Suveöö Unenägu

Enne kui unenäost pajatama hakkan, mainin ära, et (ma ei tea küll, kuidas selline asi juhtuda sai, AGA) mul ei olnud õrna aimugi, et Itaalia ja Hispaania eile koos jalkat mängisid. Muidu oleks italianodele kaasa elanud. Veel vähem oli mul siis õrna aimu, et kumb võitis..

Öösel unes. Lippasin mina hommikul võtmete lisakomplekti tegema. Hommikul vara, sest pidin kooli kiirustama (täitsa põhi-või keskkooliaeg vms). Aga teel kooli jäi silma, et üks tädike jalutas lahtiselt kahe suure koeraga. Üks oli mastiff.. teine oli miski suur hele linnukoera-laadne (nimi oli väga sarnane Jessy´le, aga Jessy päris ei olnud...kaelas medaljoni järgi lugesin unes…) Koerad olid sõbralikud. Aga… liiga sõbralikud. Tädi ise seisis suvalt eemal ja rihma otsas lähenes ntx suur saksa lambakoer. See hele hüppas talle kohe peale, et õuu, mängime, noh, noh, noh… Õnneks sakslane ei olnud eriti kuri, kuigi mängida ka ei tahtnud. Hele oleks peksa saanud muidu. Siis ligines järgmine koer, hele lendas jälle suure hurraaga peale, et mängimeee… teine tüüp oli juba eemalt suht turris tema peale. Vaatasin abiotsivalt omanik-naise poole, tal oli savi. Läksin siis ise võõrast koera ära meelitama.. kutsusin ja kutsusin, lõpuks loobus turritaja juurde minemisest ja tuli mu juurde… Seadsin siis sammud omanik-naise poole ja meelitasin tema koerad ka kaasa. Oi, ma sõimasin seda tädi. Mina! Kes mind päris-päriselt teab, siis teab, et ma võin küll toriseda ja poriseda, aga päris otse kellegi peale karjuma.. no ikka ei lähe. Unes läksin. Lõugasin, et ta on vastutustundetu ja ei mõtle sellele, et mis siis et tema koer on sõbralik, võib see sõbralik kannatajaks jääda kui mängima läheb ja peksa saab. Ja süüdi on ei keegi teine, kui mutt ise, sest lubab neil lahtiselt joosta teiste koerte läheduses. Tädike vastas, et süüdi on ikka koer ise, sest koer ju läheb teise juurde. Ütlesin (loe: käratasin (jah! endiselt mina!! vau)) talle, et ta on Idioot! Ja läksin minema, sest niigi oli kiire.

Järgmise tänavanurga juures oli uus takistus. Pidutsev Hispaania jalgpallimeeskond 😀 (nüüd tuletage meelde, mida ma postituse alguses mainisin… Ma olen parem kui Nõia-Ints!). Kuna olin enivei ajahädas, siis loobusin võtmetest ja astusin hispaaniakuttidele ligi,et ka koos karikaga pilti teha. Klõpsisime kiirelt ühe pildi ja siis hakkas neil kiire, sest koolipäev pidi algama ja nad ei teadnud isegi, kus kool on 😀 Ja selgus, et nad käisid minu koolis ja minu klassis. muig. Läksime siis koos kooli. Leidsin meeskonnast endale pinginaabri ka.

Oh, mis üllatus, kui selgus, et lisaks uutele klassikaaslastele oli mul ka uus õpetaja. See idioot-koeraomanik tänavalt 😀

Oi, ta retsis mind terve tunni. Käitusin niigi nagu kukupai võrreldes teiste pidutsevate espanjoladega. Viimane asi, mis unest mäletan on, et mu hispaania-pinkar ütles mulle midagi ja õps otsustas mind selle eest pinginaabri vahetusega karistada. Vahetas tema ühe teise klassivenna vastu. Kelleks osutus Russell Crowe 🙂

Naiss.

Kõikvõimas Google lubab, et kui võin sellest und näha (mis siis et google mõtles vist unistust, aga ma tõlgin parem mulle sobivamalt), siis võin selle ka saavutada. Fain, olgu olla, Russel pinginaabriks! Nüt!

Ps. Eile tegin Lähtel kaks pilti.

Suvesalati retsept

Kõiksugu retseptid tunduvad olema hullult popp kraam. Levitan siis enda kõigelemmikumat lemmikut ka. Või noh, seda ainsat asja, peale praeleiva (või keedukartul+hapukoor+sool mögina), mida ma teha oskan, eksole :D. Sobib eriti hästi grill-liha-laadsete toitude kõrvale, aga niisama paljalt (kui külm hakkab, võib endal riided selga jätta) kärab ka 🙂

Vaja läheb:
Lehtsalatit (Kellel empsi peenralt näpata ei ole, võib selle roheline salat+rucola segupaki osta poest)
Rukolat
Rohelist sibulatKirsstomateid
Mozzarella juustu (basiilikuga versioon on eriti hea)
Hallitusjuustu
Oliiviõli
Soola

Haki kõik ära.. mitte päris kuubikuteks, aga lehtsalatileht umbes kolmeks.. kirsstomatid pooleks… jne… Juustud pisut väiksemateks tükkideks…  Oliiviõli ja soola pole hakkida vaja.
Sega kõik hakitud asjad kokku ja lisa oliiviõli ja natuke soola (aga arvesta, et hallitusjuust on ka soolane). Sidrunipipart võid ka tsipa panna. Sega uuesti. Naudi.
Kui kõike korraga võtta ei ole, võib nt ühe juustudest välja jätta, või sibula vms… aga pärast erinevate versioonide katsetamist on see, mis siin kirja panin, mu absoluutne lemmik :).

Pilti pakkuda ei ole. Ilmselgelt pole ma veel täiuslikult harjutanud sisse kommet igast söögikorrast foto FB seinale riputada :P.

PS. Mul on karbitäis pastat! Lõunaks! Külmikus! Kodus!
#macunustabalatiomalõunakoju

Tudukõrv

Mac pole hommikuinimene. Sellest olenemata istub ta juba 7.45 tööl. Aga räme uni on.

Maci kõrvad otsustavad vahel, et nemad veel ei ärka… ja tuduvad rahumeeli edasi. Ilma ärkvelolevate kõrvadeta võib vahel kuulda päris omapäraseid asju… näiteks:
raadios oli lause “inimesed toimunus vigastada ei saanud”.. kõrvad kuulsid “Inimesed kahjuks vigastada ei saanud”.

Ükshommik öeldi Jüri Homenja.. ma kuulsin Silvi Vrait.

Jne. Igahommikune värk.

Eile sain Maximast kolmkomaeuroeest pidžaama. Mis tegelikkuses on nunnum kui pildil (ja särk on tegelt helehall, aga laelamp moonutab). Hullult tahaks ennast nüüd sinna pidžaamasse kerida ja Susco ja Elayase kaissu võtta ja ainult nina oma helesinise teki alt välja pista ja norsata nii et maja väriseb.

***

Mees kõrvalmajast käis vist eile purjus peaga poes. Autoga. Tahtsin talle kingituseks kojameeste vahele kirjakese jätta, et ta ikka teaks, et ta amööb on… aga kuna kõik pähe-turgatanud laused olid liiga ebatsensuursed, et neid siin öelda, siis ei hakanud ropendama. Eniveis on ta sellisel juhul tõeline… .

***

Duolingo, peab mainima, on üüberäge 🙂 Aga, nagu ma Kikuriinule eile tõdesin, võib telefoniga juhtuda, et mingid napakad typod tulevad sisse… ja ega ma ju kontrollida ei viitsi, et kogemata näiteks donna asemel spmms kirjutanud olen… märkan seda ikka ja alati pärast “enteri” vajutamist, kui üks elu jälle läheb. Okei, ma ei hakka ennast nüüd geeniuseks valetama, paljupalju elusid läheb ikka enda teadmatusest ka. Aga lihtsalt eriti närvi ajab, kui Sul on 20 küsimust ja nende peale 3 elu ja see kolmas elu läheb 20-nenda küsimuse juures mingi omaenda täiesti totaka vea pärast, sest olid vastuses nii kindel, et kiirustasid ja tegid typo. Well done! Isegi Öökull on kurb siis minu pärast:

Minuga mängides on Öökull üldse kuidagi depressiivne… alatasa vesi lahti ma ütlen :P.
Aga jah, üks asi on kindla teemaga lessonite kaupa vihjete abil lauseid kokku panna.. päriselus ei saaks ma ööd ega mütsi aru :D.. kuigi päriselus ei oldaks nii tähenärija kui ma il ja l´ja l vms sassi ajaks :D… Ma näiteks täiega naudin, kui mõni venelane eesti keelt räägib. Tõsiselt armas on kuulata. Olgu kasvõi igas sõnas kaks viga, aga ta vähemalt püüab. 🙂

lemmikkommentaar

Lugesin sellist teemat: välikohvikud ja sääsed.

Lühidalt:

Postitus ise: 
parm 06.06.13 14:37
“õues einestada on tore, aga varjulise ilmaga muutub see nii mõneski kohas võimatuks, lihtsalt sääski on nii kohutavalt palju tartus…
toidukohtade pidajad võiks investeerida mingitesse sääsepeletus vahenditesse.”

Üks vastuskommentaar:
Sääskedest 06.06.13 22:32
“Ei ole küll miinust pannud aga nii hädine ei saa lihtsalt olla. Kui ei suuda tühiseid sääsehammustusi välja kannatada, siis ei ole mõtet igas kohas seisma jääda või enam sööma hakata. Ega ma ka ise mingi superinimene ei ole ja lähen suht vastumeelselt soodevahelisse vanavanemate kodu heina niitma, kuid seal on kaks võimalust – kas mürgitad ennast pidevalt keemiaga, kannad võrkmütsi ja kehast eemale jäävaid riideid või surud esimesel päeval ja teise hommikul hambad kokku ja ei süga ühtegi hammustust. Peale seda ei ole enam probleemi nendest hammustustest.”

Ja minu lemmik, vastuskommentaar vastuskommentaarile:
lolz 06.06.13 23:53
jah, võrkmütsi ja kõva keemiaga annaks ehk tõesti asja parandada. samas mina näiteks ei tuleks selle peale et kesklinnas bisnesslunch võrk peas pidada,
samas ideel on jumet.

🙂

.-.-.

Mac: “Lähme bussigaUjula Konsumi juurde.. sealt jalutame üle silla, käime kiiget piilumas ja KUI viitsime siis jalutame laulukale ka, ja siis tuleme bussiga tagasi. Okei?”
T: “Okei”.

Käiku läks hoopis plaan B:

Bussipeatusesse jõudsime liiga vara, mõtlesime kõndida järgmisse peatusesse, aga sinna jõudsime KA liiga vara… võtsime siis otse suuna Toomekale, et üle selle Tähtverre kõmpida. Nägime Riku kuju 🙂 Räme janu tekkis. Jõudsime õlletehase kõrvale, nagu õrritamiseks. Muudkui janutasin ja vaatasin, kuidas neil on kastide viisi vedelikku. Mulle ei antud. Kolasime laululaval. Vaatasime BMX rajal rattureid. Kaesime Supilinna tiiki. Jalutasime jõe ääres. Teispool jõge sulistas miljon mudilast. Jõudsime kiigeni. T. keeldus kiikumast. Ei ole midagi, mida natuke anumist-palumist-mossitamist ei parandaks. T. kiikus. Mulle meeldis :). Jõudsime Ujula Konsumini. Vaatasin bussiaegu, dilemma: kohe bussile või poodi juua ostma ja siis jalgsi edasi?! Janu… Külm Coca. Jõeäärne jalutuskäik (kuhu kõik linna ossid ennast pinkidele jooma seadnud olid… ürita veel T.-le linnast muljet avaldada 😛). T. viskas mu Coca liiva sisse. Pärast ei olnud see enam eriti hea :/. Kesklinn. Punase autoparsaga algajast idioot, kes foori taga punase tulega vastassuunavööndist lõikas. Autonr oli 513… võimalik et TMX…vms. Jalutuskäik Karlovasse. Mida väsinum ma olen, seda kõrgemal mäe otsas Karlova asub, ma ütlen 😛

8km ring tuli. Normaalsed inimesed käivad 10km hommikuti jooksmas, aga minu jaoks, kelle päevane kõnnimaa on tavaliselt KUNI 1km, oli see big deal. Uhke.

Ps. Kes Mallu blogi kaudu siia jõudsid ja mõtlevad, et mis kõrvarõngad, kus kõrvarõngad, siis: Need.

=)

Käisin reedel enne bussile lipsamist kaltsukast läbi. Varusin 2€ eest talvevarustust, nüüd võib tali tulla:

Jaaniku veetsin Vinnimaal. Pakkusin end lahkelt Päikesele. Külge küll miskit ei hakanud. Täpselt nagu tarkusega.

Tartus nägin pardiperet. Daisy ja Hups-Tups-Lups isiklikult. Vinnimaal tahtsin karu näha. Ei näinud. Meelitasin batoonikesekommidega. Ikka ei näinud.  Käisime rännakul: Virumaa surnuaiad. Sõime sooja rukkileiba. Käisime kohalikult jaanikul. Lugesin Blomkvisti raamatud läbi. Õppisin usinalt itaalia keelt.  Mängisin Põnniga. Mängisime kooli. Mängisime Juhani nutitelefoniga. Jooksime paljajalu suvepaduvihmas ja plätserdasime porilompides hüpata. Mõnus oli. Grillisime oma jaanikul. Ootasime superkuud. Ei tulnudki. Tähistasin nimepäeva. Magasin. Liiga vähe. Sõitsin tagasi. Õppisin veel itaalia keelt. Enam ei mäleta muffigi. Magasin. Jälle liiga vähe. Kobisin tööle.

Meie Jaanipäevalaulud:
“Jaanipäeval kõrgeks kasvab rohi, pihlakad on äkki marju täis…”
&
“Valgel laual, rätiku all lebab laip”…

Btw, laupäeval nägin päris spuukit unenägu… nägin näiteks, kuidas peale lahkamist olid nt jalalabad eraldatud. Nummi.
Täna nägin unes, et leidsin maailmasõbraliku Amstaffi. Ja hiljem leidsime tema kodu ka üles. Ta oli niiiiii kudrumudru. Armas.

Sellel nädalal on mul kogu aeg keegi külas. Alguses (natuke) vähem karvane ja nädala-lõpus juba päris karvane seltskond (lisaks natuke karvutumad ka). Saite ikka aru sellest lausest nüüd, jah? 😀 Eniveis, need lugejad, kellele ma olen fotoshuutingu või itaalia-keelt-õppima-tuleku sees, olete mul meeles, aga.. lükkute vist endiselt tsipa edasi. Vabandused (a).

Ladustan nüüd mõned pildid Flickerisse ka 🙂

Ülejäänutest väike valik siin:

This slideshow requires JavaScript.

Allahindlused * 50%!

* kuni

Eile Vihmahäält oodates töllerdasin enne linnas. Igal poel olid uhkelt väljas sildid Allahindlus 50%… seal vahel on muidugi megaväikses kirjas (font suurusega 3 või miskit) kirjas, et kuni… mis tähendab seda, et võtame näiteks viis erinevat särki, mis varem maksid 6€. Nüüd paneme välja stange: Siin kõik 5.99€!… ja siis riputame sinna ka ühe särgi, mis varem oli 12 raha väärt. Nii ongi allahindlus KUNI 50% (sest vähemalt ühel asjal ongi ju!)… ja teistel asjadel lihtsalt null koma null null null null kolm protsenti vms 🙂

Igaljuhul ei läinudki ostlema ja missioon sai täidetud: ei raatsinud midagi ostelda 🙂 Ja mitte ainult hinna pärast, vaid miskit sheffi ei näind ka 🙂

Pikk postitus enne pikka nädalalõppu

Ilusat suve algust. Juba pool tunnikest olemas teine (8.03 algas). Tunnete? Mina küll ei tunne, tööl on veidralt jahe täna (25´ainult :/)

Kuna Mac on nüüd 3 päeva Virumaad väisamas siis tuleb enne kohustuslikult üks megapostitus kribada, onju. Hunnik lambimõtteid ja siis lugu sellest, kuidas ma täna öösel USAs käisin.

Vihmahääl tuli eile Tartusse. Torekas 🙂 Käisime õhtul jalutamas ja kuna ta nälga suremas oli (sest ta polnud juba ligi 3 tundi söönud), siis viisin ta loomulikult oma lemmik-kohta: Creppi. Kes-iganes kunagi külla tuleb, viin alati sinna sööma. Kindla peale minek, võimatu on pettuda :P. Koju läksime ringiga. Mis oli veits viga arvestades seda, et olin eile pool päeva kingadega (mitte nende uute sepaturu omadega), mis tegid mu kandadega üks-null. Täna on küll mugavad jalatsid, aga kuna kand on ribadeks, siis on liikudes isu ratastool laenutada. Oh-ma-vaene-väikseke.

Mu kingad olid, nagu ikka, madalad. Käisin ühte lõpetamist pildistamas (ja 98% piltidest, isegi õues tehtuist tulid täielik kräpp.. udused ja.. :()… aga lõpetajate kingi vaadates oli küll hirmus, kuidas nad “seal üleval” püsti püsivad, nende teletornide otsas, mida kontsadeks kutsutakse :D. Respect, et keegi isegi katset kukkuda ei teinud :D… aga mis veel silma jäi oli, et “meie ajal” oli mingi teema, et lahtiste õlgadega kleit oli miskipärast ebasobiv.. et pooljakk vms tuli juurde vaadata. Nüüd on enamik lõpetajaid lahtised. Kui poiss-lõpetajad välja arvata :P… vahepeal on vist reeglid muutunud. Eks ma olen vana ka juba.
Aga veel kingadest.. Kikuriinu blogist lugesin täna, et osa lõpetajaid on ikka oma tornkingadega hädas ka, ja käivad linnavahel paljajalu. Peab tõdema, et eile koju minnes kaalusin viimasel sirgel ise ka seda varianti. Inimestest/pealtnägijaist oli suht savi, aga loobusin, sest ei tahtnud kellegi ila..või kildude vms otsa astuda.

Ja kui juba jutt blogidele läks… eile sattusin Pärdikute Päevaraamatus lingile, kuidas Duolingo aitas abieluettepanekut teha.. ma polndud varem Duolingost kuulnudki, kuigi olen juba ammuammu otsinud mõistliku lehte ja/või äppi, millega uuesti itaaliakeelega tutvuma hakata. Varem proovitud on umbes sellised, et 3 lessonit tasuta ja edasi maksa… Duolingo tundub esmapilgul päris lootustandev. Sikutasin äppi ka 😛

Ja endiselt, kui ma juba blogisest rääkisin, siis olen varem ka kirunud, et palju toredam on lugeda wordpressi omi. Näiteks kommeneerimisel: WPs saan soovi korral järgnevaid kommentaare Follow´da, kui kusagile ise kriban.. Blogspotis vist ei saa.. ja ta Blogspot ei jäta mind meelde ja ma pean iga kord mingi kammajjaa läbima, et oma nimi sinna saada… ja need spämmivastased kastikesed, et kirjuta, mis pildil on, on enamasti nii loetamatud, nagu minu käekiri ja siis pean seda viis korda refreshima. Diskrimineerimine pealegi, kellel nägemisega kehvasti, siis ei saagi kommenteerida.
(aga minu enda käekirjast rääkides… et mul tänane mölamaffiapostitus meeles oleks, siis kribasin märksõnad paberile ette… ja üks neist on: Jaga treksans ? Javja tseksan? Java heksam? Jooga tseksun? Absoluutselt ei loe välja :D.. see jääb mind nüüd küll painama. brr.

Mul oli eile täielik reede tunne.. Ja täna on täielik neljapäeva tunne. Ajas ja kohas ei orienteeru ühesõnaga 😀

Sain üleeile HannahMontana viimase osa ka vaadatud. djah, Miley oli noorena sihuke armas… ja nüüd… Laulud on sama tundmatuseni muutunud, kui pilt.
Aga palun: noor vs praegune Miilei Küürus (nagu ekraaniluger tema nime loeb :P):

Nüüd ma olen nii väss trükkimisest, et ei viitsi oma USA-unest pajatadagi. Igaljuhul nägin öösel unes, et me käisime USA-reisil, ja Ch. ja Tam ja Ja$ ja VäikeFränky&Dzännu olid ka seal… Ja ookeanis ujusid hülged ja teises kohas oli vesi 52 kraadi soe ja lauamängud olid poes teistsugused ja üldse oli tore. Aga siis sundis äratus ming umbes kakssada tundi liiga vara ärkama ja rikkus kõik ära. Böö.

mölamasu

Viimasel ajal käin korduvalt blogiaknas inspiratsiooni ootamas… ja siis “lähen jälle sama targalt minema”. No mitte miskit pole öelda. Vahel on mingeid ühe-lauselisi mõtteid tekkinud, aga need ununevad kiirelt. Mis pole ka ime, arvestades minu suurepärast mälu: täna näiteks kõndisin koridori lõppu ust lukust lahti keerama unustades, et olin seda just 2 minutit tagasi tegemas käinud. Tõeline Braino.

Hommikul bussis mõtlesin, et kirun, kuidas mulle suitsetavad tüdrukud ei meeldi. Suitsetamine üldse ka ei meeldi, aga tüdrukute puhul eriti. Aga siis mõtlesin, et mis mul sellest. Tänaval vahel kohtan mõnda, ise kokku ei puutu. Mis seal ikka, kärsatagu kops auklikuks, kui soovib, palun. Pealegi, olles hiljutisest artiklist lugenud kui kohutavalt ohtlik ja saastev on näiteks ahjuküte, et vajaks lausa keelustamist, siis teah, kas mu enda kopsudki pärast talve Karlovas enam teist talvegi näevad… 😛

Kirumise vastandina kiidan siis. Suvi on. Igal suvel loen Kalle Blomkvisti raamatud uuesti läbi 🙂 Nädalavahetusel pätsasin jälle maalt laenuks. Eile lugesin Onu-Einari juveelivarguse loo läbi. Aaah @ Lindgreniraamatud. Nii tore-toredad 🙂

Tegin eile mobiili-kaardimängus isikliku rekordi 🙂 Ja pääsesin üldtabelis päeva ja nädala esimeseks. Ja All Time kohale nr 6. Greit džoob.

Teate, mis on varase ärkamise viga? See, et kõik teised magavad veel… kui mulle üldse kunagi midagi meelde tuleb, siis hommikuti miski, mida kellelegi öelda/küsida… ja siis ma pean ootama mingi sadakakskümmendkolmneliseitse tundi, et oodata, et normaalsed inimesed ka juba ärkvel on. Selleks ajaks ei mäleta ma isegi seda, et ma üldse kellegi ärkamist ootasin, veel vähem kelle või VEEL vähem, et miks 😀

Btw, enne otsisin FB seinafotode seast ühel teisel suvelugemisel postitatud Blomkvistifotot ja siis jäi silma see pilt… täpselt nagu vaataks peeglisse  oli 😀

Pildaseid ja ommukamötteid

WordPressil on uus kujundus… esmapilgul tundub õnneks lihtsalt mugavamaks tehtud olevat, õnneks 🙂

Eile õhtul käisin Annelinnas… sel ajal kui jalutasin, oli päike, ja sel ajal kui tubane olin, oli vihm :P… kui läbi kesklinna koju sõitsin siis läks ilm päris selgeks ära. Ja muuseas, ma olen seda vist juba öelnud ka, aga eile kesklinnas märkasin jälle: Tartu on niiiiiiii nunnu.

Eile mainisin ka, et nädalalõpu veetsin Rakverekandis. Jassi lõpetamisel. Leidsin telefonist pildi u. viiendikuga tema lilledest 🙂

Kui reedel Vinnimaale sõitsime (muuseas Mustvee kaudu sõitmine on oluliselt igavam kui Jõgeva kaudu…) siis hakkasin taskust telefoni haarama ja hoidsin vist nuppu all… Siri, abivalmis, nagu ta on, oli sellepeale loomulikult veendunud, et mul on tema abi vaja ja ajas kõrvad kikki. Taskust-välja-võtmise-sahin ei olnud temakese jaoks siiski piisavalt arusaadav käsklus:

Siis veel kaks muusikapalasoovitust, mis vampsidest hiljuti kõrvu jäänud (ise guugeldage-juutuubeldage):
 

Ja lõppu veel kaks netist pätsatud pilti… esimene on… minulik :P… Teine on see koera-peremehe-SMSide sarjast (Text from dog):

   

Eile tuldi mu blogisse otsingusõnaga: γιαννα πιτσανη
🙂

Ja viimaste päevade uudiseid lugedes tekkis idee: tehkem linnadevahel eraldi teedevõrk ainult purjus juhtidele (alkoholiaktsiisi rahadest vms). Las sõidavad ennast ja teineteist seal sodiks ära… ärgu tulgu mõistusega inimeste sekka! Ja umbes aasta pärast on kõik eesti purjusrallitajad mullauurijad või voolikutoitujad ja siis saab teedevõrgustiku ka normaalsete inimeste seas kasutusele võtta 🙂

Stress massidesse!

Mõningaid noppeid Väikesest stressi käsiraamatust… kuidas endas ja enda ümber teistelegi rohkem stressi luua 😛

– Tee selgeks, millal algab telekast su sõprade lemmiksaade. Helista neile seitse minutit peale selle algust.

– Ootamismäng: jää alati hiljaks.

– Otsi endale sõpru, kes sulle ei meeldi.

– Salvesta hambapuuri heli. Mängi seda enne magamaminekut.

– Liigu alati tipptunni ajal.

– Parim tahtika: Ole aus. Kogu aeg. Kõigiga. Kõigis asjades.
– Veel parem taktika: Valeta. Kogu aeg. Kõigile. Kõige kohta.

– Kujunda enda ümber Huumorivaba Tsoon. Kui sa selles juhtumisi naerma hakkad, mine kohe teise ruumi ja püüa end kokku võtta.

Hommikul kuulasin klappidest.. siiani kummitab:

6 viga.

Lapsgeenius tegutseb jälle.

Mac käis nädalavahetusel eemal. Vaatas enne tagasisõidubussiaja ka valmis:
16:10 väljub buss, mis sõidab 2h 35min ja maksab 8.80€
16:30 väljub buss mis sõidab 1h 50min ja maksab 8.00€.

Selge pilt.

Mac jõuab kohale ja sööstab tagasisõidu piletit ostma.
-“Tere, palun mulle pilet Tartusse, pühapäeval.. see buss, mis millalgi peale nelja väljub.”
“16.:10?” -“ee.. vist jah”

#Viga nr 1.

***

Pühapäev jõuab kätte. Päeval kondame ringi. Tagasi Dzeiki juurde jõudes tuleb hull unekas. T. pakub, et teeme ühe kohvi. Mac on nõus.

#Viga nr 2.

***

Mac hakkab bussijaama minema. Teepeal meenub, et kräpp, vetsus unustasin käia (küll väikelapsena oli elu kerge, koguaeg enne välja minemist tuletati meelde.. nüüd õpi muudkui oma vigadest).

Vetsus mittekäimine: # Viga nr 3.
Sellele mõtlemine: # Viga nr 4.

***

Bussijaamas küsib T. et millal ma kohale jõuan. Ma, olles endiselt ise veendunud, et ma lähen selle 1h50min sõitva bussiga, vastan kepsakalt, et äh, juba kell 6. Ja siis heidan pilgu, et täpset saabumisaega öelda…. O.o …. 18:45.

# Viga nr 5.

***

Nüüd, juba teades, et mul on veits põiekas… ja et bussisõit võtab kolm miljardit aastat… hakkan vaikselt minuteid jälgima, et millal kodune vesiklosett läheneb.

# Viga nr 6.

*****

Esimene mitte-viga saabub Jõgeva bussijaamas, kui juhilt küsida julgesin ja vetsu lippasin. Taevalik :P… Pisut  peale Jõgevat nägin urineerivat lehma. Pakun, et kui ma poleks Jõgeval ära käinud oleks vaatepilt mitte-väga-hästi mõjunud 😀
Teine mitte-viga saabus Tartus, kus linnavahel varasemas peatuses maha hüppasin ja sealt kohe linnaliini kodu-bussile hüppasin 🙂
Koju jõudes oli mul muuseas uuesti hull põiekas… Jõgevalt oli möödunud 1,5 tundi. Nähhh @kohv.

Une muuseas viis kohv alles magamaminekuajaks minema.

***

Kui tagasisõit välja arvata siis oli tore nädalavahetus. Nüüd oleks mul vaja nädalavahetust nädalavahetusest taastumiseks, aitäh.

***

PS. Juhiksin tähelepanu Tartu kaugusele kilomeetrites..sama ristmiku kahel viidal 😛

Ma tegin siis ka eile oma picassopildi (jätkuks eilsele postitusele):

Oeh, sihuke kunst, et paneb härduma kohe. Šiškini “Hommik männimetsas” kahvatub selle kõrval. Djaa. I´m just SO good. SO GOOD!

viu ja viu

Ei ole linnuvaatluspostitus, hoopis pisut virinat (nagu ikka). Postitus käib ilmselt nende viimasel ajal populaarsete third world problems postituste kategooriasse.

Kas te olete Tpileti keskkonnast bussiaegu vaadanud/piletit ostnud eksole? Kas ma olen ainus, kellel on järgmine probleem:
Hakkan alguskohaks trükkima: Tartu. Vajutan enterit. Ja tema pakub Tallinna bussijaam. Sellepärast, et ma trükkisin liiga ruttu.. pean seda aeglaselt täht-haaval tegema, et ta oma pakkumistega alfabeetiliselt järele jõuaks… oeh. Marutüütu.

Mulle meeldib, kui mõni mu lemmikblogi wordpressis on. Saab follow-da ja readerist mugavalt pilku peal hoida… või kui mõni postitus väga meeldib, siis Laikida ja ei pea kommenteerima:  “Tere, ma ei tea sind, aga mulle meeldis see postitus” … “Ja see ka”. 😀 Kahjuks on lempadest WPs umbes pooled… teist poolt otsin mööda blogrolli linke ükshaaval taga.. ja õnneks on blog.tr.ee ka, kus neil silma peal hoida… aga ikkagi. Marutüütu.

Ja kui juba kirumiseks läks, siis mu tööarvuti hiir on katki veits. 98% kordadest, kui ma teen “klikk” teeb tema “klikk-klikk”. Topeltklõps tähendab enamasti teatavasti midagi muud… nii märgib ta ära terve sõna, kui tahan ühte tähte keskelt parandada… või kui üritan postkastis kustutamiseks kirju linnukestega ära märkida, siis tema jaoks on kaks klikki ju: teenlinnukesejavõtanselleteiseklikigakoheärauuesti. Tänks. Marutüütu.

Ei ole mu elu kerge. No tõesti ei ole!

Aga Vantsik sheeris FBs lahedat retrot pilti, millega 90ndate lapsed end samastada oskavad. Kaheksakümnendate lõpu omad ka 😛

“Euro hinda ei tõsta.”