Time goes by, time brings changes, you change, too…*

Mina olen muutunud.. Mäluahviks ja Kriminaaliks.

Esmalt, mälust.. Ma ei ela siiani veel juulikuus. Minu jaoks on juuni, ja kõik. Juuli tähendaks, et pool suve on juba läbi, aga ei saa ju olla. Pealegi, ma olen kogu aasta teadnud, et “Ma puhkan millalgi juulis”.. mis siis, et alles juuli lõpus, juuli on juuli. Ja kuna ma veel ei puhka, siis järelikult ei ole veel juuli. vot. #naisteloogika #maciloogika
(Kõik maailma murdvargad, kes nüüd rõõmustavad mu puhkuseaja teadasaamise üle, peate pettuma. umbes 95% puhkusest on T. ikkagi kodus, kui ma mind ei ole. Säh!.. aga kui siiski peaksite selle 5% aja sisse juhtuma, siis olge inimesed, kraapige mu pliit puhtaks (ainult parem plaat, vasak ei tööta enivei)! Ette tänades, Mac.)

Teiseks, kriminaali teema (mis on pisut mäluvärgiga seotud). Eile sõidab Mac bussiga koju, näeb vastassuunal kontrolöride bussi seismas. Juurdleb siis omaette, et djah, polegi ammu kontrollitud. Siis juurdleb, et kui tavaliselt on rahakott taskus, siis täna on seljakotis kuskil miljoni asja all.. ärge palun täna kontrollige, ma ei viitsi seda otsima hakata.. Siis mõtleb, et varsti varsti peab uue pileti ostma, uus kuu (juuli) ju tuleb.. ja SIIS jõudi smulle kohale, et tegelikult vist juuli juba oleb! Juba kümme päeva! Ja kuukaart lõppes esimesel! Gosh. Tellisin kohe uue telefoniga. Aga kuna IDkaart endiselt kusagil kotipõhjas vedeles, siis soovisin endiselt, et ärge täna kontrollige.  Ei kontrollitudki 🙂 Ikkagi inimesed.

Mac kokkas eile. Tavapärases stiilis: võta kõike, mis saada on, ja sega kokku! Retseptid on nõrkadele! (Loe: retsepti abil ei suudaks Sa enivei midagi ligilähedastki valmis nokerdada, lepi sellega ja move on!)
Esmalt praadisin seened võis ära. Siis kiikasin külmkappi. Ohhoo, kolmveerand karpi toorjuustu, millest üksõhtu kama-magustoitu tegin. Toorjuust lendas pannile. Kama vist ei hakka panema? Panen hoopis soola :). Hmm, kuidagi vedel. Kahju, mul oleks ju veel hapukoort, vahukoort ja keefirit pakkuda olnud.. fain, päris suppi ka ei tahaks. Kui seenemögin ilusti sulanud ühtlaselt pistsin kaussi ja kuhjasin riivjuustuga üle ja segasin ära. Riivjuust kuuma söögi sees on maailma parim toidu-koos-hoidja :D. Kokkuvõttes vaatasin Vampiire ja pugisin oma seenemöginat, mida keegi teine ilmselt juba ainult välimuse tõttu maitstagi ei tahaks. Mina leidsin sellel ka siiski ühe, suure, vea. Seda oli liiga vähe :P.
ClassicMushroom
Btw, kui kukeseen otsetõlkes Google otsingusse inglise keeles panna, siis ei leia sugugi seda, mida vaja 😀 * blushing *

Eile läksin poole üheksast magama. Kadestage vaid!
Täna õhtul näen ühte väikest koonlast, jejee.

Kui täna aega saan, tulen kriban järjekordse (kuuenda) postituse Kümme-kümnest-sarjast. Seekord kümme lemmik mobiiliäppi 🙂 Aga kui täna ei jõua siis… juulis :P.

* Tänane pealkiri jällegi klappidest kõlamast. James Taylori “Our Town“.
(Multikas “Cars” oli täis head mussi :))

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s