virinablogid vs rõõmublogid

Olen tähendanud, et enamus suur minu blogide lugemislistis olevaid blogisid on sellised… humoorikalt kurjad ja virisevad… paar tükki on küll ka neid, kus on lihtsalt humooriga ja muhedalt kirjutatud igapäevategemistest. Neid meeldib mulle ka lugeda, aga praeguses postituses keskendun siis virinablogidele 🙂

Virinablogi peamine must-be on kirjutamine läbi huumoriprisma! Lihtsalt kirumist on igav ja depressiivne lugeda. Võrdle näiteks:
“Mingi idikas varastas eile bussis mu raha ära. Pangu ennast põlema”
VS
“Šarmantselt hirmuäratav noormees leidis eile, et olen oma rahakoti sisu valesti kasutanud (loe: raha lihtsalt seal sees hoidnud). Niisiis leidis ta, et mõistlikum oleks mind sellest vabastada ja selle sisu sihtotstarbekalt Kopli tänavanurgal kasutada. Salapärasel mister X-il oli üle mitme päeva väga mõnus õhtu, ja mul on ainult hea meel, et kaaskodanikule abi osutada sain. Aga kui ta peaks tundma tohutut vajadust dokumente tagastada, siis ma ei keela absoluutselt seda teha! Ausõna 🙂”
***
“Ma olen haige. Ja mul on homme eksam. Toppisin ennast siis kurguauguni hirmkalleid rohtusid täis ja lähen sinna homme surema. Tore-tore-tore. iLoveMyLife.”
VS
“Olen alates eilsest õhtust peaaegu sama kange kui Valge Viin! Tervelt 38 kraadi 😛 Käisin apeegis ravimifirmasid toetamas. Olen nüüd 20 saia või piima raha võrra vaesem ja homme (loodetavasti) ühe tervise võrra rikkam. Ehk mõjuvad rohud ka dopinguna ja sooritan eksami edukamalt kui teised. Ütleks, et loota ju võib, aga ei saa öelda, sest lootus on lollide lohutus ja enne eksamit ei tohi loll olla! vot.”
***
Tegelt ei peagi nüüd päris nii positiivne jutt olema, kui versusnäidetes, aga.. saate pointist aru küll… Ja vahel võib loomulikult olla ka tõsiseid postitusi. Kõige üle ei saagi nalja teha.
Aga mina lugejana eelistan, et kui igas postituses midagi halba leidub, siis olgu juba suur osa neist muhedalt kirjutatud.

Virinablogid on väga teraapilised.

Kirud seal ära, kuidas see on pahasti ja see veel halvemini ja see on kõige halvemini ja sellest üldse ei räägikski (aga räägin ikka) ja see on suisa kohutav. Ja siis on tunne, et oh, nüüd kõik teavad… sain selle endast välja ja ei pea igale ühele eraldi kurtma minema (säästab ka kuulajaid)… ja saad märksa rahulikum lähisuhtluses olla, sest oled ennast juba esimese ettejuhtuja (blogi) peale vihaselt välja elanud 🙂 Kõik parema maailma nimel!

Teraapiline ka lugejaile. Vähemalt Eestis, kus alati teeb rõõmu, kui tead, et kellelgi kusagil läheb veel s***mini. Tüüpiline ju. Ja päriselt ka, on ju hea. Võrdle ise, kumba vastust Sa eelistaksid kuulda, kui Sa ütled kellelegi, et: “Mu pea lõhub hommikust saati valutada… ja üldse valutab viimasel ajal tihti.”
A: “Heh, minu pea pole juba aastaid ja aastaid absoluutselt valutanud!”
VS
B: “Mhmh, mingi magnettorm vms vist, mul valutab ka… päris rõve, eks?”
B muidugi! Ja mitte üldse sellepärast, et ma A-d vihkaks ja sooviks, et tema pea ka valutaks, aga B-ga suudan end ju rohkem samastada ja meil on kohe niiiiiiiii palju ühist 😛

Kui on valida, et kas lugeda, et kellelgi läheb sama kehvasti/kehvemini, mõjub see lohutavalt. Muidugi ei tahaks ma lugeda suurtest halbadest elusündmustest… ei ole karvavõrdki lohutav lugeda, kuidas keegi kellestki ilma jäänud on.. või töö kaotanud vms. Aga et kellelgi pea tuikab, bussist jäi maha, auto pritsis märjaks ja koer tegi tuppa… ofkoors.
Mõni blogi, mida loen räägib ka hästiminekutest. Õnneks seal on ka igapäevaelulist. Ma oleks eestlaslikult kade, kui absoluuuuutselt kõik postitused oleksid täis päikest ja vikerkaari ja ükssarvikud kappaksid ringi ja värki.
Et: Me võitsime miljoni. Ma sain niiiiiiiii suure palgaga töö. Ma käisin testimas 5 vip-restorani. Me ostsime villa. 20 magamistoa ja 3 basseiniga. Havail. Ma võtsin endale 3 uut meest. Palkasime terve armee, et remonti teha, sest juba 2 kuud on toas samasugune sisustus olnud. Tellisime kõik uued asjad, loomulikult mitte mingist odavast poest ;););)..remondi ajal sõidame suusatama Šveitsi ja siis tagasiteel lõõgastume Egiptuses ja värki.

Mitte, et ei võiks nüüd öelda, kui midagi hästi on. Võib ja peabki .Tasakaal peab olema ju. Aga vahele ka kurta:
Ostsime korteri ja oh-oh-ooo, kui palju tööd sinna läheb nüüd. Eelmised elanikud olid põrsad kuubis ja esimesed 4 nädalat me ilmselt koristame. Seejärel saate lugeda remondiblogi, kus jagame nippe, kuidas ja mida odavalt ja lihtsate vahenditega tehtud saime. Või näiteid sellest, MIKS ma ei tohiks ilma targema inimeseta ja/või instruktsioonita seda ja seda teha…. ja hiljem (olles sisse kolinud… talvel) midagi stiilis: Tervitame kõiki inimesi keskküttega linnakorteris. Käisime nädal aega seljakotirännakul sooja otsimas (go, couchsurfing!) ja tagasi jõudes oli õhksoojuspump otsustanud ka puhkust võtta. Veetsime hommiku puid tassides ja küttes. Parkett on endiselt jääs ja mu tahvelarvuti on vist alajahtumisse surnud… PS. Olen nõus palkama terve armee abilisi, kes mu sissesõidutee lumest puhtaks viskaks. Tasun heldelt 1€ tund (kamba peale)!
See postitus saaks alla kümme kommentaari, et mida Sa virised: kodutul ei ole isegi mitte räpast korterit.. kätetu inimene ei saa remonti teha… instruktsioonid on lollidele… seljakott teeb selja haigeks… hästi-elame-käime-soojal-maal… tahvelarvuti on mõttetu… ja aafrika lastel pole üldse lund! Jne. Neid tuleb lihtsalt ignoda. iizi 🙂

***

Nüüd mul jooksis kuul kokku. Aitab. Ilmselt jäi midagi ütlemata, aga ükskõik.