We go through life, So sure of where we’re headin’…

… And then we wind up lost
And it’s the best thing that could have happened
‘Cause sometimes when you lose your way
It’s really just as well
Because you find yourself
Yeah, that’s when you find yourself ♫

Tänane pealkiri, juhuse tahtel, samuti Cars-i soundtrackilt, nagu eilnegi 🙂
Brad Paisley “Find Yourself”
Kokku on mul telefonis 3 selle soundtracki lugu. Homme oleks kolmanda korda, aga kuna ma homme ei blogi, siis kuulake juba Rascal Flatts´i “Life is a highway” ka ära, onju.

Eilsest hajameelsusest veel. Töölt pidin ametisse minema. Helistasin teepeal T.-le ja rääkisin, milline kleptomaanist uudumuudu ma olen.. kõnnin siis bussipeatuse poole ja vatran ja ütlen järsku, et: “krt, ma lähen vales suunas, mu buss läheb teiselt poolt!”.. keeran otsa ringi ja hakkan vastassuunas kõndima..kümnekonna meetri pärast avastan uuesti: “Aaa, aga ma ei lähe ju praegu üldse koju!” ja keeran uuesti ümber ja hakkan algses suunas kõndima. Uudumuudu ma ütlen.

Üksi kodus joomine pidavat viitama alkoholismile.. mu eilne õhtu viitab siis vist probleemile, või?!:
kommid, bussis

Peale komme õhtul tudule jäädes rändas mõte sellele, et eesti keel on ikka üks ilus keel.
“Pähklipureja”, kõlab ju kenasti? Kuidagi, romantiliselt.. balletile sobilikult.
Inglise keeles Nutcracker.. kõlab pigem nagu pähklipurustaja vms, onju.

Hommikuks ei olnud mu mõttelend sugugi paranenud. Trepist üles kõndides imestasin jalalihaste üle ja respectin neid nüüd märksa rohkem kui varem. Mõelge ise, trepist üles minnes, asetad jala järgmisele astmele (jalg on põlvest kõverdunud), ja et omakorda järgmisele astmele jõuda, peab see jalg ennast sirgeks ajama.. ehk siis ta, kes ta on nii pisike, võrreldes ülejäänud kerega, peab kogu Sinu keha-raskuse enda peale võtma ja siis veel samal ajal põlve kõverast sirgeks tõstma. Amazing ju?! Mõelda vaid, mida siis nende inimeste lihased kõik suudavad, kes actually sporti  ka teevad, mitte ei lepi päevas 20-trepiastet-treeninguga 😛

Eile oli kahes kohas teeremont täies hoos. Ühes neist veel hilja õhtul. Täna varahommikuks oli mõlemas kohas tühjus, nagu poleks kedagi kunagi olnudki (vaid uus asfalt reetis pisut). Kahtlaselt kiire kadumine. Mina igaljuhul kahtlustan ufosid. Või lihavõttejäneseid. (Enne kui te mind alkomeetri ja/või psühhiaatriga külastada plaanite, siis see oli nali, eksole…)

Aa, ja viimane asi veel. Bussi oli ilmunud uus hoiatussilt.  Umbes, et mootoriluugi ääred võivad olla ohtlikult kuumad, palume mitte puudutada vms. Bäh, talvel ma käisin ekstra seal vastas oma jääs käsi soojendamas koju sõites :P. Sepa käed, sepa käed.

Kena nädalavahetust, ärge kakelge, ärge ronige alkoholi tarbinuna (isegi komme) rooli, ega ujuma!  Peace!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s