesti väikelinnad.
Sind justkui ajaks naerma kuuldes mõnda nime neist.
Sa justkui häbeneks, kui keegi küsib mõnda neist.
Sul on üks saladus, sa oled ühest neist. [soovitan: vali parem tutvusringkond, kui Sa ei julge öelda, et väikelinnast oled…]
Seal kõiki tunned hästi nimepidi. [and that is bad how?]
On Kask ja Tamm ja Lepp ja Saarepuu. [Lasna-koolis oli vene nimede kõrval päris palju puid klassis…]
Seal lemmikspordiala meeleheide. [pigem suusatamine-rattasõit-jooks metsarajal värskes õhus… või rulluisutamine uuel uisuteel]
Sa olid oma klassi parim, [could nevereverhappen in big cities… right?]
sa olid oma aja parim.
Seal depressiivsed Eesti väikelinnad.
Sa olid oma maja parim.
Sa olid oma linna parim.
Sa olid oma klassi parim.

***

Ilmajuttu kah sekka – fuhhh, mis ilm väljas on. Ei meeldi mulle see mäng, ei meeldi.
(edit: virisemine aitab alati. Hommikul tulin vihmaga. Virisesin nüüd, ja voila: 2min hiljem piilub päikesepoiss :))

Mu blogisse jõuti eile küsimusega: “Kui palju kaalub india elevandi vastsündinud poeg ?” Peab tõdema, et sellele ei olegi kerge vastust leida. Aga u. 90-115 kilo, teile teadmiseks. Ja kõndida suudab väike vants juba 2 tundi pärast sündi.  Tehke järgi.
Muuseas india elevandi sünnikaal ei erine teistest, aga täiskasvanud india vants on väiksem kui näiteks aafrika vandu.


Pildil Tallinna Loomaaia Aafrika elevant. Ei oska paraku öelda, kas Fien, Carl või Draay.

dr. Internet Avita

Teate ju isegi, et netist sümptomite järgi diagnoosi panemine on kõige võimatum asi maailmas 😀 Aga ikka panen… ja usun, et ma ei ole ainus.

Niisiis sümptomid:
– valu rinnus (üsna häiriv, aga mitte väga tugev)
-…eriti sissehingamisel ja kummardamisel
-… söömisel/joomisel ka, aga mitte kurgus, vaid endiselt rinnus
-…külili magamisel ka
-köha on minimaalne ja köhimine pole sugugi valus
-kui ei valuta, siis pigistab… nagu eriti kitsas reumavöö vms oleks ümber kere
-meenutab pisut tunnet, kus oled suure toidutüki alla kugistanud ja see nüüd kusagil kõri ja mao vahel poolel teel kükitab, kuni edasi alla liigub…

Niisiis. Diagnoosi-ideid?

Netiavarus ei aidanud… kui miski juba peaaegu sobib, siis on ikka miski, mis ei sobi. Näiteks köhimine peaks kõigi variantide meelest valus olema. No ei ole.
Trenni/ülekoormust saanud ei ole.. tuult ka ilmselt mitte, kui jopega ringi kooserdan. Haige ka ei ole, palavikku njetu.

Perearst asub ka kaugel. Ähh. Fain ootan siis parem, küll läheb üle.

Smartypants

-Kaelkirjakud ei suuda köhida

-Pardi prääksumine ei kaja ja keegi ei tea, miks

-Igal kontinendil on linn nimega Rooma

-Kõige populaarsem nimi maailmas on Mohammed

-Öökullid on ainsad linnud, kes näevad sinist värvi

-Ükski inglisekeelne sõna ei riimu sõnaga “month”

Tasavägine värk: üleeile oli 401 vaatamist, eile 400 😛
Kõik tänu juhtkoertele. Täna muuseas, tuletan veelkord meelde, on juhtkoerte päev. vot. Congrats!

Aga veelkord juhtkoerateemast… tahtsin mainida, et kuigi see postitus oli ehk kirjutatud pisut lõbusas toonis, oli selle idee sündinud siiski kõikidest tõsielus juhtunud seikadest, mis ilmselgelt kohapeal ja kasutajale ei ole eriti (=üldse) lõbusad. Põhieesmärk oli siiski natukene teadmisi külvata, et umbes 2 inimest edaspidi oma suu kinni hoiaksid mõnel kohal.. või vastupidi, lahti teeksid mõnel kohal.

Mu 3000-tk puslel on veel jäänud umbes sada-sadaviiskümmend tumesinist taevatükki. Any day now, saan oma uhkust Teiega jagada. Ja siis ootab ees mõne nädala jagu vinguvaid postitusi, kuidas ma võõrutusnähtude käes vaevlen, sest pole enam puslet juu… niuniuniu. Tegelt tahaks näiteks seda. Aga hinda vaadates.. ei tahaks ka 😛

Aga hetkel vaevlem ma kõhuvalu käes. noideawhy.

Homme vaevlen une käes. Äratus jälle 4.45 🙂 Vean end ilmselt siis igavusest jälle 2h varem tööle. Ja homne tööpäev on tavapärasest umbes 1-1,5h pikem. Mjäu.

430224_330481387055168_529964002_n
Ps. Epuepu.
Ps2. Eile vaatasin TVst vabaka kontserti ja Ja$ tegi midagi väga armsat. Tubli 🙂

trillalla trullalla

Khuul, ma olen tänu eilsele juhtkoerapostitusele 10 korda kuulsam 😛 Väike-Fränky jagas postitust Feissbuukis, kus see nüüd edasi levib. Väga hea. Jagajad paistavad küll olema niigi juhtkoerateadlikud inimesed, aga ehk on igal neist sõbralistis mõni, kes targemaks sai 🙂 Igaljuhul sai jutt eile 400-vaatamist. Kreit saksess.

Aga tegelt tahtsin öelda, et kuulake nüüd 7.45 Elmarist intervjuud… endiselt homset Juhtkoerte päeva puudutavat 🙂

Ps. Jõudsin täna tööle 6.30. (tööpäeva algus endiselt 8.30). Mii verimeri tubli!

asjalikku ei olegi…

…aga midagi nagu tahaks plärada…

Kuulasin täna raadiot. Seal oli miski loosimine, kus T. pidi fortuunaks olema ja numbri ütlema. Ütles siis, et “kõige esimest ja viimast ei valita kunagi” ja valis viimase.

Kui poodi läksin ostsin üle pika aja lotopileti, kraabitava. Küsisin siis hunnikust esimest, sest alati valitakse ju vahelt.

Pilet maksis 2 juurot. Ja võitis 5 juurot. See oli minu top  3 rekordvõit. (ühe korra kraapisin 25€ ja ühe korra 5€ kunagi (ammu)). Pidu! Õhtul ostankoera,  auto, (load) ja maja.

***
Öösel nägin unes, kuidas mul oli hullult vaja uut Kroonikat osta, aga kuskilt ei leidnud.. või ei müüdud.. või oli juba otsas. Frustreeriv!
Õnneks ärkasin peagi ja sain aru, et mul pole endiselt Kroonikat, aga sain ka aru, et mul pole seda vajagi. Ärkvelolek oli märksa vähem frustreeriv :P.

Ja hommikul kell 7 käisime koos Janetiga ja sõimasime naabritüdruku läbi. Ja naabrid haukusime kah üles. Päike juba kõrgel, mida magame!?

***

Homme ja neljapäeval on äratus 4.45. See tähendab, et täna on öörahu kell 21.00 ja kes pärast seda helistab, see… vot tak.

linnuGPS

Nägin kuidas pardid akna tagant mööda lendasid parves… põhjapoolt lõunapoole.

Viis minutit hiljem lendas sama(sugune) parv akna tagant mööda lõunast põhja.

Ei tea, kas kihutasid sihtpunktist mööda ja pöörasid otsa ringi… või oli GPS ribadeks… või leidsid kohale jõudes, et see kuurort oma ilmaga nende suvepuhkusevajadusi ei rahulda.

vot ei teagi.

***

Aga Elmari saatjuhiotsingutel saatke siis T-poolt hääletamiseks sõnumeid. Aitäh!

Mida teha kui kohtad juhtkoera?

juhtkoer

Kui Sa oled bussi-/takso-/rongijuht: Siis lubad Sa juhtkoera ilusti bussi. Ilma suukorvita. Ja saad reaalselt aru sellest, et see koer ei käi seal istmeid täis oksendamas, radikaid seinalt närimas või kaassõitjate kõrisid läbi puremas. Samuti ei käi juhtkoerakasutaja sõitmas lihtsalt selleks, et aega surnuks lüüa… või sellepärast et “koer tahtis bussiga sõita”. Kui juhtkoer ja kasutaja juba bussi tulevad on selleks lihtsalt reaalne vajadus, mitte soov juhti kuidagiviisi ahistada.
Samas on vähemalt üks bussijuht, kes on alati koera nähe siiralt rõõmus, nii et talle meeldiks vist ka variant, kus tema rõõmuks koeraga sõitmas käiakse 🙂

Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri:
2. peatükk, §7, (2):
Nägemispuudega isikul on õigus vedada teda saatvat juhtkoera.
2. peatükk, §8, (18): Koera veo eest liiniveol, v.a pimeda juhtkoer, võib vedaja tasu võtta vastavalt kehtestatud korrale.

– Ühistranspordiseadus:
7. peatükk: § 27.Tasuta sõit riigisisesel liiniveol:
(1) Riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama:
2) puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera.
[RT I 2006, 55, 405 – jõust. 01.01.2007]

– Tallinna koerta ja kasside pidamise eeskiri:
1. peatükk, 11. Ühistranspordis peab koeral olema jalutusrihm ja suukorv, välja arvatud koertel, kes on süles või kandmisvahendis.
1. peatükk 17.5 Eeskirja punktide 11, 17.2 ja 17.3 nõudeid ei rakendata vaegnägija juhtkoera ja teenistusülesannet täitva erikoolituse saanud teenistuskoera kohta.

☆ ☆ ☆ ☆ ☆ ☆

Kui Sa oled autojuht, kes näeb tee ääres või sebral seismas juhtkoera ja/või valge kepiga inimest:
Siis Sa ei lähe närvi ära, et “Tal on ju roheline, miks ta üle ei lähe, ei näe et on roheline vääää”… Või vastupidi, kui tal on punane tuli ja ta teele astub, siis ei kasuta Sa “tugevama õigust” vaid pigem kasuta mõistust ja veendu, et nii koer kui kasutaja turvaliselt üle jõuavad. Aitäh.

-Liiklusseadus:
2. peatükk, 5. jagu, §35, (3): Juht peab igal pool andma teed valge kepiga või juhtkoeraga liikuvale pimedale jalakäijale.
2. peatükk, 5. jagu, §50: Sõidukiiruse valimine:
(4) Juht peab sõitma piisavalt väikese kiirusega ja vajaduse korral seisma jääma, kui ta möödub:
3) valge kepiga või juhtkoeraga pimedast jalakäijast.

☆ ☆ ☆ ☆ ☆ ☆

Kui Sa oled kuri tädike mõne asutuse valvelauas vms, kes palub juhtkoer asutuse külastamise ajaks välja puu külge siduda vms:
Siis tea, et igal omavalitsusel on oma koerte ja kasside pidamise eeskiri, mis oma sisus on võrdlemisi ühesugune ja ütleb, et töötava juhtkoeraga võib minna põhimõtteliselt igale poole, v.a. haigla nakkusosakonnad nt.  Aga toidupood, restoran, turg, kool, mänguväljak, kalmistud, rand…jamiskõikveel on juhtkoerale lubatud, sest tal on põhimõtteliselt teenistuskoeraga samad õigused. Päris huvitav oleks nt koht, kuhu on tehtud pommiähvardus (kuigi loodan, et kellelegi ei tehta eksolejah), ütleks pommikoerte saabudes, et: “aga meil koerad ei ole lubatud.. siduge nad palun välja puu külge seniks.” 🙂 Ühe juhtkoera hind on selline, et sama hästi võiks too tädike näiteks ööseks Lasnamäe maja ette jätta oma ilusa maasturi.. uksed pärani ja ilma valveta.
Kuna kohalikke omavalitsusi on sadamiljonbiljontriljonit (Eesti on ju suur riik), siis toon ühe näite:

Tartu koerte ja kasside pidamise eeskiri:
1. peatükk, 3. Koera või kassiga avalikus kohas viibimine:
3.2. Keelatud on:
3.2.3. viibimine koera või kassiga avalikus supelrannas (01. maist kuni 01. septembrini), kalmistul, kaubandus- või toitlustusettevõtte territooriumil, turul, spordi- või mänguväljakul, noorsootööasutuse ning haridusasutuse territooriumil ja avalikel kultuuriüritustel, v.a selleks ettenähtud kohad ja üritused.
1. peatükk, 5. Lõppsätted:
5.1. Käesoleva eeskirja punkte 3.2.3. ei rakendata pimeda inimese juhtkoera suhtes.

☆ ☆ ☆ ☆ ☆ ☆

Ja viimaks, mitte enam seadustest vaid tervest mõistusest lähtuvalt:

Kui Sa oled hull loomasõber (nagu mina), kes kohtab töötavat (=rakmetes=tööriietuses) juhtkoera:
Ära palun juhi koera tähelepanu mujale temaga kontakti otsides. Labrador on ülisõbralik tõug, kellele piisab otsa vaatamisest ja naeratusest, et tööülesanded hetkeks ununeksid. Veel enam segab ju tööajal paitamine ja meelitamine. Kasutajale võib see olla ohtlik. Päriselt ohtlik.
— Ära paku tänaval või kohvikus vms koerale ühtegi maiuspala. Sa ei tea, millele koer allergiline võib olla, ja töötav juhtkoer peab oskama käituda. Maiuseid pakkuvad heatahtlikud ei aita käitumisõpetusele kuidagiviisi kaasa.
— Kuigi juhtkoer on peaaegu targem kui mina, siis vot bussinumbreid ja valgusfoorivärve ta (veel) ei tunne eriti. Ja kui ka tunneks, siis ei viitsiks ka parima tahtmise juures vist liin  number 361 ette haukuda. Foori taga/bussipeatuses võib alati koera-kasutajale öelda, mis värvi-numbriga tegu on. Ja kui keegi kuritahtlik tahaks kunagi vale infot öelda (meelega), siis tuleb onu Karma ja pillab Su trammi alla kogemata.
— Ja kui Sa seisad ntx sealsamas bussipeatuses, olles kenasti bussinumbreid loetlenud ja samal ajal koerafännina niiiiiii niiiiiiiii niiiiiiiiiiiiiiiiii väga seda nupsikut paitada tahaks. Ja nupsik on parajasti paigal ja tema omanik ka, siis võid ju alati kasutajalt küsida, kas Sa, palun, võid tema koeraga kudrukudru teha. Võib juhtuda, et isegi võid. Ja kui juhtus, et ei või, siis usu mind, sellel on kindlasti olemas põhjus. Võib-olla on just sellel kutsal liigse sõbralikkusega probleeme ja ta käib kontakti otsides läbi KÕIK vastu tulevad inimesed. Siis ei ole talle tänaval kontakteerumist juurde õpetada vaja… ehk siis mõista/arvesta ka eitavat vastust.
— Kui koer on kusagil üksi, ära mine teda näppima ja meelitama. Kui ta on pandud “kohta hoidma” on see üks tema tööülesannetest.

☆ ☆ ☆ ☆ ☆ ☆

Lisainfoks:
Juhtkoera on õpetatud:
– Täitma jalakäijate liiklusreegleid.
– Juhtima vaegnägija ohutult takistustest mööda või peatuma nende ees.
Takistused on: püstised (puud, postid), maapinnal olevad (trepid, augud), kõrgel asuvad (oksad) ja   kitsaskohad (parkivate autode vahe). Juhtkoera õpetatakse takistusi märkama ning  arvestades inimese mõõtmeid neist sujuvalt mööduma.
–  Juhatama kätte otsitava koha. Juhtkoer tunneb erinevaid käsklusi: sebra, trepp, uks.
Samuti pooli “vasak” ja “parem” , nii saab kombineerida käske nagu otsi vasak sebra.
–  Hoidma otsesuunda.
–  Kasutama ühistransporti.
–  Tõstma üles ja andma koerakasutajale mahapillatud eseme (ka sellepärast ei kanna juhtkoer suukorvi).
–  Olema sõnakuulelik.
jne.

***

Igal aastal aprilli viimasel kolmapäeval on ülemaailmne juhtkoerte päev, mida tähistatakse enam kui 60-riigis, k.a. Eestis. Ehk siis sel kolmapäeval, 24. aprillil lehvitame nende auks sabasid 🙂

Telefoniarve uneloogika

Ilmselgelt lootuses, et saan varsti hakata sõnumeerimisega endale mega-arvet tegema :P… nägin täna öösel telefoniarvet unes. 🙂

Või noh, tegelikult seda, et mobiilioperaatorid lisasid kõnekeskustesse “sõnalugerid” ja kõnede eest pidi maksma nii, et helistaja maksis küll kõnealustustasu, aga edasise kõne puhul jagunes kõne eest arve mõlema osapoole vahel. Sõnalugerid lugesid muudkui, et mitu sõna räägiti ja sai aru ka sellest, kumb osapool räägib. Ja nii läkski arvele pärast ühe kõne eest nt mulle 15 sõna arve pluss alustustasu ja teisele osapoolele 35 sõna arve. Mitte et mul üldse nii lühikesi kõnesid oleks eksole, aga näitena käras küll 😛

Aga oh häda, inimesed õppisid peagi rääkima ilma sõnavahedeta/pausideta. Nii läks pikk jutt kirja ühe sõnana:
“-Tsaumaolenbussisjajõuanpoolüheksamulonsuurkottkaasasjaeiviitsisedatassidakassaviitsidmullebussijaamavastutullapliispliis?”
“-Okei”
“-Vägaägejasiismulonkõhtkahullulttühikasmidagisüüaonvõipeamepärastpoestläbikäimakavä?”
“-Onküllsüüapärastsaamesoojendada.”

“-Oknäemetsau!”
“-Tsau”

Arvel ilutseks kummalegi 3 sõna. versus reaalne 52/8. #Säästunipp

liiklusküsimus

Hakkasin mina mõtlema.. kui mina juba mõtlema hakkavad, tulevad sealt ikka ajuvabad ideed.

Tänane idee on rohkem nagu küsimus. Vastust oleks tegelikult ka põnev teada, olete oodatud oma meeletute teadmistega kommenteerima, aitäh!

Kui on parema käe reegel ristmikul.. kõik teed on võrdsed… ja igale teele jõuab korraga üks auto (kokku 4), kes kõik otsesuunal ritmikku ületada tahavad…
siis kes esimesena startida tohib? kui kõigil on kogu aeg paremal keegi, keda enne läbi lasta… Jäävadki Sinna, igaveseks?
Boonusküsimus: ja kui nad sinna igaveseks jäävad, siis mis värvi auto juhi naine talle esimesena kohapeale võileiva-abipaki toob, et vaene mees ära ei nälgiks?

Kevad!

Tahtsin veel rääkida, et nagu mitmendat aastat juba, on seegi kord kevad mulle südamesse ninna jõudnud. Eilne jalutuskäiguline oli küll tore, aga punased silmad ja eikuskilt tekkinud nohu ja miljontriljon aevastust… notsnoumaaatš. Ühesõnaga- kevad on käes.

Ps. Ei, ma ei ole külmetunud. Allergiaravim ei raviks külmetust “hetkedega”.

Ps2. Kuidas mac allergiaravimit võttis:
– Hmm.. huvitav, kas see võis olla see rohi.. kahju, et pakend ära visatud on… ah mis seals´ ikka, mis ta muu olla saab… küll pärast guugeldan 🙂 *võtab rohtu*
– Pärast guugeldas. Oligi õige 🙂 (mida oli ka enesetundest juba arvata)

achoo