Emotions all hightened…

Eile jõudsin uuesti 4.hooaega. Spoilerdama ei hakka, aga üks muutus vampsiks ja tal emotsioonid möllasid ja värki. Mul vist sama jama (sest rase ma ei ole, et põhjus selles olla võiks :D)

Õhtul kui ilm (ime)ilusaks muutus ja mul toas olemisest juba seitse koppa viskas läksin Karlova vahele jalutama. Ja siis muutusin miskipärast hääästi kurvaks. Just like that. Mida samm edasi, seda kurvem olin. (Ärge nüüd arvake, et sellepärast, et avastasin, et mulle Tartu ikkagi ei meeldi 😀 oh ei :D)… eniveis, kobisin koju tagasi, et mine tea.. kui edasikõnnin, pärast ulun kusagil tänavaposti najal nutta 😀

Jõudsin koju, vaatasin jalkalõpu ära ja ETVst miskit filmi. Film ise oli üsna depressiivne, vähemalt algusepoole, aga minu tuju muudkui paranes, sest seal oli Itaalia 😛 (Kes veel ei tea, siis Tartul on minu südames ka õde/vend: Rooma). Lõpuni ei viitsinud vaadata siiski, sest hommikuärkamine oleks muidu valusam olnud. Aga magama kobisin suhteliselt heatujuliselt.

Täna hommikul on mul kuri-muri-tuju. Mitte miski otseselt välja ei vihastanud, aga kohe kui klappidest tuli mõni vaiksem lugu, lappasin edasi kedrata ja kui tuli miski vihkamist-täis rokilugu, siis kuulasin silm särades 😀

Nüüd on emotsioonitutuju. Aga kui keegi tahaks, et ma ta peale vihastaks, siis täna võin abiks olla 🙂

Vidya Sury inspirational-words-of-wisdom_thumb[8]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s