elevusser

Ma ei taha sellest veel kilgata, sest olen natuke ebausklik  ja kardan ära sõnuda (ja täna kohtasin ma musta kassi pealegi, kes täpselt minu ees, loivas üle tee (nii sõidutee kui kõnnitee..) Tänks, kiisu! 😀), aga loodetavasti tuleb mulle homme natuke hästi palju pöialt hoida, et ma endast ikka normaalse inimese mulje suudaks jätta, ja siis on mu elu lill.

Mis ei ole nii lill on see, et see tähendab eelnevat supershopingut, mis on natuke ootamatu ja eeldab raha, millega ma nüüd kohe arvestanud ei olnud.. aga tuu om väike mure.

Igaljuhul olen ootusärev. VäikeFränky võib jälle kiruda, kuidas ma laupäeva hommikul kell 5 ta üles peksin. Tõusis ka!

Laupäeval nägin muideks kaheksat labradori. Mmmm… paradiis. Ja nädalavahetusega käis mu voodist läbi lausa kaks koonu! Üks öösel, teine päeval. Jeii 🙂

Aa, kurdan ka… täna on uus rekord… homme hakatakse vist kütma. Jess!:

Ja siis. Selles artiklis on juttu hobipiltnikust. Vaatasin, et ta teeb selliseid pilte! Kui SEE tase tähendab hobipiltnikku, siis milline veel fotograaf on?! Vau!

Ja last, but not least. Huumoripilte.

“great” morgens

Trükkisin hommikul koonukirja (veel ei räägi täpsemalt, aga pöialdame kõik kõvasti.. nii igaks-juhuks), aga telefoniga olin vist suht aeglane selles. Kui tänavanurgale jõudsin sõitis igaljuhul buss juba peatusesse. Kreit! Aeglustasin siis sammu, et aega on nüüd maailm. Njah, kui ma oleks jooksnud, või isegi kiiremini kõndinud, oleksin tegelikult jõudnud, sest buss oli päris tükk aega peatuses. Nice.

Otsustasin järgmisse peatusesse kõndida, et äkki tuleb seal teine buss rutem. Kõndisingi. Tuli välja, et teine buss läks ka just ära. Tore.

10 minutit järgmise bussini. Istusin pingile. Vihma hakkas sadama. Väga kena.

Järgmine buss jäi vahele. Super!

Lõpuks tuli järgmine “teine buss” sest ülejärgmine tavabuss jäi ka hiljaks. Nummi.

Läbisin umbes 15-minutilise töö-teekonna kolmveerandtunniga. Osav.

Toa-temperatuur tegi uue alamrekordi. 13-kraadi. Hommikupäike ei soendanud. Sweet.

Uni on kah, sest ärkasin öösel “korraks”, aga ei jäänudki enam kauakauakaua magama. Mõmm.

Sellest olenemata olen ikka rõõmus 🙂 Ja loodan, et varem või hiljem tuleb negatiivse porr-postituse asemele Ood rõõmule 🙂

Koon & plära

Kuna ma oma rahaküsimise müügipostituses lubasin pühalikult, et ainus viis igapostituselisest koonu-igatsuse-halast pääsemiseks on maksta, siis ma ju pean halama :D.
Mul On Koera Vaja! 😀
(sheerige seda siis oma püstirikaste sõprade seas. Ae, firmaomanikud? Kutsika väljaostja auks nimetan ehk koonu firmanimega (vist.. oleneks firmast. Apple.. Mac…Alfa Romeo või Ferrari.. või Ferrero kõlaks ju shefilt, aga mingi EasterneEuropePornIndustries mitte nii väga 😀)

Eile nägin hommikul kuldset.. ja õhtul jalutasime T.-ga pärlipoodi, et konkse varuda, et kui Te kõrvarõngad ära shoppate siis kohe uued üles panna, siis nägime koertekooli tundi vms, labradorid kambakesi koos. Ei, ma ei sulanud üldse… nooot :D. Täna nägin ühte tädi kahe koeraga, ja minu meelest on äääääretult ebaõiglane, et temal on mitu ja minul mitte ühtegi. Jah.

Täna tuleb õnneks külaliskoon. Homme või ülehomme lisandub loodetavasti teine veel. Kui ma ütleks, et ei oota, siis selgelt luiskaks (selle tõestuseks tuleb suust auru ka välja… aga vb on asi lihtsalt 14-kraadises toa- ja 6-kraadises õuetemperatuuris.)

***

Kuna T. ärkab hommikuti enne kukke ja koitu ja kuna ma olen kõige kehvem “uuesti-magama-jääja” üldse, siis üritan hommikuti viie-poolekuueni ja siis tõusen. Mängin mänge ja mõtlen tähtsaid hommikumõtteid. Täna näiteks juurdlesin sooja teki all mõnuledes selle üle, et kui inimene tuleneb ahvist, siis mingil hetkel sündis ju esimene karvutu laps ka.. kuidas ta ellu jäi ja külma kätte ei surnud, sest tema vaevalt kohe endale riideid taipas küsida ja emme-inimahv ei taibanud pakkuda ka, sest tal endal oli soe kasukas ju…
Sellised tähtsad mõtted siis…
Teine küsimus tekkis veel. Kas nahk tunneb valu/ebamugavust ainult väljastpoolt? Nt otsmikul on suht teiselpool nahka luu eksole… ja kui näonahk miimikaga liigub siis naga pahem pool hõõrub ju vastu luud.. kuidas see ebamugav pole?
Jah. Vot sellised tähtsad mõtted ka…

Aga õhtuti, tänu viiesele ärkamisele, murrab uni juba kella kuuese aktuaalse kaamera ajal. Kella üheksase AK ajal magan juba õndsat und. Vanainimeste asi.

**

Mac on viimaste nädalatega olnud hiiiglama tubli ja lugenud läbi KÕIK oma blogipostitused ja tääginud KÕIK need ära. Kokku vist 72 sõna.. kõrval-menüüs sildipilves on neist 25 näha…  Ja iga postituse juurest leiab neid ka. Üldiselt ma ei tea, miks see kõik hea oli, aga mis seal ikka. andis mulle ülevaate millest ma obsessed olen. Ntx tääg “Kuri” on väga popp :D… Aga üldiselt täägisin ainult neid asju ja inimesi, kes-mis korduvalt-korduvalt esinesid. Kolm tähtsat jäid siiski välja: Energiajook (kunagine suur sõltuvus), Külm (sest see läheks pea igasse postitusse) ja uni (vt. “külm”).
Igivanadest postitustest veel:  päris hirmus oli lugeda. Ma olin ikka rumal küll. Twitteri-ajastu oli veel päris piinlik. Aga ma säilitasin kõik piinliku, et hea oleks meenutada, ja tähendada, et ISEGI mina olen pisut arenenud.
Ahjaa, huumorit leidsin ka. Esimene pool postitusest. (hoiatus: pisut ropp on kohati)… ja sealset linki võib ka ise sirvida.

*

Aitab küll tänaseks.
PS. Külm on. Koeraga koos küll ei oleks külm :D.
PS2. Tartu on ikka niiii tore, vot. Igal hommikul läbi kesklinna sõites vaatan ja olen sihukese armunud lontu näoga 🙂

Koonufond ja netihala

Kuna teatavasti on mul kogu aeg raha otsas sellepärast, et siis kui mul raha on, maksan ma esmalt ära kõik vajalikud arved ja ostud.. ja siis sean sammud raamatupoodi ja lauamängupoodi ja pärlipoodi ja siis ägan ülejäänud kuu Salvesti purgisuppidega (mida on mul vähemalt nutti kuu alguses kokku osta 😀)… Siis ei jäänud helesinise koera-unistuse kunagiseks täitumiseks üle muud, kui asutada Koonufond.

Plaan on sihuke. Alates novembrist (sest oktoobris peaks küttepuud ära ostma, talv tõotab suvest külmem tulla) panen igal palgipäeval kõrvale 50 raha. mis on umbestäpselt see summa, mille üks loomlane kuus ära sööks, ehk siis peaks olema reaalselt võimalik koguda. Kui ma selle raha kontole jätan (mitte ei vii kohe kuu alguses lemmikloomapoodi), siis läheb nii nagu alati.

Et ma olen vaimselt 12-aastat vana noor ja et mulle meeldib meisterdada (kuigi ma seda ei oska, aga see on pisiasi), siis ma tegin endale eile kassa. Tuunitud ja puha, et motivatsiooni ikka kõrgel hoida:

Sinna lähevad ka kõik need meeletud ülekanded ja sünnipäevakingid, mis kannavad alapealkirja: koer :)…
Peaks kõrvarõngaid tegema hakkama, jaa, kui hea mõte!

Ja ma ei ütle teile, kuhu ma selle peidan! Aga riiulile vedelema ka ei jäta. Õige mul vaja, et mõni muukrauaga tüüp mulle külla tuleb.
PS. Kas teile tundub ka, et ma olen päris paranoiline?! 😀 Kutsehaigus vist.

***

Eile sai mu Gilmore Tüdrukute viimane hooaeg läbi. Niuksti.

Eile viskas T.-l üle, et nett nii sigaaeglane on (sest selle kuu netipulga mõistliku kasutuse piir vms on ületatud). Otsis siis kodukalt selle lisamahu tellimise info. 2GB 2€. SMSiga. Fain. Saatis sõnumi. Saivastu sõnumi, et teil ei ole õigust sellele seadmele lisamahtu tellida vms. (huvitav, kas saatmise eest läks raha ikka?) Okei. Äkki sellepärast, et leping on minu nimel. Proovisime siis minu telefoniga. Sain samasuguse sõnumi, et mul pole õigust… (huvitav, kas 2€ läks SMSi eest ikka?).. Okei, saatsime siis SMSi netipulgalt endalt. Siis funkas ja halleluuja, nett, mille aknalaadimisel ei peagi vahepeal kohvi keetma, oli tagasi! Jess.
AGA.. meie mõlema SMSid olid sisuga: LISAMAHT 2GB 5XXXXXX (netipulga number)…
Ja kodulehel on öeldud:

1. Lisamahu tellimine seadmega, mille maht on ära kasutatud (nt netipulga programmist netipulgale)
   Saada SMS numbrile 123 sisuga „LISAMAHT 2GB“
    
2. Lisamahu tellimine telefoniga teisele seadmele, mille maht on ära kasutatud (teisele telefonile, tahvelarvutile, netipulgale või ruuterile)
   Saada SMS numbrile 123 sisuga „LISAMAHT 2GB 5XXXXXX“

Ehk siis kas meie oleme idioodid? Sest ma ei saa aru, mida me esimesel kahel katsel valesti tegime?

tirilumps, Väike-Fränky!

Vihmahääl sai oma sünnipäevapostituse, kus siis Väike-Fränkygi pääseb.

Niisiis.. ma soovin Sulle Sinu viiekümneviiendama pooljuubeli puhul, et Sa oleksid sama tark kui mina, sama ilus kui mina, sama armas kui mina, sama lõbus kui mina, sama rikas kui mina, sama edukas kui mina ja sama tore kui mina 😛

Okeiokei, selliseid õnnetusi ei sooviks ma ka VEEL hullematele tüüpidele, kui Fränky. Fain, võtku siis lihtsalt õnne. Sünnipäevaõnne. Kuhjaga!

Teades, et Sa pikka juttu ei salli ja tahaks lihtsalt ühte ilusa pildiga sünnipäevakaarti, siis lisan siia lausa liikuva pildi! Naudi!

(tegelt on videos heli olulisem osa.. pilt on üks ja sama, helerohelisel taustal õhupallid (kuigi Sulle, sealt MAALT, sobiks rohkem põhupallid) ja värviline kiri “Happy Birthday!”)

 

Nii. Nüüd sai end välja elatud küll. Nüüd jään proua Karmat ootama 😀

Mac käis eile Kõrvemaa rattamaratonil. Muidugi vabatahtlikuks. Esiteks oleks ka lühem maa (21km) minusuguse behmo jaoks liig olnud, eriti maastikul. Teiseks ei ole mul hetkel ratast. St. ratas on, aga seisab. Pärast seda, kui tal tekkis natuke ohtlik komme tagumist ratast sõidu ajalt alt ära kaotada. Isegi pärast remonti. Aga ei, ma ei asuta veel uut jalgrattafondi. Elutähtsad asjad (loe: koer) on eelisjärjekorras.

Eniveis. Laupäev, kas teate, on rongiliikluse poole pealt kõikse kehvem aeg. Alustuseks minek. Keeruline on olla kell 9 Aegviidus, kui rong jõuab sinna 9.50. Niisiis tuli ärgata pool kuus, minna kolmveerandseitsmese kiirrongiga (mis Aegviidus ei peatu) Tapale… Kus 40 minutit chillida saab…
Perroonil üksi olles, varesed karjumas ja linn udu täis, oli see kuidagi nagu Mystic Falls Vampiiripäevikutest. Sheff, aga spuuki. Klõpsasin ühe telefonipildi ka:

Siis võib veel laupäevahommikul kell 8 ajaviiteks kohalikku kauplust külastada näiteks (reklaamipaus: Grossipoes nädalalõpupakkumisega müüdav palmiksai on väga hea)…
ja siis natuke vihastada, kui Sul on äkitselt 10 vabatahtlikku puudu ja siis sa helistad varahommikul kõik olemasolevad läbi, et kas nad ikka jõudsid bussile ja siis saad viis vastust, et : ahjaa, ma ei tule, aga ma unustasin Sulle varem öelda. Tänks, düüds. (PS. Sellevõrra hindan kõrgelt kõiki neid tublisid, kes ilusti kenasti kohal on. Õnneks lahenes kõik kohapealsete kohandustega.
Ahjaa, edaspi pidin (ja läksin) minema Narva-Rakvere-Tapa-Aegviidu-Tallinn rongiga, millega Jass ja Lolo ka tulevad. Rakverest 8.21 väljuv. Helistasin 8.20 Jassile, et küsida, kus rongi osas nad istuvad, et tean kuhu end perroonil sättida. Ta vastas, et nad pole veel rongis. Vaatasin uuesti kella: wtf? Sa tead, et teil väljub minuti pärast rong? Jõuate ikka?.. Tema vastas, et loodame. Naiss…
Järgmised kolm minutit olid närvesöövad, pmst valisin endale kena puuoksa välja :P… Kui Jass lõpuks tagasi helistas.. vestlus oli umbes selline:
J: “Sul vedas, et rong kaks minutit hilines”
M: “Ei, Sul vedas”
J: “Mis mõttes?”
M: “Noh, et Sul oleks muidu kaks muna vähem olnud!”
J: “Aaa, selles mõttes…”
Djaa, ma olen vägivaldne ja kuri. Õnneks lahenes kõik hästi. Ükski oks ei pidanud minu massiivse kehakaalu all murduma 😛
Aga päev oli tore. Chillisime joogipunktis, ilm oli super, võistlejad toredad.

Päeva pikkus, teoorias, oleks kella 16.00-ni, kuni finiš sulgetakse… minu VIIMANE rong, mis Aegviidust Tartusse läheb, läheks 15.38. Teostatav.
Õnneks oligi teostatav. Kauplesin lahke J. et ta tahaks mind Aegviitu sõidutada, ja õnneks tahtis. Ees ootas veel 2 tundi sõitu kole ebamugavatel istmetel… ja korraliku vihma nägin ka ära. Ahjaa, ja rongis olid kaks koera. Niitore!

Ma ei lainud muuseas koeri segama. Erinevalt mõnest:

Eile õhtul rääkis Väike-Fränky, et läheb nüüd blogisse kurjustama. Ma siis ootasin KURJA postitust. Prff, nii leebeke lugemine tuli teine. Kui inimesed minu elu ohustakid, siis ma ikka sõimaks neid igasuguste karvaste sõnadega. Brr.

Kümmekond päeva tagasi rääkis üks mõõduka vaimupuudega tüdruk, et ta teab, kes on juhtkoer ja teab, et teda ei tohi segada-kutsuda-paitada-häirida, sest “see on ju pimedale naisele ohtlik” (aga meestele? :))… eniveis, nagu näha: mis siis, et mõnele on matemaatika juba kümne piires keeruline, on eluks vajalikud teadmised (ja teiste eluks vajalikud) tal kümme korda rohkem selged, kui mõnele võib-olla kõrgeltkõrgelt haritule.

PS.  Mul on raske absoluutselt igast koerast mööduda ilma neile kaela kargamast ja kallistamast, aga ma saan endaga hakkama ja piilun neid lihtsalt heldinud näoga silmanurgast. Tehke järgi.

***

Kütan esimest korda uuel hooajal ahju täna. Tere, Sügis. Rongiaknast oli ka mets ilus värviline 🙂

Rongiigavus

Teate, et kui on laupäev ja kell on 6.30 ja Sa oled rongis ja Sul on igav ja Sa ei julge kellelegi igavusest kirjutada (sest eluisu on suurem kui igavus), siis on ikka jama värk. vot.
Aga muidu on tore. Saan eeldatavasti täna nelja rongiga sõita. Elukutseline 🙂

iOS7

Hoiatus: Järgnev postitus tuleb pikk ja igav kõigile neile, keda iOS ei huvita… ja igav ka kõigile neile, keda huvitab, sest nemad teavad juba seda kõike… aga enda jaoks võin ju uue head ja vead kirja panna.. ja siis miljoni pildiga eelmist ja uut võrrelda. Võin ju, eks?

Alustame siis vigadega.. miinustega.. ja mind häirivate asjadega:

– Kujundus on nii miinus kui pluss… seal on nii palju harjumatut (peenikeste joontega tekst valgel taustal).. lihtsakoelisemad äärejoonteta logid jms… aga palju toredat ka.- Kuigi mul on 3G väljas, on see tegelikult sees.. ja kahtlustan, et see sööb akut.
– Aku oli ka enne nõrk koht, nüüd samuti. Eriti veel, kui ma teda paljupalju näpin hetkel. 3G pärast ilmselt ka. Aga samas, laeb päris kiirelt.
– Helisemisel tundub helin kuidagi..kajavat
– Klappidega musa kuulates ei teinud saabuv SMS häält vaid muusika jäi hetkeks vakka.. nii ei saa kuulates teada, kas see oli sms, email vms.
– SMSid ja iMessage on nüüd koledam 😦 Enne olid nunnud.. nagu natuke 3D-mullid
– Fotoka filtrid on khuulid.. aga võiks lubada ka otse Instagrami laadida (nii nagu Flickrisse nt saab..) ehk siis Insta jaoks peab eraldi insta olema ikka alles.
– 4S-il ei ole Airdropi… aga kuna mul teisi äppliseadmeid ei ole, siis õnneks pole hullu vist.
– Appstore´s on selline tore asi nagu Near me, mis näitab siinkandis populaarseid äppe. Kahjuks on need kõik mul juba olemas, ta võiks sellest aru saada ja uusi pakkuda :).
– Kaabliga PCga ühendades ehmatasin alguses ära, et ta pilte ei luba laadida.. aga küsib hoopis iga kord üle, et “trust this computer?”.. nii et õnneks saab ikka.
– Ilma-äpp kalas alguses (aga selle sain tööle*), aga ülevalt alla tõmmatavas notification centeris ei näita ikkagi ilmateadet, mingi bug…
– App-store kalas ka alguses, aga selle sain ka tip-top tööle.
* Ilma-äpp näitas linna, aga kraadide asemel __. Kui seadetest asukoha-seaded korraks välja ja sisse panna, siis läks korda.

Ja vastukaaluks head:

– Kaustad lehekülgedega. Kuna äppe kogunes nii palju, ei viitsinud ma neid viie erineva avalehe vahele laiali jätta… nii sai ka eelmises teha kaustu… nt panin mängud ühte kokku ja kausta nimeks games. Aga eelmisega oli see häda, et ta lubas sinna piiratud arvu äppe panna.. mingi 12 oli äkki… nii mul siis oligi mitu mängukausta ja mitu kausta fotograafiaks ja mitu kausta ajaviiteasjadeks ja mitu kausta kasulikuks nänniks ja siis otsisin taga, et millises neist. Nüüd on kaustadele tekkinud leheküljed! Mis tähendab, et võisin kõik oma mängud ühte mängukausta ära tõsta, populaarsed ettepoole.. ja teised jäävad küll teisele lehele, aga märksa lihtsam on sama mängukausta lehekülgi lapata, kui erinevaid kaustu avada ja otsida 🙂 wii,
– Äppide Update-failidel appStores on nüüd failisuurus näha.. vähemalt enne ma seda ei näinud.
– Kujundus. Nagu ma ütlesin, siis on se eni hea kui halb :D.
– Mõnusad akende-libisemised. Ei oska seda kirjeldada, aga nunnu on, kui äpp ühte ekraaninurka väikseks libiseb vms.
– Fotokal on filtrid ja ruudukuju jms. Alates 4Sist reaalaja omad. Aga jah, kahju, et instasse otse ei saa laadida.
– Kontrollkeskus, mille alt välja tõmbad ja taskulambi, wifi, muusika, fotoka jms ligi pääsed. Töötab ka “lukustatult”. Varem sai lukustatult otse fotokale ligi. Nüüd pääseb mõlemani.
– Taskulamp oli üldse varem eraldi äpp, nüüd on otse olemas. Samuti on uus asi kompass/lood, mida ma küll eriti tihti ei vaja, kui aus olla…
– Rakenduste sulgemine on nunnu.. varem pidi sõrme peal hoidma ja siis nurgast sulgema (nagu symbianil), aga nüüd lohistad üles ära. Nüüd saab sulgeda ka hetkel ees olevat rakendust.
– Rööprähklemine… See on lihtsalt nii haige sõna multitaskingu kohta, btw :D.
– Safaril on armas favourites´i variant… aga huvitav, kuidas neid sealt eemaldada saab… Safari täbid ja nende sulgemine (äralibistamine) on ka ilusakesed.
– Lahtilukustamine ükskõik kust ekraanilt, mitte ainult alt äärest.
– Siri on uus ja ilus ja saab minust paremini aru ja oskab rohkem ja lubab minu teksti “edit-ida“, et kui ta must aru ei saa, saan käsitsi vale sõna parandada, mitte ei pea 16 korda ütlema.
– Valik uusi helinaid ja taustapilte. Sh. liikuvad taustapildid.
– Muutuvad logod. Varem oli kalendri logo interaktiivne, ehk muutis kuupäeva. Kell oli lihtsalt logo. Nüüd näitab kella logo ka õiget aega.. väike sekundiseier on nii nunnu 🙂
– Varem tuli peale vastamist sekund oodata, kuni teine Sind kuulis. Nüüd peaks kohe kuulma.
– Ja peamine. Telefon on ikka veel kiire ja ei hangu ära. Purrrfect.

Aga siis miljard (53) pilti ka lisaks (aeglasema neti puhul, ära proovigi vaadata 😀):

äppl ja muud jutud

Mul on iOS7, wiii 🙂 Aga sellest teen uue eraldi pika postituse pärast (või kui täna ei jõua, siis üks teine päev… aga mitte homme… või ülehomme… aga no enne iOS8-t kindlasti 🙂).

Mul ei ole koonu külas, buuu. Aga õnneks saabuvad kõrgeaulised järgmisel nädalal ja mitmeks mitmeks päevaks. Seegi hää.

Ma hakkasin hommikul bussile lippama ja vaatasin käekella, et näha, kas ma ikka jõuan. Käekella polnud. Imestasin siis omaette, et veider.. kell on rahakoti juures, kuidas ma ei märganud. Siis avastasin, et rahakotti ka pole. Täpselt sama lugu nagu tookord. Jooksin (!!!) siis tagasi, haarasin rahakoti ja kella, vaatasin peeglisse, istusin korraks maha (ebausk :D), kargasin püsti, ja lippasin bussile. Jõudsin! Hah, I´m U.Bolt! Vähemalt ei läinud täna nii, nagu ühel teisel korral.

Eile käisin kinos. T. ostis mulle lahkelt pileti ja puha (aitäh). Film sobis eilsesse nagu rusikas silmaauku (naljakas väljend.. ma küll ei tahaks iseenesest, et keegi oma rusikat mulle silmaauku sobitaks, ükskõik, kui ideaalselt see sinna läheks…). Eniveis, filmiks oli Jobs.

Mulle meeldis. Film tekitas minus küsimusi… selles mõttes, et nagu huvi mõnda asja ise üle tsekata/uurida… ehk siis tekitas edasist huvi. good.

Ma loodan, et Jobsi oli järele tehtud sellisena nagu ta oli. Ma usun, et oligi. Igaljuhul vaheldus filmi jooksul minu poolehoid (vms) pidevalt kahe vahel: mismõttes Sa sihuke egoistlik tõbras oled, Steve… VS Mismõttes teised Sinuga nii nõmedalt käituvad.. ehk siis poolehoid ja vastu..ee.. hoid 😀 Lõpuks jäi poolehoid peale. Pealegi, kui ta ei oleks sihuke… tähenärijast egoistist saavutusvajadusega pedant, siis ei oleks mu MJ nii ideaalilähedane, nagu ta on ilmselt. Behmom tüüp ei oleks sellega hakkama saanud.
Millest ma filmis pisut puudust tundsin, kuigi tean, et see oli pigem noorusaastatest.. aga “suured teod” ulatusid ka kaugemale kui Mac II… pigem oleks mõnda kohta võinud lühendada ja lõppu kasvõi uuematest saavutustest lühikokkuvõte teha (macbookid ja iphoned jms), kasvõi sarnaselt nagu alguses iPodi sündi näidati…
Aga üldiselt olen rahul. vot.
Btw, Ashton Kutcheri sarnasus on.. impressive.

PS. Mulle hullult meeldis Jobsi 2005 kõne Stanfordi lõpetajatele:

 

filmist ja wifisoovist ja koonust ja muust

Eile käisin bowlingus, puht tööalaselt, kusjuures. Sain teada, et ma sakin selles täiega :D. Ja miks need munad nii rasked olema peavad? Kõige kergem on ka pool minu kehakaalu ma ütlen… mjäu.

Koju jalutades viskasin tänaval pilgu netti. Viga. muidugi sattusin Mallu blogisse, kus ta siili-oksjonist rääkis. Guess what: kui te seisate hetkel parajasti bussipeatuse kõrval, mis on rahvast täis.. ja üle tee on sama rahvast täis peatus, siis ärge palun lugege tema postitust. Muidu lõpetate nagu mina: kõigi pilgud Sinul, et miks Sa üksi kõva häälega naerad?! Miks või? Sest ma olen tropp, näost ple näha v :D.

Õhtul käisime T.-ga ER-nädala raames taas kinos, filmis “Mustlane“. Päris hea oli. Päris mõtlemapanev ka. Ja päris erinev elu ja mõttemaailm ja kultuur võrreldes nt siinsega.  Harjumatu.

Kino kõrvalsaalist kõlas vahepeal läbi seal näidatav Robbie Williamsi Tallinna kontsert. Mu süda mõranes pisut, aga ma olin vapper.

Film lõppes 9-paiku. see oli vist liiga hilja, et linnapeale wifit otsima minna… niuks… Nii ma siis nägin, et iOS7 on olemas.. aga vot ligi ei lasta. (#1stworldproblems)
Kodus üritasime läpakast (kuhu netipulk käib) hotspoti teha, ja telefon ühendas isegi sinna wifi-loetelus ära, aga ikkagi oli ühendus edge… et kui netipulk, siis jääb nett mobiilseks?! Nähh, eniveis.

Täna on mul tööl läpakas kaasas, et töö jaoks kujundusprogesid kasutada. Aga kahtlustan, et isegi sinna ei saa wifit (ja tõstan faile pulgaga).. telefonist rääkimata. Mis te soovitada oskate, Tartlased. Millisesse pubisse ma/me õhtul istuma minema peaks, kus oleks hea nett (ja odav istuda)? 😀

**

Täna ärkasin veel varem kui eile. Jõudsin loomad ära talitada ja kaks osa Gilmore vaadata. Ja juustusaiu süüa. Ja pool tundi varem tööle jõuda.
Ahjaa, ja lõbustasin ennast Rentsi blogist nähtud Elu24 tasemega.. ja kauaoodatud VäikeseFränky postitusega, kuidas (mitte) küsida sponsorlust 🙂

Ja best part for the last: Täna tulevad VäikeFränky ja koon külla! Jeiii!

Vabatahtlike rindelt. Olen 24-tunni jooksul olemasolevate käes viis EI´d saanud. Great! Keegi tahab tulla? Palun? Varsti õnneks kuulen kas/mis imedega kohalikud jõud ehk hakkama saanud on 🙂

Vihmahääl

Vihmahääl kindlasti mõtles, et ma olen ta unustanud, et postituses poole sõnaga (peale väljas tilkuva vihma virisemise) tema suurt tähtpäeva meelde ei tuletanud. Oh ei, kus Sa sellega. Väärib hoopis eraldi postitust 🙂

Palju õnne Sulle, _eluaasta täitumise puhul!

– Soovin Sulle päikeselist päeva! Ja kui päikest ei ole, siis loodan, et viibid siseruumides ja vihma hääl akna taga kõlab sünnipäevalaululiselt ;-).
– Loodan, et võidad täna kõigis mängudes. Kuna mind Sinuga lauamängimas ei ole, siis võin seda lahkelt lubada.
– Loodan, et Sa ei jää täna ühestki bussist maha… ja kui kavatsed siiski minu moodi käituda (jäin eile 20 minuti jooksul neljas erinevas bussipeatuses kolmest erinevast bussist neljal erineval järjestikusel korral maha), siis tee seda õhtul, kui kuhugi hilinemas ei ole, ja soojas sügisõhtus mõnus oodata on.
– Soovin Sulle lilli. Kuigi Sa lilli ei söö. Teades, kuidas Sa tänaval võõraid magnetina vestlema meelitad, siis ehk just täna kingib mõni võõras Sulle ühe väsinud õie (sest ilusat värsket lille ei tohi ometi tappa).
– Kuigi Sa enamikke koeri pelgad, siis ma ei oleks ju mina, kui ma Sulle midagi karvast ei sooviks. Nähtagu siis mõnda eriti sõbralikku ja mänguhimulist labradorikutsikatki, siis on päev kordaläinud!
– Ja viimaks: Šokolaadi, muidugi! Täitugu kõik Su salapaigad ja sahtlid kommivarudega. Ja šokolaadivarudega. Ja kummikommidega. (Ära oma hambaarstile kunagi ütle, et ma midagi sellist soovitasin).

Kui mul oleks kümme raha (oi, Tartus kümme, aga Tallinnas 13 hoopis), siis ma kingiks Sulle pileti tänasele kinos-näidatavale Robbie Tallinna kontserdile. Kuna mul ei ole, siis kingin Sulle teadmise, et näed seda juba selle aastanumbri sees ETVst 🙂
Pealegi, Sa oled ühte tema kontserti juba kinos näinud, kaua võib onju.. eriti kui tookordne võrratu kaaskond täna saadaval pole.

Varane linnuke leiab juustusaia :)

Kui T. 4.45 ärkas ja meie Susco seltskonnaga laiutama hakkasime, ei olnud mul mingit plaani ärgata. Või noh, plaan oli kell 7 ärgata, nagu ikka. Aga siis tuli janu. Ja siis oli padi kõva. Ja siis vajus tekk maha. Ja siis märkas T., et mis ma seal siplen, vaadaku ma parem oma seepi ja söögu juustusaia kohvi kõrvale. Laitsin selle mõtte maha ja olin endiselt kahe käega edasitudumise poolt.

Kui üksi jäin, keerasin end magama. Uni oli. Aga tuttu ei jäänud. Wierd. Keerasin teise külje. Uni oli. Magama ei jäänud ikka. Wierder (sellist sõna pole vist olemas, eksju?!). Lugesin meilid üle. Vaatasin, et oh kräpp. Mul on ikka palju vabatahtlikke puudu laupäevaks. Keegi ei taha siis tulla, või? Palun?! Pliis-pliis-prittipliis? (a)… Eile helistasin 30 kohalikku läbi. Kahelt sain jaatava vastuse. Edumeelne

See eemaldas und omakorda.

Siis tegin selle vea, et hakkasin mõtlema teemal: jää ruttu magama, sest enam ei ole enam kaua magamisaega jäänud üldse… Loomulikult oli uni kiuslik ja jättis seepeale seda magamisaega veel vähemaks.

Siis tegin selle vea, et hakkasin mõtlema, et pean võib-olla õhtul tavapärasest kauem ärkvel olema, kui mööda linna wifit ja plug-in´i jahin, et kauaoodatud iOS7 kätte saada. Jah, arvasite õigesti. Uni oli endiselt kiuslik ja eemaldus seepeale hoopiski.

Siis andsingi kiusatusele järele. Keetsin kohvi, tegin juustusaiu ja pugesin voodisse Gilmore Tüdrukuid vaatama. Enne seda olin loomulikult eeskujulik maanaine ja söötsin HayDay´s oma lehmad ja kanad ja sead ära.. mine tea, millal jälle saavad, eksole.

Tööle tulin ka tavapärasest varem. Tp. algab kaheksast, ma säutsusin pool 8 siin. Mjäu.

Vahemärkus. Väljas sajab vihma teate? iuuuu.

Ja veel tahtsin kurta, et teate kui keeruline on teha telefoni-äppidele (kümnele) update´i , kui Sul pole wifit ja kui poole kuu pealt, mingil arusaamatul viisil, on Su netikiirus piiratud, sest 2GB on täis. Kuidas ta täis sai, vot seda mina ei tea. Mystica (sellist sõna pole ka olemas, ma tean küll).

Ps. Kui esmaspäeval kinost tulime, nägime siili. Nunnu oli.. aga ei hakanud talle välku silma laskma, et pilti teha. Teate ise kah, milline siil välja näeb. 🙂

1 pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna

Siin on Teile niisiis enam kui 9000 sõna :)… ehk siis sikutasin telefonist viimase aja pilte.

Ma kunagi rääkisin, et mängin telefonis joonistamismängu… Nüüd mängin sama asja teist osa ka.. See mäng on hullult hea alaväärsuskomplekside tekitaja. Samal ajal, kui mina joonistan selliseid asju:

Tegu on ju püssikuuliga, otseloomulikult…

Teevad teised mängijad oma iPadide ja kirjapulkadega sellist kunsti:

Ja olgem ausad, ei iPadi.. ega isegi molbertiga ei suudaks ma midagi ligilähedastki luua 🙂

Mis pudutab aga seda kunagist inimesed on tainad postitust, siis jep.. isegi kui ma ilusti joonistan või kirjutan, siis on olemas ikka inimesi, kes mingeid imeasju ära ei arva…

***

Reedel sattusin Apollo raamatupoodi. Vigade viga, ma ütlen. Kulutasin ära kümme raha oma rahast, mida ma ei tohiks ammugi kulutada. Väga paha tüdruk. Aga ikkagi olen õnnelik. Mul on nüüd 50€ väärtuses foturaamatuid… need on ilma selliste aledeta ju niiiiiiii kallid. Ma ju võisin. võisin ju?! (a)

Oma raamatu kuhjaga sõitsin ma muidugi Pärnumaale. Kus MJ FourSquares natuke huumorit tegi (loe esimest ja teist lauset :P):

Tegelt ma nuputasin välja küll, miks ta nii ütles, aga ikkagi oli korraks lõbus 🙂

Laupäeval nägin, nagu juba kiitnud olen, 13 koonu.. siin vähem kui pooled, aga asi seegi 🙂

Ja kui jutt juba karvaseks läks, siis paar netist leitud mõttetera ka:

Ja last, but not least.. sikutasin koka-äppi.. teate ju küll, mind, ei suuda köögist eemalegi saada :D.. aga ühe retseptuse leidsin küll, mida tahaks proovida.. mitte niivõrd teha, kui süüa 😀

Ja nagu ma juba kilkasin, vaatan (kuigi kuna mind eriti kodus pole, siis mitte eriti edukalt) Gilmore tüdrukute viimast hooaega uuesti. Ühtlasi leidsin 20 õppetundi, mida Gilmorid mulle/meile/teile õpetanud on 🙂

tiksun niisama

Mac ja T. käisid eile (Preemiaks selle eest, et ma eilse ilusti üle elasin :)) ER-nädala raames kinos. Vaatasime filmi “Tomboy”.

Mulle meeldis. Esimene pool oli hästi nunnu.. sihuke ühtehoidev ja armas pere oli, eriti lapsed omavahel :)… keskel oli vahepeal natuke hirmus… ja lõpp oli jälle armas. Vot. Rahul, et käisin.

Teist filmi, mis algas 21.15, oleks tahtnud ka näha, aga sellega on see mure, et ma läksin kell 9 magama :D.. nii et vist ei jõudnud.

Aga Kikuriinut ja E.-d nägin, mis oli torekas. Mitu päeva juba olen endale helkurit tekitanud, nüüd Kikult pätsasin. Ühe endale, ühe Dzeikile. Ma ütlen, kui Kikut ja E.-d ei oleks, siis oleks ma juba kolm aastat järjest auto alla jäänud.. nad kogu aeg varustavad mind, nii armas 🙂

Koduteel nägin maas kahte kastanit. Mõlemad sõiduteel. Ohtu trotsides sukeldusin mõlema järele. Üks neist lõpetas minu, teine T. taskus. Kastan taskus toob õnne, teate ju, eks? Mul on eelmise aasta kaks kastanit ka veel alles :D.. saagu seda õnne siis kohe ja palju! Ja karvast!

Täna kinno ei jõua, sest lükkasin eilseks kokkulepitud Pirogovi-platsil suvelõpetuse K. ja koonuga ebaviisakalt tänasele edasi. Aga homme plaanime T.-ga jälle kell 19 Ekraanis olla ja “Mustlast” vaadata… kuigi homme peaksin sel ajal hoopis kusagil Statoilis wifit otsima, sest iOS7 tuleb ilmselt enam-vähem samal ajal.. Hmm.. Kiku (ja E.), te raudselt plaanite kusagil wifi leida võimalikult ruttu, eks? Filmi asemel? Tahate mu MJd ka kaasa? 😀 (mjäu)

Ma tahaksin, nagu iga päev, mainida ka, et “Mul on koera vaja”, aga kuna ma olen seda juba 386 korda maininud, siis täna ma seda ei ütle. Ütlen hoopis, et Mul on raha vaja 😀 .. et koer osta 😀
(sest küsi, ja Sulle antakse.. youknow)

imeliku tuju päev

Kuigi nädalavahetus oli üli-ilusa ilmaga ja ma nägin (ja mitte ainult nägin) kokku 15 koonu (kellest 13 olid juhtkoerlased)… ja inimseltskonnal polnud ka viga.. ja üldse oli Pärnumaal tore… ja täna öösel nägin laipadele vahelduseks ilusat und (mis kahjuks ei sisaldanud küll ühtegi koera.. vaid sügisjooksu ja egoboost’ i hoopis) .. et siis kuigi all that siis on mul ikkagi täna imelik tuju.. Mjäu..

Otseselt mitte halb, aga sihuke.. nõme.

Ilmselt sellepärast,et mul on täna üks ebameeldiv vestlus ees. Ja kui see pidi alguses “jagatud” olema, siis nüüd jäi ainult mulle. Kräpp. No üldse ei oota. Kräpp.

Ühesõnaga, ei viitsi blogida. Sest olen imelik. vot. (aga nädalalõpp oli tore sellegipoolest)