Teksajahil edutult…

Mac käis eile teksapükse otsimas.

Kusagilt blogiajaloost leidsin info, et mul peaks olema teksad nr 36. Note for myself, see info on vale! Nr 36 sääred lõppesid umbes seal, kus kõrge äärega sokid algavad :D… 38 oli…eeeenam vähem… 40 oli vöökohast selline, et võiksin vabalt kellegiga oma pükse jagada, ruumi vabalt :D.
Esimene probleem on see, et 90% poodidest on endale varunud teksasid numbritega 32 ja 34… mõned üksikud siis ka 36.
Teine probleem on see, et ma tahaks n.ö. alt laienevaid, bootcut lõikega teksasid. 90% poodidest neid ei oma. Uus ja stiilne on need slim teksad. Proovisin neid. Kui Sa oled niiiiii peenikeste koibadega, nagu mina, siis näed nendega välja nagu Aafrika näljahädaline. Ja kui Sa ei ole nii peenikeste jalgadega, siis ma ei kujuta ette, kuidas need teksad jalga saada? Ja veel hullem, kuidas neid ära saada. Need on niiiiiiiii kitsad, nagu keegi oleks 4 kihti sukapükse veel teksade peale tõmmanud ja siis püüad neid korraga ära saada. Lahtiriietumine võtab aega umbes kuus korda kauem kui pükste jalga tõmbamine. Üldiselt oli isu riietusruumi kardina vahelt hüüda, et hallloooo… kas kellelgi vaseliini on? Ma ei saa pükse äraaaaa :D.
Kolmas probleem on see, et kui need slim-püksid numbritega 32-24 maksavad enamikes kohtades 19-25€, millega ma enam-vähema arvestasingi, siis “minu mõõtu ja stiili” pükse leidub ainult eriti tuntud nimedega poodides. Tagasihoidliku hinnaga 110-150€. Jepikajee.  Not gonna happen. Ever.

Pükstes pettunud otsustasin ülejäänud elu ilma püksata istudes kodus istuda.
Et nelja seina vahel igavaks ei läheks, käisin Ludost läbi ja ostsin ära mõlemad pusled, mille vahel valima pidin.
(sääst missugune, normhinnad 13€ ja 15.50€… nüüd kumbki 5€ ;)).
puslemusled
Eile võtsin Anne Geddes´i oma ette. Ei saanud raamegi kokku, kõik puha kollased tükid, millest mõni mitmesse kohta sobib. Üüberkhuul! Ma ei pea vähemalt varsti jälle uut puslet himustama, sest nendega läheb ilmselgelt aega. Jess!

Ainus halb osa on see, et varem vaatasin pusle kõrvale filme/sarju. Aga nüüd said Vampiiripäevikute ja Grey anatoomia hooajad läbi. Ebaõnn. (VAU@ hooaja lõpuosad muidugi). Kuna ma olen Kodusjavõõrsilis mingi 2000 osa taga, siis mõtlesin, et vaatan siis suvel selle järgi. Ja oh nuhtlust, neid osi ei olegi enam youtubes 😦 hakkasin siis viimases hädas Hannah Montana 1. hooajaga pihta (et mõnusalt ajuvaba ja ei pea kaasa mõtlema ja YT-s olemas ka)… ja siis otsustas härra/proua EMT vist, et Karlovas (kus seni oli hea netilevi tervelt ühes toa-otsas) on liiga hea levi ja võiks seda vähendada. Igaljuhul istusin eile pmst netipulk aknast väljas ja lasin 10-min videol 20min laadida. Varem striimis suht hetkega ära. Ja pulk  näitas enamasti 2G või 3G, parimal juhul 3G+ netti… mõistlik on 4G eest maksta ja 2G saada. Onju?

Flickr uuendas lehte. Nagu uus. Välimus meenutab veits GooglePlussi, mis mind pisut häirib…aga pisut ei häiri ka.
Eniveis, tähtsaim on see, et nüüd on tasuta ruumi terve hunnik. Varem oli, nagu siin juba kurtsin, tasuta 200 pilti… ja kui rohkem tahtsid, maksid 25$ aastas Pro-konto eest. Et mind juba tükimat aega häiris, et ma kõiki oma pilte ei näe, siis tegin ennast (jälle) Pro-ks nädal tagasi. Kuna 25$ mul tagataskus ei vedele, piirdusin 3-kuuga (7$). Õnneks. Sest nüüd enam ei ole seda 200-pildi piirangut. Thanks, düüds! Nüüd võid maksta Pro-konto eest aastas 50$ (!)… selleks, et reklaamidest vabaneda. Wauawiuwa. Et ma siis praegu pro olen, ei näe, KUI palju neid reklaame seal siis on, et keegi selle eest 50$ välja käia tahaks. Iga pildi pealt suurelt? :P.

PS. Ükskord rääkisin Rulaatorikummitusest. Kes mäletab, siis teadmiseks, et ta on vist tegelikult hoopis päris-inimene. Ja väga käbe sealjuures :D. Ma ei jõua (samast) bussist väljagi, kui ta juba väljuda ja 100m edasi jõudnud liikuda. * impressed *

Kümme kümmet (3) – inimesed, kes mind häirivad (avalikus kohas)

Kümme inimtüüpi (suvalises järjekorras), kes mind avalikes kohtades (no võtame näiteks bussis) oma eksistentsiga häirivad:

1. Ropendajad (tihti samal ajal ka nr 4 ja 10):
Üks asi on, kui kari kutte omaette olles räägivad oma mahlakas kõnepruugis. Aga hoopis teine asi on see, kui seltskonnas on ka tüdrukuid, ja nad ikka samamoodi räägivad… või kui sõnavara kasutajaks on tüdrukud ise. Ja hoopis kolmas asi on see, kui viibitakse niisiis nt. bussis ja üle bussi räägib mingi tüüp telefoniga nii, et iga teine sõna on karvane. Nad ei pane ise ka tähele. Veel jõledam on, kui see sõnavara on mingi eriti pisikese tatika kasutuses, kes sõprade ees hullult khuul üritab olla. Kunagi keskkoolis oli kõrval-garderoobis mingi 8-9 aastane klemm, kelle iga teine sõna oli m… siis ei pidanud vastu ja mainisin talle ka midagi stiilis, et kallis laps, palun oota kuni Su munandid alla laskuvad ja sa endale emmi kasvatanud oled, enne kui sellest nii agaralt rääkima kipud… prf. Ps. Ma ei ütle, et ma mingi ERITI korralik olen ja mitte kunagi absoluutselt ei vannu. Kui miski ikka täiega närvi ajab, siis ütlen kah. Aga bussis sidesõnade asemel eelistan siiski kuulda ja kasutada neid tüüpisi: ja, ning, ega, ehk, või, kuid…jne.

2. Suu lahti nätsu närijad:
Äkki peaks selle pakile kirja panema õpetuseks, sest mulle tundub, et mõned inimesed pole kuulnudki, et lõualuud ka suud kinni hoides närimisliigutusi teha suudavad.

3. Lehkajad:
Jajah, inimlikust seisukohast: aga tema tahab ju ka sihtpunkti jõuda… ja kui mulle ei meeldi, siis sõida autoga-taksoga-rattaga/käi jala… aga kui ikka satud mõnda otsa sõitma Lasnamäe-rohelisega (toksikomaan, keda nüüdki oma põgusal pealinnas-viibimisel kohtasin), või mõne täiskustud härraga, siis on lõhnasensoritel ikka ebameeldiv olla küll.

4. Kõvad mehed (tihti samal ajal ka nr 1, 3, 9 ja 10):
Enamasti hõlmabki see samal ajal ropendamist. Aga üldiselt teate ju küll neid tüüpe, kes on täiesti veendunud, et nad on kogu maailma nabad. Ja kõige ägedamad. Kui nad parajasti bussis ei oleks, siis nad teeks kusagil rahvarohkes kohas oma bemmiga kiiruskatseid. Kuskil lasteaia/algkooli lähistel oleks eriti äge. Samuti pole laupäeva õhtu üldse õige laupäeva õhtu kui kellelegi vastu lõugu ei anna ju.

5. Liiga tarkur, sihuke wannabe tarkur:
Sihuke tüüp/seltskond, kes arutleb kõva häälega Tarku maailma asju ja kõik (sunniviisiliselt) pealt kuulajad teavad, et tema jutt on puhas vale. Aga kõige hullem asi maailmas on veenda kedagi, kes on ise täiesti veendunud, et ta räägib tõtt, selles, et ta jutt on vale.

6. Mul-on-savi-mida-mu-laps-teeb emmed:
Üldiselt üritan mitte vihata last, kellest on oinas kasvanud tänu vanemate tegemata tööle (aga vahel ei õnnestu ka)… aga need emmed jagunevad kaheks:
a) ühed saavad ise ka aru, et nende laps on väike monster ja nad lihtsalt on käega löönud ja ignovad;
b) teiste meelest on nende illikuku kõige parem maailmas ja teda kummardatakse ja ümmardatakse ja kui laps sõimates midagi nõuab, siis selle ta saab.

7. Silma sisse põrnitsejad:
Olen siin varem ka rääkinud, et mulle meeldib inimesi vaadata/vaadelda. Aga ma teen seda siiski mingil määral “salaja” (aga mitte nurga tagant lukuaugust spuukilt piiludes :D)… ja mitte väga kaua. Aga inimesed, kes unustavad end tükiks ajaks täpselt sulle otsa põrnitsema ja keda ei heiduta absoluutselt, et Sa seda märkasid ja vastu vaatad, ajavad mulle veits judinad peale. Ilmselt tekivad mul mingid parakad sellest, kuidas ta nüüd mu mõtteid pealt kuulab vms.

8. Aelev paarike:
Sõitsin ükskord bussis, kus minu ees seisis paarike, kus üks sõna otseses mõttes imes teise nina. Päris jõle oli. (Loodan, et tal nohu ei olnud).

9. Ohtlikud klemmid (tihti samal ajal ka nr 4 ja 10):
See suur kapp, kes tuleb ja sulle pahupidi silmadega otsa vaatab ja nii palju kui Sa üldse lauguse alt veel tema silmi näed, on pilk selline, mis juurdleb, kas röövida Sinu asjad avalikult, või katsuda Sinu väärtkraam salaja sisse vehkida… brr.

10. Liigselt tarbinud klemmid (tihti samal ajal ka nr 1, 3, 4 ja 10):
Do I need to say more? KUI siia peaks sattuma keegi, kellele väga meeldib, kui tema kaasreisijaks on ilmselgelt laksu all.. või ülipurjus tüüp, siis ma vajadusel selgitan, miks mina seda eriti ei naudiks. Aga ma usun, et seda vajadust ei ole…

dumdidum

Leidsin eelmine nädal viienda võõra. Läksin pilti küsima. Vuristasin pika jutu ette. Selgus, et noormees ei puhu eesti keelt. Kokutasin inglise keeles siis ka mingi jutu ette. Ta ei olnud väga vaimustuses. Lõpuks veensin ta ära, et proovime ja kui ei meeldi, siis ta võib öelda, et cancel the plan! Õnneks meeldis.
Olgu veel mainitud, et lasin mitumitumitu võimalust käest ka. Arg nagu ikka.

Blogi kaudu leidsin ka katsemodelli 🙂 Guugeldan ta ükspäev Feissbuukist üles ja pakun pühapäeva… oleneb muidugi ilmast ka.

Reedel käisin Lodjaga sõitmas Emajõel. Päris khuul oli. Päris soe oli 🙂

Laupäeval käisin Maijooksul vabatahtlikuks. Päris khuul oli. Päris külm oli. (samal ajal kui mujal eestis oli +30 oli Tallinnas +11 ja külm tuul.. jeii).

Pühapäeval käisin Kõrvemaal vabatahtlikuks. Päris khuul oli. Päris palav oli. (olin pärast laupäevast külmetamist ennast hästi varustanud ja näiteks PAKSUD sokid tossude sisse pannud. Loomulikult oli metsavahel päikeseline tuuletu pluss miljonkraadi. MUL oli palav. See ei ole igapäevane.) Metsast välja kõndides koristasin 3,5km teeääri puhtaks. Sain pool musta suurt kilekotitäit sodi ja arusaamise, et inimesed on idioodid. Kui Sul on juba metsa minnes võimalus tassida kohvitopsi ja küpsiseid ja alkoholi ja maiteamidakõikeveel, siis ole hea poiss/tüdruk ja tassi üks tühi kilekott ka kaasa, kuhu pärast oma prügi koguda, et kõik, mis metsa jõudis, sealt ka välja jõuaks. Aitäh.

Mina jõudsin metsast välja. Tänu Kanada/Eesti noormehele (tervitused-tänud!) jõudsin rongile ka. Tartus oli/on ka soe.Kuna pealinnas nii rämekülm on, siis keelduvad puud ka suve lähenemist tunnistamast. Võrdluseks kaks lambiklõpsu:
Tlna-kevad
Tallinnas on osad puud juba pea-aegu lehtes… enamus hakkavad looma alles…

Tartu-kevad
Tartus on puud ammu lehtes ja
sirelid õitsevad. vot. 😛

Reedel tulime Dzeikiga Majakast Kadriorgu jalgsi sest  rohelist ühiskaardikest polnud kusagilt osta. Veider oli nagu trammijuhilt 1.60 maksev ühe korra pilet osta, et 2 peatust sõita ja siis ikka läbi Kadrioru jalgsi minna… või siis pikemalt sõita (linna) ja sealt teine 1.60 maksev pilet veel osta, et Kadriorgu sõita. Niisiis kõndisime. Külm oli.

Laupäeval vaatasime Vihmahäälega jurovisiooni. Ühtegi väga head ei olnud. Meile mõlemile meeldisid Malta, Leedu, Venemaa, Aserbaidžaan vist… Mulle meeldisid veel Armeenia, Ungari, Itaalia ja nüüd loen märkmetest välja, et ikkagi Taani ka. See ju võitis puha. Ehh. Laul ise ei meenu küll. Aga no, ju siis midagi natuke meeldis. Aga jah, kindlat lemmikut küll ei olnud. Birgit oli muidug tubli, aga ikkagi oleks võinud 10 meetri kanga asemel armas beebipunukleit olla. A see selleks.

Täna lähen ja ostan endale ühe keerulise pildiga 1000-tüki pusle, kui soodushinnad veel kehtivad. Või hoopis mingi Anne Geddes- i pusle. Kui soodishind veel kehtib.  Vot.

(btw, see postitus tuli välja nagu kliimaks.. külma ja kuumahood läbivalt :D)

ps. Täna on Teine nelipüha. Eile oli esimene. Rohkem ei ole. Miks neli-pühi kokku neli ei ole?

Endast pilti tahad? :P

Nonii. Olen oma 100-võõrast-projekti otsingutega meeleheitel. Iga päev lähen entusiastlikult linnapeale laiama, et kellegi ikka leian. Ja iga kord jõuan tagasi täpselt nulli pildiga, sest ma lihtsalt EI julge kelleltki küsida. Täielik blokk, noh.

Täna lähen, idioodi järjekindlusega, uuele katsele. Kõnnin koju 4km ringiga. Nii, et lugupeetud võõras (Tartus), kes Sa endast pilti sooviksid, siis hängi täna poole-viie-poole-kuue vahel Botaanikaaias, Toomemäel või Vanemuise pargis ja kui näed ühte tohlakat roosa pusaga pliksi ringi kooserdamas, siis käitu vastavalt selles postituses allpool toodud ideaalse-võõra-pildistamise-olukorra kriteeriumidele. Aitäh :)… ja kui ma ikka araks löön, siis jälita mind ja arutle omaette kõva häälega  (või räägi kujutletava sõbraga telefonis), et “oeh, ma tunnen end täna niiiii ilusana.. keegi võiks pilti teha, et see hetk jäädvustada :D”.

Ps. Ostsin täna enda Flickri kontole kolmeks kuuks pro-staatuse, sest hakkasin juba ise ka kahtlema, et kas olen siis kokku sajast võõrast 3 või 4 leidnud… ja ilma pro-staatuseta nii vanu pilte enam ei näinud muidu 😀

Kümme kümmet! (2)

Nonii… Kümme kümmet, osa kaks:

10 kohta kuhu minna:

1. Mine Rooma või Itaaliasse (okei, juhtumisi sattus esimene eelistus number 1 alla 😛)
Sest Rooma on nii-nii armas. Kuigi suur, siis väga ruttu muutub koduseks. Ja seal on pisut soojem kui siin… ja seal on nii chillilt sarkastilise huumoriga inimesed, kes tegelikult on ilusad ja head (päriselt)… ja sest Itaalia toidud on nämmad. Ja Itaalia cappucino on nii hea. Ja Alfa Romeo on italiano. Ja Trevi purskkaev ja Colosseum ja Trastevere.. nurr… Ja itaalia keel on nii armas. “Il mio cane non morde!”; “La donna aveva un gatto nero e una scopa!”. Ja sest Suscole meeldib ka Itaalia ja Rooma 🙂 Ja pargid on mõnusad ja Peroni… oeh.

This slideshow requires JavaScript.

2. Mine Tartusse (Fain, paneme siis seekord esimesed kaks kindlat kohta esimesteks.. ülejäänud on suvajärjekorras).
Tartu on lihtsalt Tartu ♥… Siin oleks nagu kogu aeg jõulutunne. Ja kui lahe graffity silla-alustes on. Ja kui superhäid pannikaid Crepp teeb. Ja kui muhedad inimesed Pirogovis töötavad. Ja kui mõnus on Emajõe ääres jalutada. Ja kui tore on, kui Sind ülekäigurajal alla ei taheta ajada (enamasti). Ja kui tore on, kui bussijuht teeb Sinu Jaoks Su nina ees ukse lahti, mitte ei pane seda Su nina ees kinni. Ja kui harjumatu on ümberringi (ka Maximas (!)) suures osas ainult eesti keelt kuulda. Ja kui Armas Karlova on. Ja kui tore on suvalises suunas jalutama hakata ja mitte ära eksida 🙂

This slideshow requires JavaScript.

3. Mine Koerte varjupaika
Sest igal koeral ja kiisul ei ole oma kodu. Kahjuks. Mõne puhul õnneks ka, sest see kodu, millest nad sinna satuvad, ei ole suurem asi kodu. Ja mõnel inimesel ei ole oma looma. Nemad kohtuvad varjupaigas ja siis on häppi end 🙂 Loodetavasti. Mõnel inimesel ei ole võimalik kõiki maailma koeri ja kasse kohe enda koju võtta, selleks puhuks tasub varjupaigas koeri jalutamas ja kudrutamas ja kiisusid silitamas käia. Aga hoiatus, oht nunnumeetri lõhkemiseks 😎
varjukakiisu

4. Mine New Yorki
Mitte, et ma ise seal käinud oleks. Aga mõni aeg tagasi blogisin ka sellest, et esimest korda elus on USA-isu. Ehk siis kui Sa tahad öösel kell kolm minna kolmekorruselisse M&M-si kommipoodi, et osta komme suurtest torudest ja kruuse ja mänguasju ja t-särke, siis seal on selleks võimalus. Ma küll M&M komme ei söö, aga ikkagi tahaks. Oikuidastahaks.

5. Mine Seiklusparki
Maa ja taeva vahel turnida on tore! Ja hirmus! Ja hirmus tore! Ja kui maa-peal mõtled, et sihuke 1,5m hüpet on kökimöki, siis umbes 3-4.korruse kõrgusel ühe puu otsast teise otsa karates on hoopis teine tera! Aga oi,oi, kui hea pärast olla on. Jah, seikluspargid on toredad (välja arvatud Tarzani köis).

6. Mine Metsa! Kõrvemaale
Kindlasti on Eestis palju hästi ilusa looduse ja matkaradadega kohti… minu jaoks neist koduseim on Kõrvemaa. Aga tegelikult ma ei soovita ka sinna minna, sest eelmisel kaastal kui Väikese-Fränkiga telkima läksime, siis olid niii paljud kohad juba võetud. Aga kui siiski minna otsustate, siis: Ettevaatust, hoiduge karude eest.

This slideshow requires JavaScript.

7. Mine Magama.. õhtul vara
Ainult väikesed lapsed lähevad õhtul magama. Ütlevad täiskasvanud ja haigutavad poolest lõunast laialt, sest niiiiiiii uni on. Mingem varem magama, mitte ärgem istugem silmi lahti kangutades pool ööd feissbuukis jälitustööd tehes. Proovige paar korda, uskuge mind, sellega võib lausa ära harjuda.
Tudupilt

8. Mine Viljandisse
Kui Tartu poleks Tartu, siis oleks Viljandi vist mu järgmine valik. Mine ja vaata ülevalt linnast alla järvele ja saad ise ka aru, miks. PS. Viljandi on kahtlemata Eesti maasikapealinn!
maasikas

9. Mine parki/botaanikaaeda ja loe raamatut
Võib ju täiesti vabalt juhtuda, et mets on kaugel ja sinna jõudmine ei olegi nii lihtne. Leia lihtsalt lähim grüüne ja sea ennast sinna mõnusalt sisse. Need ilmad mis praegu on, nii vihmavaba aega, ei juhtu Eestis just eriti tihti. Enjoy it!

10. Mine sõbrale külla!
Olene sõbrast ja teie omavahelisest suhtest, mil viisil: meeldivad talle üllatusvisiidid? Kraba kaasa lauamäng/film/jäätis/vein/meekook/pitsa ja ütle, et siin ma siis nüüd olen. Või lepi viisaka inimese kombel enne kokku. Või ühenda meeldiv kasulikuga, ja teades, et sõber nädalalõpul suurpuhastust plaanib (ja seoses sellega on tema social life cancelled) mine ikkagi. Võta kaasa ajalehed ja aknapesuvahend ja paku end samal ajal aknaid pesema ja kardinaid vahetama ja põrandaid küürima, kuni tema ennast kapile-lauale-riiulile kogunenud kultuurkihist läbi närida-sorteerida üritab. Ja samal ajal lobisegem. AGA, see samal ajal lobisegem töötab mõistagi ainult siis, kui mõnemad asjaosalised naissoost on, sest mehed teatavasti ei suuda kahte asja korraga teha.

(muidugi on mul veel enda jaoks armsaid kohti nagu näiteks Vinnimaa.. aga sinna ma teid ei saada :))
Ps. Soovitust Mine Pildistama ei olnud kümne hulgas sellepärast, et seda võiks/peaks niikuinii enamikes neist kohtadest teha.

Idee poolest plaanisin eile laivis blogistada ja eurot vaadata-kommenteerida. Peamiselt kommentaatori kommentaare kommenteerida 😀
“järgmine esineja on samuti väga huvitav, kuna ta esineb kolmandana”… “on taaselanud…” jne 🙂

Praktikas vaatasin Birgiti ära ja kobisin magama. Miks nad ei võiks normaalsel ajal oma saatega alustada? Näiteks kell 8? Oleks vaatajaid kusagil maitea, teisel pool maakera, siis saaksin ehk aru veel, aga… noh, jah. (mis viis mu mõttele, et järgmine jalka MM toimub Brasiilias ju… päris tore saab olema vaatamine, arvestades, et nad mingi triljon tundi teises ajavööndis on).

Niipalju mu juurovisioonist siis. Laupäeval on uus šanss (neljapäevast ei viitsi niikuinii vaadata). Aga arvestades, et pühapäeval on u. 6.20 (kohutav, ma ei saanud juba täna üles) äratus, siis… ilmselt jääb ära 😀 Traagika.

Nagu ennustatud, panin eile pusle kokku.

This slideshow requires JavaScript.

Võrdluseks 3000tk vs 1500tk vs 1000 tk suursevahe 🙂 (suurus on oluline :P…kuigi 1000sele läks 2x kauem aega kui 1500sele)
IMG_1229

Aga ma olin väga tubli eile ja ei kalpsanud mitte oma viimast raha kulutama lauamängupoodi (kus 1000-seid praegu poole odavamalt on!)… vaid käisin hoopis Maximas. Vedasin koju 4kg kartulit ja võikukraami ja pastakraami. Õhtul kokkasin endale ja oma viiele kujutletavale sõbrale pastahunniku. Ehk siis tegin kogemata sellise laari, et õgisin ise ennast lõhki ja siis läks veel 4 karbitäit külmikusse ootele. Et sealt lõunaks karp kaasa haarata. Teoreetiliselt. Täna ma, loomulikult, unustasin lõuna kaasa võtta ja kavatsen ennast oma idiootsuse pärast näljutamisega karistada. EHK olen siis homme targem. (yeah, like that´s gonna happen. ever.)

Kui köögijutt ja idiootsuse jutt juba tuli, siis räägin juba selle ka ära, et ükspäev kõrvetasin ma kartulid keetes põhja! Ei ole võimalik, eks? Aga on küll. Geenius kuubis. Mõni restoran ei taha mind palgata? Oskan teha väga häid krõbekartuleid (see osa mis poti põhja küljest lahti kraapida tuleb). Oeh. Kole-kole.

Eile käisin esimest korda Botaanikaaia aias. Majas sees olin käinud varem. Aga päris khuul oli. Mõnus, sihuke.. väike teine maailm. Kui ma täna peale tööd nälginuna koju ei kihutaks, siis läheks ilmselt sinna “Söö, palveta, armasta´t” lugema. Tundub kuidagi selleks sobilik paik.
Ma käisin seal eile teget muidugi võõraid otsimas. Ühte silmasin ka, teiselpool põõsaid, pingil istumas. Aga selleks ajaks kui ma sinna jõudsin oli pink tühi. Aga niisama oli mõnus ikkagi.

Kes on Buratino ema?

Hommik!

Mul on verbaalne kõhulahtisus täna. Niisiis tuleb sellest üks tõeline mulapostitus.
Täna puudutame teemadest musta huumorit, puslejuttu, mudelijuttu, võõraste pildistamist,  kummitusi, hommikuinimesi  ja… ja kõik.

Mitte, et ma nüüd miski terrorismisõber oleks, aga musta huumori sõber küll. Sellepärast mulle Achmed the dead terrororist meeldibki 🙂


Silence, I kill you!

Mul on käsil 1500-tükiga sigrimigripusle. Kui ma ei oleks eile tahtlikult puslerõõmu venitanud (pildistama läinud ja arvutis chillinud ja filmi vaadanud), siis oleks see kahe päevaga koos olnud. Nüüd läheb kolm. Masendav. Pakun teenust- too mulle oma pusle, panen kokku :D.
Lauamängupoes on müügil mingid üüüberkhuulid pusled, mis tunduvad üüüüberrasked. Kolme erineva stiiliga.
1. Pilt, mille Sa kokku paned, on võrreldes karbil oleva pildiga “hilisemast hetkest”, st. mõned tegevused pildil on jõudnud muutuda.
2. Pilt, mille Sa kokku paned, on pilt, mida Sa näed läbi karbipildil olevate inimeste silmade. Ehk siis totally new :D.
3. Pilt, mille Sa kokku paned, on karbipildil olev koht aga teises ajastus. (a la karbil on kiviaeg ja puslepildi.. kesteabmis)
Tunduvad hullult põnevad igaljuhul… onju.

Laupäeval käisin Minimaailm 2013 näitusel, kus oli niii nii nii palju mudeleid. Kokkupandavaid.. ja valmismudeleid… ja raadio teel juhitavaid… ja ja ja…
Oeh, ma tahaks ka, et mu mudelimajad oleksid ümber väikese mudelraudtee… nurr.. Pilte sündis üle 300… jagan paari neist… kokkupandavatest

This slideshow requires JavaScript.

Eile mõtlesin (nagu ma ikka iga päev mõtlen), et lähen ja pildistan võõraid inimesi. Sest endiselt idioodi järjekindlusega osalen Flickri grupi projektis “100 võõrast”. Kuigi mul on enda jaoks seatud pigem: 10 võõrast… kümne aasta jooksul. Hetkel olen graafikust ees: mul on 4 võõrapilti 2 aastaga! Voila!
Aga see on päriselt niii niii niiiiii raske. Sest ma olen niii niii niiiii Argpüks!
Toas olles viin end ilusti-kenasti õigele lainele: “inimesed on ilusad ja head… ainult mine ja küsi”. Õue jõudes on muidugi hoopis teine lugu.  Eile nt selle pärast, et pinkidel oli värske värv ja mu ohvriotsingukoht oli inimtühi :D… aga peamiselt selle pärast, et  potensiaalne “ohver” peab vastama nii paljudele kriteeriumidele:
1. Ta peab olema.. eriline/särav.
2. Kui ma talle natuke naeratades otsa vaatan, peaks ta vastu naeratama, mitte vaatama pilgul Sailenss, ai kill ju!
3. Ta peab välja nägema, nagu tal oleks aega, mitte ei kiirustaks kuhugi… hea oleks, kui ta seisab/istub, mitte ei liigu.
4. Tema ümbrus peab tol hetkel olema enam-vähem ilus… kusagil prügikonteinerite juures poe taga ideaalse modelli kohtamine on kasutu…
5. Tema ümbruses peaks olema võimalikult vähe inimesi. Täna hommikul nägin nt bussipeatuses sheffi musta kaabuga ja kohvitopsiga seisvat kutti. Aga kuidas ma lähen ja küsin, et poseeri mulle, kui sealsamas 15 inimest pealt vaatavad 😀 Muidugi ta ütleks ei. Ma ise ütleks ka (mitte et keegi ever mult küsiks).
6. Ta võiks olla üksi (või koos teise erilise/särava inimesega.)… liiga suur omavaheline kontrast oleks paha ja kuidas ma ütlen, et ma Sinust tahaks pilti teha.. aga temast mitte :D7.  Ja kui kõik need asjad on ilusti sobivad siis tuleb ikkagi mängu Maci argpükslikkus, kes mõtleb endale 1500 põhjust, miks mitte pilti küsida. Päike on liiga ere. Ilm on liiga pilves. Äkki ta ei räägi eesti keelt. Ma ei taha tema raamatulugemist segada. Äkki see inimene seal 300 meetrit eemal vastaskaldal vaatab imelikult pealt. Mis siis kui pilt tuleb ikkagi nõme, vähe mark on pärast. Mhh, nüüd ma olen äänud juba liiga kauaks jokutama ja nüüd on juba imelik küsida 😀

Äkki ma peaks blogis välja kuulutama, et õu, ma olen sel ja sel ajal seal ja seal. Kõik võõrad, kes endast tasuta pilti soovivad, astuge ligi :D.

Eile koju kõndides nägin peatuses bussilt tulemas ühte rulaatoriga prouat. Täna hommikul peatusesse jõudes istus proua samas peatuses kivil. Buss tuli. Läksin peale. Buss sõitis ära. Ja kivi oli tühi. Tänav läheduses ka. Bussis sees ei näinud ma teda ka. Päris spuuki, mul on oma rulaatoriprouakummitus.

Aga hommikul tulin varasema bussiga. Et hommikuseid kevadpilte teha. Ja avastasin, et ma ei tea, kas ma olen hommikuinimene või mitte. Ma ei saa hommikuti üles. Uni on minu parim sõber maailmas. Kaalun koos Une-Matiga Perekonnaseisuametis enda ära vormistamist…
AGA… KUI ma juba kord üles olen saanud. Siis mulle tegelikult hullult meeldib varahommik. Seda ideaalis muidugi siis, kui ma ei pea midagi tegema hakkama, vaid võiksin rahulikult kell 5 oma kohvi rüübata ja pargis jalutada ja kõik oleks vaikne ja mõnus… ainult linnud kisaksid kurdistavalt…  Hommikud on kuidagi… maagilised.
Kui ainult üles saaks…
Ps. Ma liigutaisn oma tööaega pool tundi varasemaks. Vara tööle vara koju pildistama.
morning

wiikend-iikend

Mac käis Tallinnamaal koolitusel. Pealinnas käik vajab kohe muljetamist.

– Läksin rongiga. Õues oli minnes juba soe, aga vagunisse astudes lõi vastu täielik saunaõhk. MUL oli hetkega palav. Ja olgu öeldud, et ma mäletan näiteks viimase 3 aasta jooksul võib-olla 3-5 korda, kui mul palav on olnud. Kogu aeg on külm/jahe.. isegi saunas on jahe. Mõnikord harva ka soe.  Aga seal oli palav. Wau! Olin eelnevalt tööl (kogemata!) füsioterapeudi vee ära varastanud. Oskasin seda rongis hinnata 😛 Saatsin talle tänuliku SMSi ka :).

– Linnalapse asi, loodust näeb harva ja sedagi rongiaknast. Aga ülased õitsevad, kas te teadsite? Päris tore :). Aga Tartus on rohelisem kui Tallinnas või teel Tallinnasse. vot.

– Siis ma lihtsalt pean mainima, aga Jõgeva bussijaam näeb (minu meelest) hullult khuul välja!

– Läksin 9. mail. Rong sõitis Järvevana teega paralleelselt mingi hetk. Teeremont, igal pool liivamed ja suured augud ja sildade konstruktsioonid ja värgid… ja siis nende vahel ja bettonäärtel jms turnimas palju-palju inimesi… üksi.. peredega.. lastega… punased nelgid peos. Enesetapjalikud. Järvevana on ju niiii ammu juba ehitamisel, et kas tõesti ei ole variant, et Keskhaigla poolt läbi surnuaia ligineda? Aga noh, ekstreemsport on ka lahe. Eks ise teavad.

– Tallinnas on külm! Päriselt-päriselt külm. Brr.

Sõitsin ühes trammis Linnas Priimägiga, kes oli riietatud valgesse. Juurdlesin ja juurdlesin, et huvitav, kas tal üldse on teist värvi riideid? Mina pole kunagi näinud. Mitte üldse paha pärast, vaid lihtsalt juurdlesin…  Olgu tänatud Google, kes aitas mul õhtul rahulikumalt uinuda teadmisega, et on küll.
– Mu telefonil on ka hetkel ilus säravvalge ürp. Nad oleks hästi sobinud :)… Aga ma jätsin endale vabaduse oma telefon siiski endale hoida.

– Veel nägin trammis reklaame. Kõik ühes kohas. Esmalt põhjalik ID-pileti info. Siis põhjalik ühiskaardi info ja et paberpiletit müüb ainult bussijuht… ja siis selle all uuesti ID-pileti info… ja info sellest, et paberpiletit saab osta eelmüügist. Not confusing at all. Õnneks sõidan tasuta ja jäi ainult valideerimise “rõõm”.- (ette rutates… Tartusse jõudes oli tahtmine bussi astudes posti kallistada ja öelda: “ooo, valideerija-vaba bussi-post, ma Armastan Sind!” :D.

– Ja peale Linnari nägin ühte tuttavat ka. Väikelinn, ma ütlen :P. Järgmine päev nägin peaaegu-kolme-tuttavat trollis. Peaaegu sellepärast, et keegi neist ei olnud tegelikult tuttav. Lihtsalt teisikud. Hea, et tervitama ei läinud.

– Aah, ja siis tahtsin veel öelda, et nüüd saan juba natuke aru, miks Postimehes iga päev söögi alla ja söögi peale mingi ummiku-jutt käib. Tööle sõites oli sealt umbes. Koju sõites oli sealt umbes. Lõuna ajal oli sealt umbes jne. Sest no tõesti, õhtul pool 8, kui tipp-tund juba unustatud olema peaks, olid ummikud! hirmus. Ma luban, et ma ei virise enam (eriti) kui õhtul kell 5 koju sõites ühe valgusfoori taga pean bussis 2 tsüklit olema. Kökimöki.

– Ja siis veel mainin, et nägin trollis “kunsti”. Kellegi helesinisest unistusest. Trellid. Keegi oli lihtsalt lambist trolliseinale helesinise värviga # joonistanud. Mismõttes nagu? Loe raamatut või koo vms, mida Sa sodid täieliku kunstiandetuna mingeid lambiasju? Mulle VÄGA meeldib selline äge tänavaKUNST, mida on aukartustäratav vaadata. Aga tropp kes lihtsalt kriipsukesi sodib ainult igavusest, et keegi teine seda pesta saaks… nojah, loodan, et Sa saad oma trellid. Prff.

– Ja last, but not least: ma saan aru, miks ma varem inimesi ei jälginud. Sest tempo seal ja siin on niiiii erinev. Seal ei jõua kedagi jälgida, vaid jälgid, et jõuad kõrvale astuda, kui ta sinust viuhhh mööda/läbi vihiseb. Tänaval siis. Ühistranspordis ollakse paiksemad, välja arvatud peatuses, kus kehtivad tänavareeglid.

Aga niiiii hea on Pealinnast tagasi olla. Soojem kohe. Nii kehal kui hingel 🙂
(kuigi toredaid, keda nägema juhtusin, oli tore näha)

200 fotot…

…on ikka ma-ru-vä-he..

Sellest saab aru siis, kui ma oma Flickr-i lehele lähen… kus tasuta kontoline näeb ainult viimaseid kahtesadat lisatud pilti. Isegi kui ma ei lisa sinna üldse absoluutselt igat pilti ja kuigi viimasel ajal fotostan niigi harvem, siis ikkagi on seal ainult.. nii hiljutised pildid :/… enam-vähem pärast pausi ajast, kus ma enam nii hoos ei olnud ja kvaliteet kõvasti langes. Aga ma olen kunagi lahedaid pilte ka teinud, ausõna! Neid lihtsalt ei näita.

Olin lõpuks nii meeleheitel, et mõtlesin uuesti pro-accountile minna. Kunagi kingiti see võimalus aastaks (Aitäh, kinkijale!)… ja siis nägin hindu. Marukallis :/
25 dollarit aastas. Kole lugu. Jääb ära.

Aga nii nõme. Ma lepin sellega, et ei näe nii detailset statistikat (ai vaata seda enivei)… ja minu pärast toppigu sinna rohkem reklaami kasvõi (mitte nüüd väga palju rohkem)… aga ma tahaks oma pilte näha 😦 Kui nad neid enivei säilitavad, juhuks kui ma jälle maksma hakkan, siis nad võiks neid ju näidata ka. Kasvõi ainult mulle ja mitte avalikult…

Niuks. Fotograafia on üks kallis hobi. Ja eputamine on sama kallis :/

Hea tuju (Loe: okou)

Mul on täna hommikul ilma mingi põhjuseta hea tuju. See võib tähendada ainult ühte: päev lõppeb kohutavalt…

no neh, vähemalt on mul siis millest blogida, eksole…
(või siis mitte… homme koolitun ja kui uuesti arvutis, siis on minu kuldkalamälul ammu meelest läinud kõik)

Mu blogisse ei jõuta enam absoluutselt kuskilt otsingusõnade kaudu 😦 Igav.
See oli üks lõbusamaid blogi-statistika-vaatamise osi, kui lugesid, kuidas keegi on guugeldanud näiteks:
-suurte silmadega ahviline
– ajuvabad laused
liimi nuusutamine
durex play o
– miks kirjutas muhv endale ise kirju
– naissoost päkapikud

Ja muidugi on kõigi aegade populaarseim olnud: mis kahjustab katalüüsmuundurit

Teine põnev osa on siis muidugi mööda oma blogi tuuseldada, et järele jõuda, miks/kuidas SELLISE otsinguga siia sattuda on võimalik? Mis mul arus on, et sellest bloginud olen?

Praegu otsisin blogist vanu otsinugsõnu ja jõudsin infoni, et mu teksad on number 36. Kuldaväärt info! Ma olen alati juurelnud, et mis see olla võiks… Kui ma rikkaks saan, siis lähen ostan endale ühed kolmekümnekuued, vot!

Djah, tänane postitus tuli mõttetu. Saan sellest ise ka aru.

Ps. Tegin eile suppi (loe, soojendasin purgisuppi :D)… aga minu puhul on see juba wow tulemus. Tänud Chrizzule kulbi eest, tuli kasuks 😎

lapsesuu (pealtkuuldud kõnelusi)

Mõni postitus tagasi rääkisin, kuidas ma inimesi vaatlen. Nüüd tunnistan, et kuulan ka. Tõeline psaiko, noh 😀 Mina küll minuga samas bussis sõita ei tahaks…

Kaks lasteaia-lõpupoole-ealist põnni hoidjaneiuga vms.
Põnn 1: Kas Sul oli eile sünnipäev?
Hoidjaneiu: Jah, oli küll.
Põnn 1: Kas meie emme on Sinust noorem?
Hoidjaneiu: Jah
Põnn 2: Aga meie emme on suurem!
*
Mis tuletas mulle meelde kui viisakalt üks pisikepoiss kunagi Väike-Fränkit kirjeldas (ainult hääle järgi).
“Ma arvan, et Sa oled häääääääästi paks… (paus… ja siis lisas kiirelt)…Aga seksikas!”

***

Teine põnn… pisut pisem. Tartu linnaliinibussis.
Veerib bussiaknast foori taga reklaami, millel on kiri Tartu.
Põnn: “T-a-r-t-u. Kas SEAL ongi Tartu?!” 🙂

bioloogia(?)huvilised, selgitagem…

Olen nüüdseks aru saanud, et kui ma Blogis oma teadmatusega hiilgan, siis tulevad siia enamasti minust targemad, kellel pole kahju mind harida… Kuigi alguses pelgasin pigem, et tuleb keegi ja ütleb, et “Häbi ei ole tunnistada, et Sa niiiiiii loll oled, et SEDAGI ei tea?!”.. või “GIYF” (Google Is Your Friend)…
Aga mulle meeldib trükkimisega sõrmi treenida ja teistelt teadmisi ammutada hoopis 🙂

Niisiis. Täna teeme juttu kaela kahekorra keeramisest. Või õigemini: ma loodan, et Teie teete :mrgreen:

Vaatan mina Vampiiripäevikuid eksole… Ja seal tuleb ikka ette (aga mitte eriti palju.. lihtsalt paar korda osa jooksul), et kellegi kael murtakse, et teda ära killida…

Eeldan (naised saunas rääkisid), et see pole ainult filmis nii… vaid et päriselt ka, kui võtta kellegi pea ja teha kiire-tugev liigutus küljele, siis ta läheb oma koju ära.
(Muuseas, olgu kohe selgeks tehtud, et ma ei kavatse ku-na-gi kellegi kaela väänama minna nii)
Aga miks see ohtlik on ❓  Saan aru, et kui aju kolbast lahkub, võib sellest probleeme tekkida… või kui süda puhkust võtab. Aga miks kaelalülid nii eluks vajalikud on? Või läheb sealt kõrvalt läbi miski “juhe”, mis aju kehaga ühendab… ja siis on lihtsalt (tsiteerides klassikuid: )”Aju tagant ära”?

Mingi kaelalülimurruga jääb ju halvatuks, nagu selgroogagi… aga miks siis ära sureb ja mitte halvatuks ei jää? (kuigi ma eelistaks ka esimest varianti)… Või jääb kohe niiii halvatuks, et süda ja kopsud on ka hetkega halvatud?

Ähh, ühesõnaga. Selgitagem puust ette ja punaseks. Aitäh!
🙄
PS. Aga kui Sa ei tea vastust ja kirjutad kommentaaridesse, et “Vot, mina ka ei tea”, siis on mul ikka hea meel, sest ma polegi ainus loll 😀

TVD

inimvaatleja – άνθρωπος λόγος

Sõna ornitoloog tuleb vanast kreeka keelest: ὄρνις ornis ja  λόγος logos… aga mina tunnistan ennast hoopis inimvaatlejaks 🙂

Tõenäoliselt pärast järjekordset tänaval tuttavast nina maas möödumist, hakkasin inimestele tähelepanu pöörama. Ja avastasin, et inimesed on niiiiiii huvitavad 😀 Vähemalt siin…

Enamasti unustan end neid enam-vähem suu ammuli vaatama. Ühel päeval saan kelleltki veel kolki selle eest. Aga ärge laske end palun häirida, kui ma teid põrnitsen… see ei ole üldse “hindav” inspekteerimine, vaid lihtsalt mingite eristuvate detailide otsimine.. kõnnak, juuksevärv, rõõmus ilme, lahe kott… käitumine… midagi teistsugust ühesõnaga… ja nende põhjal oma-ette küsimuste üle juurdlemine.

Täna näiteks jäid bussis  silma mustades dressides ja kollaste kingakestega neiu.  Huvitav, kas see on igapäevane out-fit.. või eriliseks puhuks… ja kuhu ta teel oli…
Või tüdruk, kelle põsel oli arm (üldse mitte kole arm, selline pisike).. aga huvitav, kuidas ta selle sai…
Vanahärra… kes meenutas natukene papsi…
Või naisterahvas, kes terve tee ei vaadanud aknast välja vaid vaatas inimesi… huvitav, kas me võiksime klubi teha? 😀

Okei, ei tasu tegelikult arvata, et ma nüüd sihuke inimestearmastaja olen, et ole milline tahes, ma ei vaata imelikult… ikka vaatan vahel… aga siis ma ei unusta ennast enamasti andunult põrnitsema :D… näiteks vaatan imelikult 10-11-aastaseid tatikaid, kes üle bussi suust selliseid karvaseid loobivad, et midagi saan uusi sõnu teada… neid põrnitsen ka, aga mitte andunult… või kui keegi prahti maha viskab… või kui mu pea vaöutab, ja kellegi väike silmarõõm üle bussi/poe röögib… või kui noored tuvikesed ennastunustavalt avalikus kohas aelevad ja üksteisel nina peast imevad (ausõna, ise nägin)… või kui mõni tüük, kellel mõnuaine manustet, minu taskute/koti lähedusse satub… Ühesõnaga, et ma imelikult vaataks, peaks teisi häirima oma olekuga. Riietus või välimus, mis on puhas, selleks enamasti ei ole… kuigi võib juhtuda, et kui näen näitsikut, kelle seelik on lühem kui minu vöö, ja sealt alt tervele maailmale (ilusad puhtad :D) püksikud paistavad, siis tekitab see ka küsimusi… ja võib-olla ka natuke hinnanguid. Aga teda ei jää ma ka põrnitsema, ega ma nii perv pole 😀

Ps. Olin kenasti kreeka-lainel.. ja nägin, et mul on kabinetis armas väike ämblikupoiss 🙂 Andsin talle nimeks Homeros. Marial on/oli kodus ämblik Pantalone… ma arvan, et nad on sugulased. Vanatädi naise, teisest abielust pärit vanaonu pojatütre neljanda nõo abikaasa venna õe isa vms 😀

PS2. Keegi Maijooksu vabatahtlikuks tahaks?

Blogtree avalehel piltide näitamisest

Edit: nüüd, vist elus esimest korda, näitab blogtrees pilti ka :D.. nagu tellitult)

Selgitagem nüüd maakeeli ilusti ja pikalt-laialt lahti, miks osadel Blog.tr.ee avalehel olevatel postitustel näitab juures pilti.. ja osadel mitte. Minul mitte. Never-ever-ever. Isiklik viha, ma pakun. Aga kas sellel on peale viha veel mingi põhjendus?

Kahtlustasin, et äkki nt WordPressi blogidel ei näita. Selle kahtluse lükkasin ise ümber: osadel WP blogidel näitab pilti.. ja osadel Bloggeri omadel ei näita ka…

Teine kahtlus on, et äkki siis ei näita, kui pildi ise “üles laed”… ja siis näitab, kui seda kusagilt netist lingid… seda versiooni ei oska kinnitada, ega ümber lükata…

Kolmas versioon on, et see on kuidagi pildi suurusega seotud… et näitab ainult maitea.. väikseid, ruudukujulisi pilte vms…

Ja neljas/viimane versioon on, et see oleneb pildi asukohast: a la, et kui pilt on postituse alguses või lõpus, siis näitab ja kui keskel siis mitte….. või ääres ei näita ja horisontaalselt keskel näitab…

Kas mõni versioon ka õigeks osutus, või oskab keegi oma meeletute teadmistega hiilata ja saladuskatet kergitada?

Ette tänades,
mac

(vot kiusu pärast panen siia ühe suvalise pildi ka!)

IMG_1086