Mina, T., Dzeik, Vihmahääl.. ja kindlasti mõned veel on sündinud neljapäevasel nädalapäeval. Siin meile/neile/teile väike lõik raamatust : “Söö, Palveta, Armasta”.
***
Eile läks koonlane koju tagasi. Masendav. Ma olen peale 6 päeva nii masenduses. Nüüd saan ma veel vähem* aru inimestest, kes oma koera annavad ära varjupaika pärast.. maitea, kaheksat aastat koos. Tropid.
* veel vähem on juba päris vähe, arvestades seda, et enne oli see: Üldse mitte…
Eniveis, olen täna öösel maganud harjumusest põlved lõua all, et jalutsis koerale [keda seal ei ole] ruumi oleks… olen kükitanud laua alla koera sügama [keda, üllatus üllatus, seal ka ei ole].. ja öelnud kabinetist lahkudest laua-alusele: “koht”. Laua-alune kuulas sõna, ei läinud vahepeal kuhugi. Kui seal oleks koer ka olnud, oleks tema ka sõna kuulanud.
Eile vaatasin “Into the pride”´i ja olin korraks juba unustanud, et koonu pole enam külas.. kui T. koju tuli ja kiuslikult küsis “Kas käin ise pargis ära vä?“… ärrrrrrrrrrr
Oeh. Ma olen peaaegu sama kurb nagu jooned:
***
Pargist rääkides… laupäevahommikune klõps:
Kas ma olen ainus, kellele tundub see valgus kuidagi… sügisene? Vähemalt veel roheline 🙂
Mitte, et sügis nüüd väga halb oleks. Kirjud lehed… ja seebikate uued hooajad ja… maraton ja… (ja sellega saigi läbi 😀)
Mis on saabuvas sügises kehva? Näiteks see, et järgmine kuu on puhkusejärgne… ja mu palk on eeldatavasti väiksem kui üür. Nii et kõik maailma rikkurid, kes tunnevad, et nad soovivad mulle ülekandeid sooritama hakata, kes olen mina, et teid keelata. Luban, et ei kasuta teie raha koera-ostu-fondis 😛 (sest minu rahakogumis-“oskustega” seda fondi ei eksisteerigi).
***
Ja kui juba siia pilte toppisin… siis üks klõps Robbie-kontserdi-taevast. (Kõik mäenõlval olijad tegid vist sellise klõpsu 😀).
