Reede on nii tore, onju 🙂 Ma võiks vabalt tema Robinson olla, kui ta tahaks :).
Mac nägi täna laenukoonlast unes. Väga selgeltnägelik! Täna lähen talle külla :). Lisaks laenukoonule on seal kaks koonu veel, üks hobusemõõtu ja üks kassimõõtu (ja siis üks kass ka)… nii et nädalavahetus möödub üsna omas elemendis, mulle tundub :).
Hommikul pakkisin asju. Voodis koostasin mõttes nimekirja, mida kaasa vaja (KÕIGE tähtsama, loe: lauamängu ja peavalutabletid) olin loomulikult eile juba valmis pannud. Igal juhul tuleb välja, et ei ole lihtne see elu, kui mälu on samasugune kiusupunn nagu Sa ise.
Mac Mälule: hambahari Mälu: OK Mac Mälule: Johnny raamat
Mälu Macile: OK Mäluendamisi: Yeah, right! Mac Mälule: sokid Mälu Macile: Saab tehtud! Mac Mälule: telefonilaadija Mälu Macile: Check! Mac Mälule: Oranžid mugavad püksid Mälu Macile: Muidugi!… Mälu endamisi: …mitte!
Mac Mälule: Juuksehari Mälu Macile: Kirjas Mac Mälule: fotokas Mälu Macile: Jeps Mälu endamisi: Not Gonna Happen´!
Jne. Vähemalt enamus tähtsamaid asju said kahepeale kotti, aga…. djah.
Jääb vaid loota, et püksid või raamat või fotokas athazagorafoobiat ei põe, muidu on neil küll kole nädalalõpp ees ootamas.
Viimasel ajal olen nii palju lugenud erinevatest blogidest ja kommentaaridest ja lehekommentaaridest jms süüdistusi stiilis: Ah, tead, ära räägi sellest, kui Sa ise pole seda teinud, läbi elanud… kui Sa ei ole lapsevanem, ära räägi õigest laste kasvatamisest… ära räägi sellest, et mine siis kodust ära, kui Sa ei ole ise kodus kaasalt peksa saanud… sest sa ei tea üldse kuidas asjad tegelikult on!
Minu arust naljakas. Mitte valesti kasvatatud lapsed või peksa saamine, aga see, et ise kogemust omamata ei tohi ka arvamust omada.
Mitte, et ma nüüd järgmisi lauseid lapsekasvatamise või koduvägivallaga võrdleks (!), aga lihtsalt panen endale meeldetuletuse asjadest, mille kohta ma ei tohiks arvamust avaldada, ERITI veel hukka mõista, isegi kui see mulle ei meeldi.. seda sellepärast, et ma ei ole seda ise läbi elanud ja ei tea kuidas asi tegelikult on:
– Inimese vaeseomaks peksmine 2€se mündi rahakotist varastamise eesmärgil;
– Tapmine;
– Kassipoegade põlema panemine piinamise eesmärgil;
– Narkomaania;
– Narkootikumidega kooli juures meelitamine, et saada noori rumalaid kliente, kes endale heroiini silmamunasse süstida tahaks;
– Sportautoga maanteel 90-alas 225ga kihutamine ja vastassuunavööndis süstimine;
– Autoroolis peolt kojusõit, sest oled nii purjus, et jalgsi minna ei saa, kui püsti ei püsi;
– Arvutis kaustade kaupa keelatud porri omamine;
– Hobikorras autoakende ja bussipaviljoni klaaside sisseviskamine;
– Sõjakuriteod
Ilmselgelt olen ma viimasel ajal liiga palju sõnatõlkeid Google-translate´st vaadanud, igaljuhul oli üks minu tänastest unenägudest sõnatõlgetega seotud, aga sealjuures päris huvitava (ja võimatu) loogikaga.
Vahel, kui sõnaraamat mõnda.. nt liitsõna ei leia, siis olete ju ka otsinud kahe sõnapoole kaupa eraldi, onju?
Aga mina tõlkisin unes tähthaaval eraldi 😀 Et näiteks sõna on Strawberry ja siis tõlkisin esmalt S-tähe ja siis T-tähe ja siis R-rähe jnejnejne 😀 Väga loogiline, onju?! 😀
Seda ma ei mäleta, kas süsteem töötas ka. Ju ta töötas, unes on ju kõik võimalik, isegi Robbielt SMSi saamine, kuigi ta ei oma tegelikult mobiiltelefonigi 🙂
Hea:
Mul on täna teisipäeva tunne! Ei ole midagi fantastilisemat, kui arvata neljapäeval, et on alles teisipäev 🙂 Tavaliselt on mul vastupidi…näiteks esmaspäeval olen veendunud, et täna on reede ja homme on chill… vot siis on paha-paha… Aga tänane.. il fantastico!
Halb:
Ma unustasin täna rahakoti koju Mis veits raskendab mu plaani, käia lõunal poes ja õhtusööginänn ära osta, sest õhtul lähen bussiga alguses hoopis teises suunas ja alles siis koju… Esiteks ei õnnestu ilma rahakotita suurt midagi osta, kui just pole plaanis endale piimapakke põue ja suitsuvorstilatte sokkidesse toppida (ja seda plaani mul ei ole)… Teiseks ei tule ka bussisõidust suurt midagi välja, kui id-kaart=kuukaart kodus rahakotis chillib. Ja raha pileti-ostuks ka…ja pangakaart raha-väljavõtmiseks ka. Hommikune töölesõitki oli juba närvesööv (ja märkasin suht lõpus, et rahakotti pole)… esmalt põrnitsesin kõik läheduses seisjad läbi ilmega: Miks Sa mu rahakoti pihta panid????? Siis avastasin, et käekella pole ka.. mis tähendab, et ma võtsin küll voodi kõrvalt telefoni, aga kapi juures kus rahakott ja kell on, ei käinud.. no fain. Vähemalt on telefon. Tellin endale siis tunnipileti?!.. djah… id-kaardile… mida mul kaasas EI OLE :D.. doup.
Hea:
Eile käisime Karlovas jalutamas. T. tahtis poest jäätist. Pakkus mullegi osta. Aga jäätis on külm ja magus. Leidsin parema variandi. Edasi patseerisime tänaval, tema sidrunijäätist süües ja minul juustukang pihus, millest tükke ära puresin. Normaalsus ongi ülehinnatud, ma räägin! Väga nämma oli. Ja üldse polnud külm, ega magus. (teine variant, mida kaalusin oli saiakate, aga seda oleks suht kehv kätte saada kui just pakendit suhu toppida ei taha…)
Halb: Ma igatsen ikkkkkkka veel laenukoera, kes mu juures resideerus. Kodus diivanilt maha ronides katsun ettevaatlikult varbaga, et koonlasele peale ei astuks.
Hea: Mul on niiiiiiii ilus (ja hea) telefon.. Minu väikene MJ 🙂 Täna hommikul vahetasin tema kaitseürpi ja vaatasin, et paljana on ta ikka sigailus.. ja erinev.. ja fäänsi… aga, ma ei julge teda paljana (st kui telefon alasti on) kasutada, sest kuigi ma ei loobi teda üldiselt mööda maad, siis nagu me kõik teame, Karma is a b***h ja päeval, millal ma talle kaitsevarustust ümber ei pane, lendab ta Tigutorni katuselt alla, vette (kuigi ürp vee eest ei kaitse niikuinii).. triivib siis Peipsisse.. sealt Narva veehoidlasse, kaotab pooled oma (ilusad) jupid idavirulaste joogivette.. sealt siirdub merre, ja mööda põhjarannikut jõuab Tallinnasse, kus suuure tuulega Kadriorus veest välja lendab, natuke autorataste all tiirleb ja lõpuks trammi all lõpetab. Jajah, umbestäpselt nii saaks see olema. Aga kolm millimeetrit silikooni kaitseb Teda selle kurva saatuse eest!
Ja lisaks sellele, et ta nii ülemõistuse ilusake on, on ta ka ülemõistuse tubli. Ma ei ütle, et ta mitttttte kunagi kokku ei jookse. On juhtunud, ligi aasta jooksul vb isegi mingi 5 korda… iga kord suisa paariks sekundiks. Aga kui näpin oma vana telefoni, mida nüüd empz kasutab.. või T. oma (mis on samasugune, kui mu vana), siis suudab symbian 3 minutiga 16 korda pooleks minutiks kokku joosta ja rakendusi mitte avada ja kahe asja korraga avamisest mälu täis jooksutada ja ja ja… ja siis ma sööstan oma MJ juurde, teen talle pai ja ütlen, et ma Armastan teda igavesest ajast igavesti! vot.
16-septembril saab MJ 1-aastaseks! Wiii 🙂 (jep, ma olin too tüüp, kes ostis umbes 10 päeva enne 5 väljatulekut endale 4S-i, makstes pmst täpselt sama hinda, mis 5-le tuli :)… aga et viinamarjad on hapud ja värki, siis mulle ei meeldigi 5, sest ta on niiii suur, et ei mahuks mulle taskusse ära ju). Ooo, ja septembris tuleb ju iOS7 välja.. il magnifico, siis on ta jälle nagu uus! Ahjaa, et mitte siis päris eksitavat reklaami teha, ütlen et AINUS puudus on aku. Laen iga päev. (aga kasutan ka kogu raha eest).
Halb: Mul on hommikuti niiiiii uni.. kuigi läksin kell 9 magama… Aga niiiiiiiiiiiiiii uni :(… ilmselt oli asi ka selles, et nägin täna öösel superlahedaid unenägusid (Robbiet.. ja koera jne) ja lihtsalt kahju oli ärgata. Eile lugesin, et kiiremaks ärkamiseks tuleb voodis pikutades varbaid liigutada, nagu Pipi. Siis ärkab keha, ja aju. Prff, kas te kujutate ette, kui raske on korraga kümmmmmmet varvast liigutama sundida, kui kõik mida Sina ja Su aju ja need kümme varvast teha tahaks, oleks teine külg keerata ja MA-GA-DA! Ehk siis see taktika ei töötanud eriti…
Hea: Ma eile kiitlesin, et kavatsen kokkama hakata. Hakkasingi! Retsepti lisasin muuseas praetud peekonilõigud (2x3cm) ka, sest mis õige söök see ilma lihata on. Ma olen taimetoitlase vastand, ses suhtes et pigem võiks salat ära jääda, aga liha peaks ikka olema :D… okei, eilses soojas salatis oli liha küll salatist vähem, aga niiiiii hea tuli 🙂 Kui T. alguses kuhja oma taldrikul nägi, siis kommenteeris, et niii palju vä? Sulle endale ka ikka jäi? Jäi küll, mul oli sama palju, ja kausis oli veel omakorda sama palju. Igaljuhul sõi (ja kiitis) ta oma taldriku tühjaks ja käis siis kaks korda kausi kallal ka, kuni see ka tühi oli. Järelikult maitses. Gut-gut!
Tegin hommikul silmad lahti… ja (kella vaatamata) mõtlesin, et oh kui hea, et veel äratust ei ole… niiiii uni on veel… mõte lõpuni mõeldud, hakkas Katie Melua “Secret Symphony” pihta. Oeh. Peaks vist äratuse meloodiat vahetama, muidu hakkab Katie ebameeldivaga seonduma, kui mind ko-gu-aeg ärkama sunnib… onju… Ja seda veel kaks korda öö jooksul (esimene äratus on 4.45, aga õnneks mitte minu jaoks :).. ja võin selle tuimalt kinni vajutada ja edasi norsata.)
Ja kui juba muusikale jutt läks, siis kilkan siin ka (FBs olen juba ammu sheerinud 😛), et mulle nii meeldib The Baseballs.
Aalustame originaalidest, mis ei kuulu minu lemmikute hulka (maitse üle ei vaielda, niisiis ei ytle ma, et need halvad oleks… aga)…
Rihanna laulu Umbrella teate, eks? https://www.youtube.com/watch?v=CvBfHwUxHIk
Mul on täna päev otsa selline tunne, et… “I want to create something.. beautiful”… kui ma oleks rikas mutt, läheks ja ostaks kõrvarõngakonksusid juurde ja nokerdaks neid (iseasi, kas need nii beautiful välja tuleks, aga...)
Kuna ma olen lihtsalt mutt, otsapidi juba nagu rott, siis jääb see plaan ära.
Suures meeldesegaduses ja soovis midagi oma käppadega valmis meisterdada, hakkasin kokandusblogi jälgima ja otsustasin et teen siis täna hoopis süüa! Kartuli-mozzarellasalatit! Saan aru, et normaalse inimese jaoks ei ole selle valmistamine eriti kokkamine vaid rohkem nagu niisama ajaviide.. aga minu oskusest praeleiba valmistada on see ikkagi samm edasi. Eniveis, pildi järgi meenutab miskit sooja salatit, mida Creppis söönud olen, ja sel juhul on see hea 🙂
Huvitav, kas palsamiäädikas on umbes sama asi, mis Balsamico kaste vms asi see ka ei ole?
(kujutan ette, kuidas kokandushuvilised seda küsimust lugedes pihku itsitavad, et kui rumal võib mõni olla… pakun, et ma tunneks umbes sama, kui mõni küsiks mult umbes sellise lihtsa küsimuse nagu: kasdogi on umbes sarnane koertõug kui taks?) (muuseas, kui teid siiski huvitab, kas dogi siis on umbes sarnane koeratõug, kui taks, siis jah, otseloomalikult. Mõlemal on neli käppa, üks pea, üks saba, karvkate, hambad ja oskavad haukuda.. mõõtkava on lihtsalt mõnevõrra erinev. Umbes nagu Revelli mudelkopteri 1/144 ja 1/32 mõõtkavad...)
Läks mulaks ära. Nüüd tahaks koju kokkama minna. vot.
Mina, T., Dzeik, Vihmahääl.. ja kindlasti mõned veel on sündinud neljapäevasel nädalapäeval. Siin meile/neile/teile väike lõik raamatust : “Söö, Palveta, Armasta”.
***
Eile läks koonlane koju tagasi. Masendav. Ma olen peale 6 päeva nii masenduses. Nüüd saan ma veel vähem* aru inimestest, kes oma koera annavad ära varjupaika pärast.. maitea, kaheksat aastat koos. Tropid. * veel vähem on juba päris vähe, arvestades seda, et enne oli see: Üldse mitte…
Eniveis, olen täna öösel maganud harjumusest põlved lõua all, et jalutsis koerale [keda seal ei ole] ruumi oleks… olen kükitanud laua alla koera sügama [keda, üllatus üllatus, seal ka ei ole].. ja öelnud kabinetist lahkudest laua-alusele: “koht”. Laua-alune kuulas sõna, ei läinud vahepeal kuhugi. Kui seal oleks koer ka olnud, oleks tema ka sõna kuulanud.
Eile vaatasin “Into the pride”´i ja olin korraks juba unustanud, et koonu pole enam külas.. kui T. koju tuli ja kiuslikult küsis “Kas käin ise pargis ära vä?“… ärrrrrrrrrrr
Oeh. Ma olen peaaegu sama kurb nagu jooned:
***
Pargist rääkides… laupäevahommikune klõps:
Kas ma olen ainus, kellele tundub see valgus kuidagi… sügisene? Vähemalt veel roheline 🙂
Mitte, et sügis nüüd väga halb oleks. Kirjud lehed… ja seebikate uued hooajad ja… maraton ja… (ja sellega saigi läbi 😀)
Mis on saabuvas sügises kehva? Näiteks see, et järgmine kuu on puhkusejärgne… ja mu palk on eeldatavasti väiksem kui üür. Nii et kõik maailma rikkurid, kes tunnevad, et nad soovivad mulle ülekandeid sooritama hakata, kes olen mina, et teid keelata. Luban, et ei kasuta teie raha koera-ostu-fondis 😛 (sest minu rahakogumis-“oskustega” seda fondi ei eksisteerigi).
***
Ja kui juba siia pilte toppisin… siis üks klõps Robbie-kontserdi-taevast. (Kõik mäenõlval olijad tegid vist sellise klõpsu 😀).
Et ma juba täna kirumise-lainel olen (kuigi ise heatujuline), siis räägin murest.
Hakkasin Johnny Deppi raamatut lugema. Mis omakorda tekitas isu (uuesti) filmi “Edward Käärkäsi” vaadata.
Mõeldud tehtud. Otsisin DVD riiulist üles, seadsin enda patjadele istuma, haarasin läpaka sülle, panin DVD lugejasse…
… ja ette tuleb mingi pikk inglisekeelne tekst: “DVD on regioon 2, Sinu arvuti on seadistatud Estoniale (regioon 1) blablabla“…
… okei, leidsin siis nimekirjast regioon 2-ga riigi (Rootsi), aga ette tuli uus tekst, umbes et: “Tähelepanu, see on viimane kord kordadest kui regiooni muuta saad, edaspidi ei saa ja kasu pole ka dvd lugeja resettimisest vms.. Kas soovid jätkata?!”
…WTF? Miks see (regiooni muutmine) piiratud arv kordadega on??? Nagu mida?
… Ja miks on Eestist ostetud eestikeelsel DVD-l mingi teine regioon, mitte Eesti-oma? (USA oli muuseas ka 1 nagu Eesti)… Ehk siis, olles DVD ostnud, siis kui ma soovin siiski filmi ka näha, peaksin selle ikkagi piraatlusena alla tõmbama? Või siis ära kasutama oma “viimase õlekõrre”.. ja edaspidi ainult Rootsi filme vaatama.
… kui teie vastupidavus elusolendi eest hoolitsemisel on lühem kui ca 10-15 aastat.
… kui te pole varem kuulnudki, et kutsikal on hambad ja ta oskab neid kasutada.
… kui teie eeltöö kodu “koera-valmis”muutmiseks piirdub 2meetrise keti-jupi muretsemisega õunapuu külge.
… kui te olete 93-aastat vana üksik inimene ja tahaks endale kindlasti kutsikat, sest suurest koerast ei käi jõud üle.
… kui te tahaks kasvatada valvekoera ja kogu “treening” on koera õrritamine, et teda kurjaks muuta.
… kui te avastate äkitselt (sest puutute elus esimest korda koertega kokku), et olete koerte vastu allergiline.
… kui teil ei ole raha, et ennastki ära toita, ravimite ostmisest rääkimata.
… kui teie bioloogiline kell tiksub ja olete üks neist vanematest, kes usuvad, et absoluutselt aga koera (ja kassi) elu-eesmärk on beebisid tükkideks rebida.
… kui teil on plaanis kolida ja kolimisautosse mahub küll ära see suur kunstpalm ja täispuhutav kott-tool (mida pole mõtet tühjakski lasta), aga mitte spanjel.
70% varjupaiga koertest tulevad kodudest. Sünnib uus laps. Sureb vana omanik. Kutsikas närib. Kutsikas kasvab. Koer on kasvatamatu. Koeral on allergia. Omanikul on allergia. Võib-olla on kellelgi saabuva juubeli külalistest allergia? Kolitakse…
või nagu kuulda, on uue aja trend välismaale tööle minek. Mis võiks takistada koera kaasa võtmist? See, et laeva ei lubata, kui tal pole vaktsineerimistega passi? Üllatus-üllatus, äkki hoolitsed oma koera eest ja vaktsineerid ära? Et äkki välismaal ei tohi koeri olla? Prff, ntx Soome (mis on ju enamike uus “töökoha-maa”) on väga koerasõbralik, vähemalt Eestiga võrreldes. Eih.. ei hakka vaeva nägema. Viime varjupaika. Kust võib-olla mõni soomlane ta lõpuks adopteerib. Sest temal on jõudu, energiat, raha ja südant, et tulla üle mere siia, võtta võõras koer, viia sinna ja teha temast oma koer… aga Sinul?
Ehk siis, kallid inimesed, kes te tundsite ennast ära kasvõi ainult ühes eelnimetatud punktidest. ÄRGE võtke endale koera! Otsige vanakraamiturult, äkki leiate Tamagotchi?!
Tumbajumba 1.auhinnaline koht läheb super-emale, kes koos lapsega üle Riia tänava Kaubamaja ristmikul jooksis… Ei anna ju mingit head eeskuju foorini minek, ühes kõige autoderohkemas kohas? Eiei, foorid on nõrkadele! 10 points tubli kasvatustöö eest!
***
Ja siis ülejäänud tumbajumbad, on minu “mängupartnerid” telefonis joonistamismängus… Nad ei tea mitte midagi. Täiesti kohutav. Profiilipiltidel on ülikooli lõpupeo riietuses olev piff… või ema koos ca 10-aastase pojaga.. ja üldse, täiskasvanud inimesed… aga mõned näited. Seal peab asju joonistama (või nagu alatihti juhtub, et joonistada on keerulisem, siis mõne vihje kirjutama). Proovige, kas olete teravamad pliiatsid ja hammustate vihjed läbi? (nemad loobusid) (ahjaaa, mängus on all 12- tähte ka mille seast õiged välja valida)
1. Mr. _ _ _ _ _ _ _ _ Holmes. Friend of dr. Watson.
2. Prince / _ _ _ _ _ / Potter
Või okei, võtame pildid…
3. Joonistan mina kollase kõrbe.. ja sinna ühe tumekollase pikkade jalgadega looma kellel on küür seljas. Tädi pakkus kaks korda laama ja loobus siis…
4. Joonistan raudtee, veduri, ja kaks akendega kandilist asja raudteele veduri taha. Mis need on?
5. Okei, sellest et Rootsi lippu ära ei tunta, sellega vast isegi lepin… vb oli pakkuja kusagilt Uus-Guineast.. ma ka sealtkanti ei tea.
6. Juutide püha: HA _ _ _ _ AH… mitte et ma nüüd kogu maailma pühi teaks, aga see on vist ainus. Vastaja vabandas end välja, et ta ei tea, sest on Soomest. Tervitasin teda siis Eestist :P.
7. Pildile on joonistatud sigarett.. ja juures on vihje: _ _ _ _ _ ETTE… millest on “ette”- le punane rist peale joonistatud.. mis on 5-tähega sõna?
Tegelt neid on veel.. esmapilgul ei meenu kõik… igaljuhul oigasin eile mängides alatasa T.-le, et mismõtttttttes ta seda ei tea??? T. arvas need kõik kenasti ära.
AGA, et mitte ainult negatiivne olla.. siis mainin, et seal on ikka teravamaid pliiatseid ka, ausõna. Mõni asi on väga arusaamatu ja arvatakse ära… väu.
Eile sõitsin naistebussis. Loe: peale minu oli bussis veel 26 naisterahvast, üks emane koer.. ja kolm meest (okei, koos juhiga 4).
Silma jäi aga minu ees istuv igati viisakas vene proua, kes vahepeal kilekotist lapiku haaras, klõmaka võttis, kinni korkis ja kotti tagasi pani. Vist on neerudele hea.
Puhkusel puhkasin blogist, nagu näha Blog.tr.ee-st, kus esikümnest olen lennanud…koll-koll-kolks, esisajast välja. Osav.
Kuu jooksul sain hakkama järgnevaga (järjekord võib olla mitte kronoloogiline kohati):
Tartu Triatlonil vabatahtlik olemisega Hullult tubli olin… stiilis asjalik kauem kui keskööni, varahommikul tööle, õhtul jälle asjalikuks.. ja siis nädalavahetus ka. Vähemalt endale meeldib nii mõelda :P. aga shoppasin endale mõnusa sooja pusa vähemalt 🙂
Lennundusmuuseumi, Maanteemuseumi, Raudteemuuseumi külastustega. Ja koos T-ga esimese poole (loe: 2 rada 4st) Tartu Seikluspargi läbimisega.
Enim jäi meelde Maanteemuuseumi juurde viiv vana Postitee.. või vana Võru mnt vms. Kui teil on (nagu mul) kalduvus, et autosõidust süda pahaks läheb, siis ei ole mõistlik sõita teel, mis koosneb ainult kurvidest. Võeh.
Ida-Virumaal (ja natuke Lääne-Virumaad ka) T ja C&R-iga igasuvist Eesti-trippi teha: Avinurme, Kauksi, Kuremäe, Alatskivi Seikluspark, Sillamäe, Sinimäe, Narva, Toila, Kohtla-Järve, Kohtla-Nõmme, viru-Nigula, Kunda, Rakvere… Meile omaselt oli ilm nii külm, et varvast vette ei saanud. Vihma vähemalt ei sadanud. Seikluspark oli lahe, aga järgelaskumisel lendasin mõnusalt hooga seljaga liivavalli.. kael raksatas ja käisin mitu päeva kujutletava kaelalahasega ringi (nüüd on korras)… aga see ei takistanud meid C-ga ülejäänud radasid lõpuni tegemast muidugi. Poisid ootasid all, kuni me puid mööda silkasime.. Narvast jäi meelde Kompuuter poodkus poisidsees kaeas käisid ja karbis oleva x-boxi kohta uurisid. vastus selle töökorra kohta kõlas müüjalt “Etat starõi, mošet bõt rabotajet, mošet bõt njet.”. Aus vastus vähemalt.
K-ga ja koonlasega käisime Vihmahääle juures Turbas.. ja siis sama seltskonnaga Haapsalus Turbast jäi meelde….ee söögiorgia. Uskuge mind, kui te Vihmahäält (või tema toredat ema) näeksite, siis te ei usuks, et ta on üles kasvanud keskkonnas, kuspmst iga paari tunni tagant KORRALIK söögikord tehakse. Mis valemiga nad nagu pulgad välja näevad, ei tea.. (ega ma kade ei ole… ise olen enivei alakaalus ju).
Kolm päeva Hiiumaal kohvikupäeval Kottpimedas torte tõsta ja jooke jagada 😛 abitöölisena. Hakkama sain! Tahaks veel mainida, et Kärdla linnapea tundus ääääärmiselt tore :).. Mis ei olnud niivõrd tore, vaid pigem tüütu, oli tagasisõit Tartusse.. mis läbi Tallinna kestis tagasihoidlikud 8 tundi…
Tagasi olles käisin Auras ujumas. tõele au andes siis tegelt hulpimas. Kogu jõudu kokku võttes sain ühe korra hakkama u. 20 meetri ujumisega. Pmst kui Phelps oleks seda näinud, oleks ennast naerukrampidesse itsitanud vist. Ja külm oli. Saunas oli ka külm. Ma ikka loo-tu-se-tu külmavares. (ps. see ei olnud antireklaam Aurale. Külm oli ainult minul siis… mitte seal üldiselt (smas.. saul oleks ehk võinud tiba soojem olla).
Postimuuseumis, Mänguasjamuuseumis ja Raadi pargis käimime ka T-ga. Mänguasjamuuseumis ongi meie-vanustel kõige põnevam vist.. iga vitriini ääres sai mälestustest õhata: oh, meil oli kaaa selline telefon.. ja see kirbumäng.. ja lotto, ja need loomad, ja sihuke kiikhobu ja ja.. ja vot seda Pipi pesumasinat ei olnud, aga hullult tahtsin! jne… ja Raadi väravamajas oli maailma kõige armsam töötaja. Valisime muidugi kõige soojema suveilma. Oi, ma nautlesin 😛
Samal päeval käisime Alatskivi Lossis. Nunnu, natuke nagu Disneylandi Loss 🙂 Teepeal oli mingi sild remondis ja viitadega oli näidatud soliidne ümbersõit.. Peipsi ääre kaudu.Tagasi tulles ei tahtnud enam suurt ringi teha ja tegime omaloomingit… Sai pisut otsem küll, teate!Veenduge ise:
Normaalne teekond oleks selline. ~37km Ümber-suunatud oli sellisele teekonnale. ~55km Tagasi omaloomingu-teekond oliselline. ~39km Nunuh.. vähemalt nägime Peipsi-äärseid külasid ja sibulavanikud.. ühest kohast võsavahelt Peipsit ka lausa!
Siis käis mul Tartus Ja$ külas. Tegi mulle kanapastat. Käisime kinos lapsemeelitsemas ja “Mina Supervaras 2-te” vaatamas…
…siis käisime Ja$iga Tartu seikluspargis kõik 4 rada läbi. Kolmas rada oli..ee… hirmus 😀 Ma ei karda kõrgust, aga see oli hirmus :D.. ilmselt kohati seetõttu, et vajas niiii palju jõudu (mida mul ei ole)… kõrguse poolest nt kusagil kahe puu vahel trossidel rula peal seistes asend rätsepaistme vastu vahetada oli köömes :D… Sain komplimendi ka, kui elu-eest mööda nöörredelit ennast üles vinnasin, ja alt hüüti, et “nooh, poisid-poisid, ronime-ronime”. Tänks! 😀
Tartust sõitsime Rakverre kust sain pärast pikkkkkki otsinguid armsa seljakoti. Heleroheliste käpajälgedega 🙂
ja sealt edasi kobisin Vinnimaale puhkama. (kus mul oli ka saunas külm)… Et sealt siis mitu päeva kestev kodutee (läbi Tallinna ja Võhma) ette võtta.
Esmaspäeval tulid K. ja koonlane ja käisime Oölaulupidul.
Istusime ees ja tundsime ennast mugavalt. kella 8st kuni 01.00-ni oli laulupidu igati torekas!… ja siis, kui ootasime Mäksi, tuli hoopis pool tundi Veljo Tormise muinasjutte… ei jaksanud enam oodata, loobusime ja läksime minema. Värava taga kuusime, et Tõnis Mägi laulis “Palvet”. Meie olime juba porisevad ja ei läinud tagasi. Võtsime hoopis hirmkalli (aga muidu meeldiva) takso ja sõitsime koju magama.
Teisipäeval läksime K. ja koonlasega esmalt Kilingi-Nõmme... kudrutasin sealsed koerad üle (kõige väiksem ja vihasem ei vihka mind enam eriti 🙂 wiii
… siis sõitsime edasi Pärnusse…
… Ja sealt edasi Tallinnasse Ja meil oli niiii vahva SEBE bussijuht, Sven! vot.
Tallinnas loovutasime koonlase Vihmahäälele, kes temaga veits vatti ja vilet sai (aitäh!) ja käisime K.-ga Robbie F****ng Williamsit kuulamas-kaemas. (Tänud Jõuluvana T-le ja superläbirääkija Ch-le!!)Oeh. Robbie kontsert oli… lihtsalt vau. Ülirahul. Ootan juba DVDd, et seda oma olematu rahaga ostma joosta :D. Seni naudin juutuubi piraatlust:
Me polnud kontserdil ainsad, muuseas… kui ei usu, võite sellelt pildilt ise näha :P.
Eile saabusime koos koonlasega tagasi Taaralinna… tänasest offiššalli tööl jälle. Ei saa just öelda, et puhkusel väga välja puhkasin, aga rahule jäin igaljuhul :D.
Täna olen tööl koos koonlasega, kes pole küll kunagi kedagi hammustanud, aga tervitab kõiki tema poolde pöördujaid porisedes: hoia must eemale… välja arvatud juhul, kui ma ise sügamist tahan :P… Sihuke armas sõimleja. Eile riidles inimestega, öösel otsustas, et see, et naaber koridoris liigub, on väga kahtlane ja avaldas selle kohta kohe ilma mingi tsensuurita oma arvamust… ja täna on läbi sõimanud 4 töökaaslast neljast 😛 Lõpuks ostsin talle väikese helesinise mänguhiire, siis käib ringi hiireke suus ja suu täis ei saa riielda 😛
Aga tegelikult on ta niiiiiiiiiiiiiiiiii ülemõistusearmas… eriti kui kaissu magama nohisema ronib. Aww… Teah, kas perenaine ikka tahab teda tagasi järgmisel nädalal… äkki saaks kuidagi kaubale. Tuleb vist plaan B kasutusele võtta: kiiremas korras kolida ja jätta uksele silt “Oleme kolinud!” Mille all minu ja koonlase pildid 😛
Kas ma mainisin, et ta on armas? Vot on jah.
Oeh, mul on hädasti koera vaja. Keegi ei taha siis tõesti mulle kuussada raha anda, et ma õnnelikuks saaksin?
Lisasin oma instagrami logo-lingi kah blogi parem-menüüsse… kuna puhkusega on miljardtriljon pilti kogunenud siis pole neid veel suutnud adekvaatselt ära sorteerida, et mida flickr´isse laduda.. aga instagram on kuidagi rohkem.. instant… klõps ja kohe üles 😀
Ahjaa, puhkuse ajal olen suutnud ka oma usu inimkonda kaotada vms… Ma ei ole veel suutnud otsustada, kas inimesed on imelikud..või olen ise imelik. Veendusin selles nii Mallu ühe postituse kommentaare lugedes kui niisama kommentaariumides (ma ei tea, miks ma üldse kommentaare loen… vähemalt parem hobi ikka, kui ise iga artikli all kommida :P.. ma kogun hoopis kõigi artiklite jaoks oma kommid kokku ja elan siis end blogis välja.)… Djah, vast olen ikka mina normaalne ja inimesed mitte. Onju?! Ja mida ma tahaks kõigile öelda: õppige PALUN sarkasmi-huumorit ära tundma.. no palun. Endal hakkab kergem, ausõna.
Mis veits raskendab mu plaani, käia lõunal poes ja õhtusööginänn ära osta, sest õhtul lähen bussiga alguses hoopis teises suunas ja alles siis koju… Esiteks ei õnnestu ilma rahakotita suurt midagi osta, kui just pole plaanis endale piimapakke põue ja suitsuvorstilatte sokkidesse toppida (ja seda plaani mul ei ole)… Teiseks ei tule ka bussisõidust suurt midagi välja, kui id-kaart=kuukaart kodus rahakotis chillib. Ja raha pileti-ostuks ka…ja pangakaart raha-väljavõtmiseks ka. Hommikune töölesõitki oli juba närvesööv (ja märkasin suht lõpus, et rahakotti pole)… esmalt põrnitsesin kõik läheduses seisjad läbi ilmega: Miks Sa mu rahakoti pihta panid????? Siis avastasin, et käekella pole ka.. mis tähendab, et ma võtsin küll voodi kõrvalt telefoni, aga kapi juures kus rahakott ja kell on, ei käinud.. no fain. Vähemalt on telefon. Tellin endale siis tunnipileti?!.. djah… id-kaardile… mida mul kaasas EI OLE :D.. doup.
Maci seletuskirjade kogutud teosed :) 