Nuuskmõmmik

Olen siin juba südamelt ära rääkinud, kuidas Te peate ettevaatlikud olema, sest ma jälgin Teid ja kuulan Teid pealt jne. Nüüd olen veelgi pervom, nüüd ma nuusutan Teid ka :D.

Eile bussis oli üks naisterahvas, kellel oli hullult hea lõhnaõli. Hullult hea.  Ei, ma ei lükanud talle sellepeale nina vastu kaela, piisas meetri-kaugusel seismisest ka (kuigi oli nii kaugele tunda, ei olnud see sugugi üks nendest kordadest kui mõtled, et “vähe paljuks ei läinud lõhna vä?“) Eniveis, ta läks samas peatuses välja kus mina ja kõndis alguses samas suunas… ja ma olin allatuult (temast meeter-kaks tagapool) ja nina nautles täiega. Tekkis isu küsida, et “Vabandage, mis teie lõhna nimi on?” 😀  Õnneks ei küsinud. Tema õnneks.
Aga enne kui ma endast nüüd täieliku perverdi (praegu olen alles poolpervo) mulje jätan, siis mainin ära, et järgmise sebra juures (paarkümmend meetrit eemal) keerasin ära oma teed, mitte ei jäänud temakest jälitama. Vot see oleks hoopis kriipim variant!

Mütsipilt tuletab mulle meelde karmi tõde minu kadunud lotust. Käisin eile bussijaamas samal-ajal-saabuvat bussi ootamas, aga seekord oli hoopis teine buss. Niuks. Lähen täna uuele katsele ja kui täna on ka teine buss (väike buss), siis tähendab see ilmselt seda, et suur on töös alles nädalavahetusel, aga pühapäeval vuran ma sel ajal alles juhtkoerte seltskonnast kodu poole.

Käisin eile bussini aega tehes poodides. Viga. Nägin niiiii nunnusid asju, kräpo küll. Paar valget särki olid sihukese laheda suvise-värvilise pildi ja mõnusa lõikega, aga nendest loobusin kohe. Aga njuujorkeris nägin musta, sihukest alt laieneva osaga vms. Nagu seelik oleks pluusi all, aga pikkuse poolest on see ikkagi pluus vms 😀 Ja seljatagune oli ka selline.. teistsugune. Aga musta (mis oli kõige ilusam) oli ainult M-suurust, mis (ei julgenud küll proovida, äkki sobib ja ostangi ära) on vist liiga suur. Oeh, aga kuigi ma olen eputanud, et ma ei ostnud midagi ja olin ilgelt säästlik, siis kahtlustan, et täna bussi oodates lähen proovin M-suurust :D… ja siis võib-olla ühte nunnut sinakas-rohelist seelikut ka. Mina, kes ma avalikus kohas umbes 1x aastas seelikuga käin, olen üksi kodus olles täiega seeliklane :D. Nii mugav ja mõnus. Aga eeldab muidugi, et toas on vähemalt 28-30 kraadet sooja, sest külmavares olen ma ka, ja seelukad on üks lühem kui teine…

Ma ei tea, mida ma kogu selle jutuga öelda tahtsin.

Aa, tahaks veel öelda, et ma tahaks osata ilusaid pilte teha. Viimasel ajal ei tule välja kuidagi.. Viimases hädas sikutasin endale eile Fotograafia põhitõdede äppi , et unustatut meenutada ja uusi asju teada saada (eile sain teada ntx mis loom on bulb-funktsioon). Loodame siis, et viga on puhtalt tehniline ja teadmisi harides saab must asja. palju jamam lugu oleks, kui ma lihtsalt ja labaselt sakingi ja kõik. Kuigi mul on halvemuse poole ka arenguruumi.

Ahjaa, mul on täna selline… ootusärevus. Teadmata põhjusel. Sest peale vähe-võimaliku mütsitagastuse ja pisutvõimaliku seeliku/pluusishopingu ei ole miskit ees ootamas. Aga ikkagi on selline, ärev. Aga heas mõttes, mitte selline, nagu vahel, kus on tunne, nagu oled paha laps kes läheb koju teades, et hiiglaslik telefoniarve on saabunud  (a)