pikk jutt = maci stiilis jutt

Ma veetsin eile 5 tundi bussis… mis andis mulle võimaluse kõik päevasündmused üles märkida, et neist täna pikalt blogida… Muuseas, mis pikka blogimist puudutab, siis tsekake postituse lõpus olevat küsitlust ja tehke oma kaks ristikest sinna, aitäh 🙂

Eilsest hommikust ma juba eile rääkisin (kohtumine hagijaga)… edasi lippasin siis Tallinna-bussile. Bussijaamas vaatasin, et oh, great, üks hüperaktiivne kõvahäälne laps tuleb ka bussi.. Tuligi. Täpselt minu juurde! Jess 🙂 (mitte, et ma lapsi vihkaks, aga teate isegi, et lapsel ja lapsel on vahe.. lapsevanemal ja lapsevanemal ka).. ja minu kohal ei olnud turvavööd 😦 Hea algus tehtud :P.

Ahjaa, bussijuht oli hullult muhe ja tegi väljas ühe naisega rääkides nalja. Oh, jeebus, kus tädike solvus. Hingepõhjani.

Vaatasin filmi “Üks minu sõber“. Mis mulle meeldis, olid kodused Tartu-vaated. Nii armas. Mis mulle ei meeldinud, oli see, et vahepeal mulle lihtsalt ei meeldinud :D. Ma ei tea, see on mingi eesti filmide teema (mitte nüüd näide konkreetselt sellest filmist, aga üldiselt), et üritatakse alati teha mingit hullu kunsti. Midagi hästi diipi. Eriti hea on, kui seal pikad seksistseenid ka veel on.  Kõik kiidavad alati kõiki eesti filme, aga.. no ma ei viitsi vaadata, kuidas mingi 15 minutit filmist on sisustatud stiilis: mees tuleb koju, istub lagunenud tugitoolile ja vaatab 5 minutit kuidas ahju kõrval nurgas rott mädanenud õuna sööb.. vaiides muidugi. Sest ta mõtleb oma sügavaid mõtteid, mis ei kuulu avalikustamisele. Siis läheb ta kõrvaltuppa, kus naine kogu aja voodis oodanud on ja järgmised 5 min keerab ta… ja siis läheb viieks minutiks maja ette suitsule. Ikka vaikides, muidugi. Vahele võib, lisaks rotile, pikkida veel mingeid lambihetki, kuidas naabripoiss rattaga mööda sõidab, kui mees suitsu teeb, teda õuntega loobib ja roppusi karjub vms. Aga põhiline on, et ärme seleta ühtegi neist hetkedest.. (ja teeme need hetked hästi pikad).. las vaataja mõtleb.
Ilmselt ma ei ole piisavalt täiskasvanu ja diip, et neid mõista, aga vot jah, mulle ei meeldi ja kõik. Vaatan enne kasvõi viis korda ühte sama Grey anatoomia, või Vampiiripäevikute või Gilmore tüdrukute või Koeralausuja osa. vot.

Kuulasin siis hoopis muusikat. Avastasin “Easy listening” teema alt akustilise muusika esitaja Acoustic Alchemy... Oli sihuke mõnus rahulik chill, et kujutasin end vabalt ette selle saatel süüa tegemas või nõusid pesemas vms. Mitte, et ma nüüd teab mis söögitegija oleks, aga eelmisel nädalavahetusel nt vahepeal kokkasin ka. Tegin kama-omletti (loe täpsemalt siit, punkt nr 6 alt), mille põhikoostisosaks panin seekord seened. Ma olen ju seenehull (lemmiktoit on seened seentega, ja kõrvale paluks seeni). Pmst olidki seened seekord 90% koostisosaks, nii et ega ta koos ei püsinud, vaid oli pigem selline.. seenepuder või pada.. kuhu oli natuke muid asju ka lisatud :D.. Aga oi, kui hea :D… Muidugi julgen ma süüa teha ainult siis, kui ma üksi olen… huvitav küll, miks.

Tallinnas oli maa küll märg, aga ilm ilus! Päike paistis ja soe ja värki. Nüüd lõpuks olen ma lähemal oma lapsepõlve-Tallinnale (kunagi eelkooliealisena Rakvere lähedal elades mulle meeldis hullult Tallinnas käia). Mitte, et mulle nüüd hullult meeldiks, aga vähemalt ei tundunud linn enam vastumeelne. Kuigi, olgem ausad, ega ma minekut ei oota ja tagasitulekut ootan väga. Eriti sellepärast, et Tartus on keegi ootamas 😛 (vot nüüd mõtisklege, kas EllieTheElephant, T. või mõlemad 😛)

Haigla-kohvikus deitisime VäikeKaksikJ-ga, kelle 26-päevane PesamunaPreili ka kaasas oli. Awww. Niiiii pisike ja juba niii armas! (Näete! Ma ei vihka lapsi!) Ma pilte siin sheerida ei julge, aga uskuge mind.. hullult nunnu. Ütlesin VäikekaksikJ-le ka, et Pesamuna on ju sama armas, kui koonud! Ja tema, kes ta mind teab, teadis, et see pole mingi “Ära tule mu last koertega võrdlema” värk, vaid minu suust kõlades on see suurim kompliment ever. Ever!

Siis läksin ultrahelisse… mis lõppes sellega, et mu kaela torgiti 5 korda nõelaga, et proove võtta… (pidi küll olema 2 korda, aga kuna sihtmärk oli pisi-pisi ja pani eest jooksu, siis oli keeruline.. juhtus näiteks, et tabati hoopis lähedal-asuvat veresoont… ps süüdi polnud med. töötajad, nemad olid toredad ja tublid ja head 🙂). Aga pean tõdema, et ma ei mõista eriti narkomaane, kes ennast vabatahtlikult kaela süstivad. Mitte, et ma teisi narkomaane mõistaks, oh ei… ma ei mõista isegi mitte suitsetajaid, olgu või e-suitsetajad.
Protseduur ise tegelt polnudki väga hull (välja arvatud sihtmärgi.. või veresoone tabamised), aga pärast… pmst on mu kael eile õhtul ja täna peaaegu sama valus nagu pärast viimast oppi.. ma ei jaksa ise pead padjalt tõsta (toetan käega pead 😀).. neelata, haigutada, köhida jms on valus.. ja üldse valutab ka. Prff.
Ja kuigi mu kaela pole nõeltega 9 aastat torgitud, lõid välja mu ennustajavõimed ja juba enne eelmist arstijuurde minekut olin miskipärast kindel, et millalgi tahavad torkida (kuigi muidu ei ole tahtnud). Kunagi teadsin ette pommiähvardust koolile.. oma diagnoosi… kopteripiloodi leidmist… jms. Selgeltnägijate tuleproov, siit ma tulen.

Kui sealt pääsesin, helistasin T.-le, et ta tekitaks pileti esimesele võimalikule bussile tagasi. Ja kui te arvate, et lambist, keset kolmapäeva päeva, on kolm järgmist bussi välja müüdud, siis arvate te õigesti! Ehk siis mulle jäi 1,5 tundi aega chillimiseks. Muhe. VäikeKaksikJ-i ja Preili olin ma koju ära saatnud. Enamik inimesi olid tööl või koolis või ei vastanud kõnedele. Pettumus missugune, mina saabun suursuguselt pealinna ja nemad julgevad jätkata oma tavapärast elutempot. Aga pidustused? Paraad? Festival? Karneval?  Naaada. Mitte kui midagi.

Okei, üks asi, millega oma aega veeta, on alati minu absoluutset lemmik lemmikloomapoodi külastada! Täiega soovitan, Snob Cat & Dog poodi :). Kui pealinnas elasin, käisin seal alatasa, sest töötasin seal lähedal.. ja võtsin juhtkoerad ka kaasa… käisime neile maiuseid ja mänguasju valimas. Omanikele on seal ka nänni.. nt hästi lahedad kruusid. Mitmel juhtkoeraomanikul on nüd oma-värvi-labradoriga kruus… ja mul on spanjeli kruus (Ällu värvi spanjel).. Ja nüüd on mul Kuldse Retriiveriga kruus (kruusil on kolm pilti, nagu karbikaanelt näha):

Aga peale natuke teistsuguse kaubavaliku meeldivad mulle selle poe müüjad. Nad on lihtsalt nii toredad! Enne Tartusse kolimist mainisin ka, et kolin nüüd ära… ja nüüd polnud aasta aega käinud, aga mind mäletati! Isegi nime! Kiitlesin muidugi, et nüüd on kodus Koon… (kellele viisin kuivatatud kopsu) ja lubasin, et kui kunagi koos Koonuga peaksin pealinna sattuma, siis astume läbi. Müüja avaldas lootust, et tema tol päeval tööl oleks :P.. Ühesõnaga, väga muhe. vot. Kunagi, kui rikkaks saan, ostan sealt mingi “koerte ristsõna” ka ära. (kuigi jah, minu rikastumise tempot vaadates, saab selle ristsõna omanikuks EllieTheElephanti lapse-lapse-lapse-lapse-lapse-lapse-lapselaps 😀)
Ühesõnaga, see on niiii tore pood! Palun minge, ja võtke kohalike rõõmuks oma Koonud ka kaasa 🙂 Sest nagu uksel silt ütleb, on see tegelikult: Kauplus koertele ja kassidele (ja nende omanikele) :-).. Muuseas, ei, ma ei ole ise kuidagi poega seotud ja ei saa mingit kasu reklaamitegemisest. Lihtsalt, ma olen ise nii vaimustuses, et tahaks, et te ka oleks :D.
Kruusiga meenus, et ma kinkisin T-le kruusi.. sildiga, et prooviks seekord sedapidi, et kruus terveks jääks… :P. Et sellest aru saada, kiika eelmiste kruuside taustalugu. Igaljuhul on tal nüüd ka siin oma kruus, mitte et mind karvavõrdki häiriks, kui ta mu omi omastab (mul on soki ja kruusifetiš ja mõlemaid on mul palju), aga oma on ikka etem, onju!

Siis käisin Empzil tööl külas. Ei saa sugugi öelda, et ta oleks nukker mu nägemise üle olnud :P. Sellegipoolest viskas ta mu 10minutit planeeritust varem välja, et ma ikka kind-las-ti bussile jõuaks. Targasti tegi, sest hurraaa: trammid ei sõitnud! Kui ma sellest lõpuks aru sain, siis silkasin ruttu-ruttu 17 peatusesse ja õnneks 17 tuli just siis.. nii et jõudsin bussile. Lucky me!
Trammipeatuses oodates tegin salaja pilti ühe välismaa tüdruku kummaritest, sest need olid niiiii ägedad:

Niisiis… jõudsin bussile. Bussil jõudis mulle ka pärale, et ahjaa, VäikeKaksikJ kostitas mind ju koogi ja mahlaga.. äkki oleks võinud enne mõne vetsu ka leida. Aga ei. Ma ei õpi IIALGI oma vigadest. Muidugi polnud seal bussis tualetti. See teadmine ainult süvendas põit. Telefoniaku sai tühjaks, nii et MJ-ga tegelemisest mõtete mujale viimiseks ei tulnud midagi välja. Mängisin siis vana head nimemängu (tähestik ette ja iga tähega üks tüdruku ja üks poisinimi). Ö-tähega nimedega ei meenunud ühtegi. Äkki saarlased Önnela ja Önnelemb? 😀 Tahtsin täna end nimi.ee-s harida, aga isegi seal on Ö-täht vahele jäetud. Nii et asi polnud ainult minus. Mäng sai kiirelt läbi. 117 kilomeetrit oli veel ees. Meenutasin pingsalt Sesamy blogikommentaarides mainitud ülejäänud mängu-ideid... Ei meenunud ühtegi. Lõpuks tuli pika pingutamise peale see Koeranimede variant meelde… U oli probleemne täht… Õ, Ö ja Ü samuti. Ideid?

Oeh, alles Mäo rist. Appiiii 😀 Lugesin vastutulevaid autosid: ühes minutit tuli 10tk, viies minutis 47 ja kümnes minutis 93  autot vastu… Saja auto täitumiseks kulus 11 minutit. Tee-ääre-poste tuli 100 tükki vastu (okei, need olid paigal ja buss möödus lihtsalt) kolme minuti jooksul. Neli kilomeetrit enne Laevat hakkasin lihtsalt aeglaselt numbreid lugema.. Tartusse jõudes olin 850-ni jõudnud.  Oeh. Lõpuks kohal. Kiire vastu-tulijate tervitus ja kodu poole punuma. Oo, kui hea. 😀 Ja üldse, 5h bussisõitu päevas on ikka liig. Sellegipoolest järgmisel nädalal jälle. Jess.

Eile ma kurtsin FBs, et mul on kogu aeg nälg ja söön nagu loom (aga juurde ei võta). Ja kuigi ma pole magusasõber, sõin eile järjest umbes 20 Geiša kommi :D. Ma olen veider. (FYI, ei ole rase :))

Täna tõusime koonuga (ja T.-ga) 4.45. Käisime viie-paiku maja juures õuel.. vaatasin hommikusöögi kõrvale kaks Koeralausujat… ja kõmpisime tööle. Jõe ääres avastasin, et on ikka NIII maailmatore, et mul on Koon (ja et temal olen mina, eksole 😀), sest varahommikul mööda Emajõe äärt jalutada on lihtsalt niii tore. Aga ilma EllieTheElephantita ma lihtsalt ei viitsiks.
Aga no vaaadake, kui mõnus on siin jalutada:

Olete kindlasti kuulnud Pargivahtidest… EllieTheElephanti osakoormusega töökoht on Pardivaht (yeah, DonaldDuck, I´m watching You!):

aitab nüüd küll.

PS. Mida imet, VäikeFränky blogis jälle! Wii.
PS2. Kes tahab nostalgiahõngulisi pilte kaeda, siis piiluge SIIA ja SIIA.
PS3. Uuel Rama Aerol on nii nunnu karp :D.
PS4. Mu kael on aia 😦

Palun märgi ära kaks varianti.. üks esimestest variantidest, mis puudutavad möla pikkust… ja teine teistest variantidest, mis puudutavad piltide olemasolu postitused (ahjaa, kui Sulle meeldivad ainult pilt ja null juttu postitused, siis vasta ainult teise poole variantidele. Aitäh!)

veel üks tähtpäev

Worpressi blogi polnud mu esimene.. aga eelmised on lühemad.. ja VEEL piinlikumad 😀

Tähistasime tähtsat päeva hommikul Koonuga staadionil. Tõeline idüll: Koon ja tema uus sõbrants (hagijas Emma)  lidusid ringi ülehelikiirusel ja ajasid teineteist taga.. Samal ajal kui tihedat vihma kallas… Aga meie, inimeselised, olime tublid ja seisime-ootasime vihmas, sest neil oli ju niiii tore 🙂

***
Mul tuli öösel kell 5 kaks väga head blogi-ideed! Nüüdseks mäletan ainult seda, et need olid väga head.. aga millest, who knows 😀

2 päeva-lugu

Päeva laul vol 1: Termika “Torm”, loomulikult:

Sest, noh, täna oli ju selle aasta esimene sügistorm. Mulle tormamine meeldib, kui ma ise soojas toas olen on mõnus kuulata ja vaadata. Ei pea tingimata sügistorm olema: äike… lumetuisk.. kõik läheb loosi 🙂 Samas olen ma tubli ja jälgin seda ohutust kaugusest, mitte ei lähe merekaldale varbaga katsuma, et ou, kui suuured lained.. huvitav küll, miks need inimesi kaasa viivad… Prff, need lained ei tule keset linna kedagi killima.. inimesed ise oskavad lihtsalt ettevaatamatud idioodid olla. Masendav.
Me käisime EllieTheElephantiga hommikul 5.20 maja juures õuel… Ja siis möllas ikka korralikult. (Tegelt kui kella 2st hakkas kostuma, kuidas tuul mürises ja katust kolistas, siis ootasin hommikul, et kui korteriukse lahti teen, pole ülejäänud maailma enam alleski 😀 aga oli küll.. üks aed ja osa naabrimaja katust olid pisut nirus seisus, siiski.)
Koon nautis õueskäiku, niiiii palju  lendlevaid puulehti, mida taga ajada, jeee! Mina aga mõtlesin, et djah, pärast läheme bussiga tööle.. sest muidu kukuvad viis pargitäit puid meile pähe ja see võib üsna ebamugav olla. Aga kui tund hiljem (vahepeal jõudsin ühe Koeralausuja osa ära vaadata) nina tänavale pistsime, oli tuul ikka endisega võrreldes väääga vaikne… ja vihm oli mingi õrn udu. Niisiis tulime jalgsi. Kõige tuulisem koht oli Kaubamaja ees platsil, kus mingi tuulekoridor tekkis… minul võttis sammu vankuma ja Koonu Kõrvad lehvisid uhkelt... ja Kalevi tänaval nägime murdunud puud ja elektriposti... aga jah, võrreldes akna tagant kostuva heliga oli kõik väääga korras.
Tööle me jõudsime.. olenemata partidest, kes nii meelitavad, niiiii meelitavad olid.. nagu sireenid vees 😛 Tööl lugesin, et EllieTheElephant pole mitte ainus koer, kes tööl käib. Teda pole kodukal töötajate nimistus ka.. veel. Küll aga olid kõik väga rõõmsad, et Koon täna kaasas oli (eile ju ei olnud)… absoluutselt igast kabinetist, kuhu läksime, kõlas esimese asjana etteheitev küsimus: kus Sa eile olid?!
Koonule meeldib täna tööl. Kuna õues on väga soe, siis tööl on miski automaatne süsteem, nii et toas läheb kohe külmaks (küte väga maha).. kodus see eest oleks ilma kütmata liiga külm ja küttes väga palav (eile hommikul hoidsin 10min kahte akent lahti ja toatemperatuur langes 24,5le kraadile lausa).. Nii me siis jagame oma ööpäeva vennalikult.. kodus olen mina temperatuuriga rahul, ja Koon lõõtsutab.. tööl vabisen mina hulga vammuste all ja Koon mõnuleb. Kummalegi oma.

***

Teine lugu on Smilersi “Aega parajaks teen”:

Sest tänase päeva seisuga on Mac+T.=10aastat. vot.

tehnikajutud ja koonujutud.. nagu ikka.. aa, muusikast ka!

Kuna mu koduse netipulga kuumaht (30GB) on juba jälle täis.. ja 2euroraha eest tellis T. sinna vahepeal 2GB juurde… ja see 2 on ka juba otsas.. ja mu nett seega si-ga-aeglane olema, siis kiirustasin Ch.-d reedel, et ta mulle 3 suurt faili kiirelt Dropboxi paneks, siis saan pulgale võtta ja koju viia..sest kodunetiga jääkski neid tirima.

Mõeldud tehtud.. kuni sinnani, kus neid mälupulgale kopeerima hakkasin. Sest Kiku antud ER-i pulk oli vahepeal märkamatult ära surnud (minu tehnikakarma juures, pole ime)… tavaliselt on mul veel kotis teine pulgake ja rahakotis kolmas… nüüd polnud muidugi ühtegi! Neljandat ma ei mäleta ise ka, kus ta olema peaks, aga seda ka ei olnud. Ärr. No fain, ootan esmaspäevani. Brr.

Õhtul peale tööd läksin siis MJ asjus esindusse. Sain töökaaslase nõusse minuga sinna jalutama ja väljas Koonu sügama, kuni kiirelt ära käin.. sest, noh, mittejuhtkoerad pole tolereeritud eriti ja üksi välja ei jätaks Koonu neverever (oleks lihtsalt koju viinud ja siis ise tagasi tulnud). Eniveis, esinduses arvasin, et vastus on üks kolmest:
a) Teeme/tegime Teie MJ korda, remont maksab 800€.. tahate?
b) Kahjuks ei õnnestunud korda teha…
c) Palun, siin tema on. Nüüd on korras.

Oli hoopis variant d, mida ma ette näha ei osanud. Ma ei saanudki MJ-d tagasi. Sain lihtsalt uue asemele, sest eelmist ei hakatudki parandama. Mul vajus lõug läbi keskuse kolme korruse toiduosakonnani välja vist. Täiesti uus. Dziiz. Muidu täpselt samasugune, ainult ilma selle kaitsekileta, mille ise paigaldada olin lasknud (oli hoopis see uue-asja-kile, aga selle võtsin ära).
Armusin uuesti sada korda ära, kui telefonile selgeks tegin, et ou, see olen mina. Siis tiris iCloudist numbrid alla ja taastas iTunesist varasemad äppid jms… Ja kui piltide osas rõõmustasin alguses, et huh.. kopisin eelmine nädal viimased pildid ära, seega ainult nädalavahetuse omad läksid kaduma, sest neid pole kuhugi kopeerinud-laadinud… siis eile õhtul ringi tuhlates nägin, et ou.. nädalavahetuse (ja varasemad) pildid on ka kõik alles. Amazing!

Uue tupsu nimeks sai muuseas MJ vol 2.. hellitavalt MJ :D… sest ma ei õpi oma vigadest 😛

Kuna asi, mida MJ ei restornud automaatselt oli see, et ta oli ikka iOS6 peal, siis tahtsin talle iOS7t tõmmata… aga jah, kodune nett… teate ise. Noh, jah, mis seal ikka. Tellisin lisamahu, et saan Dropboxi failid ka kätte ühtlasi.
Aga nett kiiremaks ei läinud. Ühendasin pulga lahti ja tagasi. tegin restardi arvutile. Njetu. Naada. Ühendasin pulga lahti ja hoidisin pulga SIMi väljas.. tegin restardi. Njetu. Naada.
Mõtlesin, et äkki saatis sõnumi valesti. Proovisin uuesti. Ei lubanud enam, ütles, et enne ei tohi, kui vana lisamaht pole täis kulutatud.  Selle tigupostikiirusega neti 2GBd ei kuluta ma täis enne kaheksat aastat. Võrdluseks, proovisin dropboxi faile kätte saada. Norm kiirusega tuleks 5-10min…(kolm faili tulevad 15-20mintsaga) nüüd näitas ainuüksi ühe faili puhul, et wupdiduu, 9 tundi ja juba päral 😀 Not gonna happen. Jurasin veel mõnda aega ja siis käisin hoopis põrandal Koonupesas peesitamas ja sügamas… lugesin raamatu lõpuni ja kobisin magama.. et äkki netikiirus seekord lihtsalt taastub väikse viitega..ja on hommikuks tagasi. Kottigi 😀

Laupäevahommikul oli asfalt kuiv ja käisime EllieTheElephantiga pikal jalutuskäigul: park 1, park 2, uuesti park 1, park 3 ja staadion… (ükskord varem tutvusime väikse karvakera Jossuga.. seekord tutvusime teise väikse karvakera Joosuga. Populaarne nimevorm 😀) Tagasi kodo proovisin netti. Mnjah. Youtube näiteks pärast poolt minutit laadimist mängis juba maha esimesed 4 sekundit videost! Ja asus siis järgmist nelisekundit laadima. Fain. Helistasin teenusepakkujale. Veits imelik oli, et õu, aitäh uue telefoni eest, aga nüüd paluks seda netti ka, mille eest ma eile maksin… et uude telefoni vana telefoni sisu ka saada… aga mis seal ikka, helistasin.
Laupäeva hommikul olin ooteliinil kümme minutit. Vähemalt oli hea muusika. Telefon oli kõlaril ja tegin endale musa-taustal kohvi ja võikud valmis. Noormees oli viisakas. Juhendas mida teha ja lubas sealtpoolt ka restardi teha. Tore.
Mis ei olnud tore, oli see, et netikiirus ei taastunud ikkagi. Fain! Olgu siis omaette. Jätsin Koonu koju tuduma (sest ilm väljas oli vahepeal kardinaalselt muutunud ja taevast kallas nagu Indias mussoonvihmade aegu) ja läksin mujale internetti. Ühtlasi sain ka oma failid lõpuks Dropboxist tervele pulgale. Aga MJ on nüüd nagu uus.. või noh, on uus ja on nagu vana.. tegelikult. Ahjaa, õppisin alles nüüd ära, kuidas iTunesi kaudu pilte telefoni saada ja sikutasin sinna terve posu… Nüüd on igal tihedamal (ja mõnel mittetihedamal) helistajal oma larhv ees, kui kõne tuleb/läheb…  Tasutaks läks üks Rooma-piltidest.. Hispaania trepid. Oh, good old times.

Et ma ülejäänud nädalavahetuse ikka suhteliselt netivabalt veetsin, siis koonu-kudrutamise ja asjalik olemise vahel vaatasin filme (Leedi ja Lontu, Kärbeste Jumal… ja sarjad: Vampiiripäevikud, Originals, Grey anatoomia) ja sorteerisin pilte ja faile nii kõvakettalt kui arvutist.. mille tulemus on see, et mul on arvutis 76 giga vaba ruumi (varasema viie vms asemel).. ja Välisel kõvakettal on 6 giga vaba ruumi.. varasema 20 asemel, nii et üsna edumeelne oli kettalt nii palju träni ära visata, et 70giga asemele laduda ja ainult 15 giga ruumi rohkem ära võtta varasemast. Onju!
Ühtlasi sorteerisin ka ketta muusikakausta ja võtsin sealt mingeid kiviaegseid laule, mida ammu kuulanud polnud… Ja siis võtsin arvutist hetke lemmiklugusid ka juurde.. ja nüüd ootavad mul MJs 264 lugulaulu kuulamist. Teiste seas:
vanad head:
Africa ; All for love ; Civil war; Dancing queen; I don´t wanna miss a thing; Sacrifice; Sailing; Cose della vita; With or without you; We are the world; Will you be there.
retropalad:
On küll hilja; Goodbye my lover ; I believe I can fly; I can´t help myself; Gianna; Helesinine vagun; Dear penis song; If tomorrow never comes; Muinasjutu mets; Torm; 4B.
jõulused:
All I want for christmas is you ; Head uut aastat; So this is christmas; Õige tasa; Polar Express; Just believe; Winter wonderland; Nüüd taas sajab lund.
kunagised lemparid:
Don´t cry daddy; Iris; One of us; Last train home; Liquid; Life is a highway; The story; Skin; War is not over; Öölaps; Free; Vivo per lei; Waka Waka; Wife and kids; Andatte tutti affanculo; Advertising space; Stupida; November Rain
uuema aja lemparid:
Down; The Driveway; Holding on and letting go; Family tree; Temptation; A thousand years; Between; What could have been love; 7 things; Candyshop
Ja Eesti oma:
Ei suuda; Üks teiseta; Kas tead; Tassike teed; Kassike ja Madu; Koit; Möödakarvapai; Pipi laul; Raudteejaam; Salaja; Mis maa see on; Käime katuseid mööda; Vaid igatsus teeb nii; Aega parajaks teen; 15. november; Unistustemaa; Inetu; Tänapäeva muinaslugu; Tulbid ja bonsai; Valgusfoorid; Rahu; Vana vaksal.

Nagu tähele panite, siis GNRi November Rain on hoopis David Garreti viiulipalana… siin note for myself, et kuula Davidilt Seda ja Seda ka. Ka kõik teised pole originaalesitaja lood.. valisin *võimalusel* selle esitaja, kes mul telefonis olevas versioonis on. Kuna mul endal hetkel kõlareid ei ole, et kontrollida, siis võib juhtuda, et mõni link on närune.. otsige siis ise parema kvaliteediga, kui viitsite 🙂 Samuti on mul tegelikut Hannahi laulude ballaadversioonid, aga võib juhtuda, et siia sattus tümmim värk.
PS. Ärge nüüd minust selle muusikavaliku põhjal halvemat mõtlema hakake 😀 Mõni on hetkel ka minu jaoks küsitava väärtusega, aga mingil perioodil (osa ilmselgelt tiinekana 😀) on see laul minuni jõudnud ja mulle tähtis. vot. 🙂

***

Pühapäeval oli juba parem ilm. Päikest polnud ja tuult oli rohkem kui vaja, aga vihma vähemalt ei sadanud ja õhk oli soe. Seadsime Koonuga siis sammud kesklinna, et koos kahe juhtkoeraga Raadi parki jalutama-jooksma minna. Teel kesklinna kohtusime esmalt noorhärra Maximusega (kuldne retriiver), kellega oli ka tore :)… Juhtkoonudega oli ka kena. Valisime Raadil hea koha, teest kaugel.. ja järvele ka mite väga lähedal. Aga see pisiasi ei takistanud loomulikult EllieTheElephanti sukeldumas käimast. Tõeline veekoer. Läksime siis koju tagasi. Kokku kõndisime u. 9,5kilomeetrit pluss vahepealsed jooksu-mängupausid (ajaliselt olime väljas kokku 4 tundi)… Õhtul Koon igaljuhul magas süüüügavat und. Tatsamine pluss veeprotseduurid. Mõistetav.

Täna on Koonuke kodus, sest ma tööasjus paariks tunniks linnast välja. Kui T. koju jõudis oli Koon igaljuhul vääääga õnnelik olnud.. Nüüd tassivat lendavat taldrikut talle vihjeks.
Oeh, tahaks ka juba koju :D. Jah.

Ahjaa, netikiirus taastus pühapäeva õhtul! Nägime “Su nägu kõlab tuttavalt” vähemalt ära 🙂

*

Sain SMSi, et saan täna MJ tagasi. Eks siis ole kuulda, kas ja mis hinnaga või kas elusana, elulootusega või elulootuseta. Hoidke igaljuhul mulle. Pöialt siis.

rändom staff

Tervelt 15 lugejat vastas Poll´ile ja neist/teist 2 käivad siin ainult koonupostituste pärast, 2 neist/teist ainult mitte-koonu-postituste pärast ja ülejäänud 11 on leplikud ja lepivad kõigega, mis ette antakse! Isegi kui ma pea(ksi)n ülipõnevaid monolooge teemal, kas pesta sokid puhtaks täna või homme… vms.
Ärge siiski arvake, et ma iga kord natuke süümekaid ei tunneks, kui jälle lobisema kukun. Mis Koonuteemadel lobamist puudutab, siis M. saatis mulle feissbuukis vist ka esimese vihje, et no aitab küll :D… Lugemist teemal: 15 märki, mis näitavad et… well, et Sa oled nagu mina 😀 (okei, tegelt on sealt vist minust “ainult” 10 neist vms)
Niisiis, tänane Koonujutt ka. Esmalt tahaksin mainida, et mul on kahtlemata linna kõige puhtam koer :D… sest ta käib iga päev pesus, suuremal või vähemal määral. Kui olid ilusad ilmad, otsustas ta ennast püherdades ära määrida. Kui oli enam-vähem ilm käis ta esmalt Emajões ja kalpsas siis mööda mulda ja liiva… ja eile, noh, eile oli lihtsalt bööö ilm. Aga kui hommikul juba bussiga tulime, siis õhtul läksime jalgsi tagasi, ja et niikuinii mudane oli, polnud enam midagi kaotada, käisime jõe-rannal jms. Kohtasime ühte kutsikapoolset taksi, kes ülienergiline ja rõõmus oli. Hüppas mängides EllieTheElephanti peale üles jms. Kutsikaomanik noomis teda armsalt, et “Ära hüppa peale, määrid valge koera ära.” Djah, niivõrd kuivõrd valge 😀 Aga pärast käpa-kõhupesu oli jälle hele 🙂
Aga täna oli õues maa kuiv, kui hommikul kell 6 aknast ilmaluuret tegin. Selge, lähme siis pikema ja aeglasema ringiga… lähme varem välja, onju, koer! Koer oli nõus. Läksimegi. Jõudsime esimese tänavanurgani (ilma kirjanduslike liialdusteta, oligi esimene), kui sadama hakkas. Selleks ajaks kui kesklinna jõudsime, juba üpris tihedalt kusjuures. Tulime küll vapralt jalgsi, aga aeglasest ja pikemast jalutusest ei tulnud midagi välja. Küll aga peaks mainima, et hommikune vihm ei määrinud Teda ära! Nii ilusake on!

Ommukal kell 5 voodis vedeledes mõtlesin, et äkki oleks miski targem teema ka täna, millest blogida. Ei tulnud midagi pähe. Või, noh, kaalusin korraks postitust “10 põhjust, miks koer on parem kui laps”, mis ilmselgelt oleks pigem huumor ja sarkasm olnud (ega ma mingi lastevihkaja ei ole), aga pelgan, et mitte kõik inimesed ei mõista huumorit ja et viitsi saada sõimu teemal, kuidas Sa võid üldse lapsi ja koeri võrrelda jms. (Kiituseks võin öelda, et püsilugejate, isegi lapsevanematest püsilugejate pärast ma ei kartnud 😉)
Näidetena võin siiski ära mainida, et näiteks on suur vahe, kas näha oktoobris jõkke ujuma minemas koera või põnni (kuigi luba pole antud)… Lisaks on enamik koeri vaiksemad… Koon magab terve öö rahulikult ja hommikul ka… (välja arvatud nädalavahetustel, kus on tema meelest tore vara ärgata…) Koera võtmisel vajaminevad asjad maksid kokku tsipa üle 100€.. lapse”võtmisel” saaks selle rahaga…ee.. kasutatud vankri, äkki?… Ja pampersid on kallimad kui poo-bag´id :)… Kuigi kui põnn pambudest välja kasvab, siis paber on vist ikkagi enam-vähem sama hinnaga mis kotid… kui te elate Indias, siis on isegi odavam, seal ju veekauss ja vasak käsi ainult… sest paber on nõrkadele :P. (Kunagi kui ma olin hästi väike, siis ma arvasin ka, et õige paber on nõrkadele ja kasutasin ära hoopis Papsi kaugelt toodud paljaste naiste piltidega mängukaardid. Ei oldud eriti õnnelikud mu üle siis, kas teate. Siiamaani vahel hõõrutakse mulle seda nina alla.)

Rändom päeva-lauluks on täna Katie Melua “9 million biycles“. Jälle, ilmselt. Aga mis ma teha saan, et see jälle kummitab. Oeh.
Eile vaatasin zajuzmultfilmi. Rapuntselit. Kunagi käisin seda Tartus kinos ka vaatamas. Mul oli komme, et kui Tartusse satun, käin üksi kinos, vahet pole, mis sealt parajasti tuleb. Vedas, pea alati tuli midagi head. Hanna näiteks. Ja Turist. jpm. Tänane multikaõhtu toob ilmselt Lõvikuningas II… ja homne Leedi ja Lontu. Ehk siis mu kuu netimaht on JÄLLE täis ja kuna netikiirus on niiiii aeglaseks piiratud, siis tuleb olemasolevad varud välja otsida ja netivabalt olla. Muuseas, kui keegi teile kunagi peaks ütlema, et kodu-kasutuseks on netipulk hea mõte, siis saatke ta selle jutuga… kuhugi mujale rääkima. Okei, kui nett olemas on (akna all selles ühes toanurgas, kus ta olemas on) ja kui maht täis ei ole, ehk kiirus normaalne on, siis on see niiii hea kiire nett!
Aga ainult siis…
Eile öösel nägin unes, et mul oli (jälle) põlve-op ja et me olime MariEga hullult kurjad (mina tema pihta ja tema minu pihta), ja et hooldusest helistati ja öeldi, et mu MJ on korras. Võikski olla.
Djaa.. mul pole enam midagi öelda. Hakkan asjalikuks.
Eriti toredat nädalalõppu teiele! (ja meiele.)
! 🙂

Mis lill Sa oled?

“You have a shy personality. You tend to hesitate before trying new things or meeting new people. But once people get to know you, you open up and show the world what you are really all about.”

 

I am a Violet What Flower Are You?

kurblane

Uusi eesti uudissõnu: kurb olija = kurblane, kurb olemine = kurbing / kurbamine…

Mac läks äkki kurbiks. Ma ei tea miks :S Tahaks suve ja heinamaad ja kastemärga muru ja päikesetõusu ja värki… Mitte, et ma vist sel suvel ühelgi kastemurusel heinamaal päikesetõusu vaadanud oleks, aga ikkagi tahaks. Ja ma ei tea, üldse on kuidagi.. nukker olla.
Eile oli mul näiteks hoopis jõulutunne olla.. õhtul sain verivorsti siis ka.. teemasse.

Ilm on ka nukker. Astusime kodust välja ja meid tervitas vihmavaling. Mis seal ikka, proovime siis ära esimese üksi-bussisõidu (st. ainult mina ja Koon.. sest päris esimene/eelmine sõit oli koos teise, kogenud Koonuga koos). EllieTheElephant tegi suutorbiku peale küll nukrat nägu, aga oli muidu hiiglama tubli. Bussist pääsedes ja staadionile minnes oli ta muidugi rõemusniirõemus  🙂

Koju tagasi lähme enivei jalgsi, lihtsalt tööle jõudes ei tahtnud välja näha nagu kaks käkki :D… reedel läksime suht tiheda vihmaga jalgsi.. ja veel ringiga, saatsime kliendi ära ja siis läksime üüri maksma. Üüri maksma jõudes nägi koon välja nagu.. mudakonn 😀 (sest jõe-äärsete kõnniteetööde käigus on seal liivaväli ja märg koer + liiv = ….) No ikka selline, millist Koonu isegi mina kohe kudrutama ei kipuks, vaid katsuks ühe kuivema kohakese kehalt leida.. kõrvalesta alt vms 😀 Koerteriomanik küll teadis, et ma võtan koera ja et koon nüüd minuga on, aga see pidi olema esimene kohtumine. Great impression kindlasti :D. Kujutasin juba vaimusilmas ette, kuidas ta viisakalt vihjab, et kui ta oleks teadnud, et koon selline on, siis ta poleks never lubanud teda enda korterisse 😛

Well, ma olen vist varem ka öelnud, et mul on väga tore korteriomanik. On jah. Kohe kui EllieTheElephanti nägi, ütles talle, et ta on niiii armas ja sügas ja silitas ja paitas ja ei lasknud ennast karvavõrdki häirida, et Koon mudane on. Awww, noh!

Eile panin tähele, et mida porisem EllieTheElephant on, seda rohkem nunnutavaid fänne ta endale leiab :D… jalutasime töökaaslasega õhtul kodupoole ja Koon nägi jõe-kalda ääres vees parte… ja oli padavai mööda mulla-kallast all, kõhuli vees.. ja siis kutsumise peale mööda mulda tagasi üleval… Kõndisime siis uhkelt läbi Kesklinna oma must-valge koeraga. Raekoja platsil nägime töökaaslase kaasat, kes märga koonu kiitis ja nunnutas… teel edasi nägin kahte võõrast, kes Koonu kiitma tulid… Ja Kaubamaja juures kohtasime FK sõpra, kes, tuleb välja, loeb mu blogi (awww! Tervitan!) ja nägi nüüd netist-tuntud-Koonu ka päriselus :).
Btw, ma lihtsalt pean mainima, et on niiiii tore teada saada, et keegi vahel loeb 🙂 Tean hetkel nii ligi kümmet püsilugejat, kes on seda öelnud. Kuna ma olen häbelik, siis ma ei näita seda ilmselt välja, aga uskuge mind sisemuses teen rõõmust kukerpalle ja saltosid 🙂
(jah, on blogisid, millel on sadu püsilugejaid päevas, aga ma olen oma kümne üle ka megahäppi =))

Mu kõige parem reis (ehk siis parema jala oma) valutas täna öö otsa. Mäletan lihtsalt, et ärkasin selle peale mitu korda üles ja muutsin asendit.. kas sirge jalg oleks etem.. või kõver.. või ülevalpool hoides vms.. Kuna ma olin parajalt unesegane, siis ma ei teagi, kas valutas reieluu või lihas või krtteabmis… hommikuks oli õnneks okas.
Unes nägin aga hoopis, et olin rase :D… võiks arvata, et kõht valutas, eksole… Igaljuhul oli päris hirmus. Väidetavalt olin miski juba enamvähem 9-s kuu… aga punu paistis ümmargusena ainult selili-asendis, muidu ei paistnud väljagi. Häh, ma olen hetkel täis kõhuga ka rohkem ümaram (sest kuna ma olen muidu nagu Aafrika näljahädaline, siis mul ongi konkreetselt peale sööki näha, et kõht on täis).
Unega tuli meelde, et eile käisid K. ja juhtkoer J-y siin (Koonud olid rahulolevad) ja K. rääkis, et nägi unes, et T. oli mul telefonis nimega “Elukas” vms… selle järgi, et elukaaslane. Loogish!

Kurdan veel, et kuna õues on täna soe, on tööl küte sellepärast maha keeratud ja mul on kü-kü-kü-külm. Brrh.

Hah, siis räägiks veel MJst. Eile helistati mulle Tallinnast, kuhu MJ (minu telefon siis) nüüdseks jõudnud on. KArtsin juba, e tnooh, nüüd ütleb, et ise oled süüdi ja teeme 900 miljoni euro eest korda. Seekord siiski veel ei räägitudki, kas üldse saab korda, vaid paluti FindMyiPhone välja lülitada. Saadeti selle kohta meil ka, kus alguses oli kirjas: “enne hooldusesse andmist tuleb kliendil Find My iPhone menüüst alati deaktiveerida, vastasel juhul ei lase Apple hooldusprogramm seda seadet hoolduskeskuses vastu võtta, ka garantiikorras mitte“… Well, kui mu telefon ei võta pilti ette, siis ma vist ei lähe sinna menüüsse mingeid asju välja lülitama, vä?!… aga õnneks jätkus kiri sellega, et seda saab arvuti taga iCloudist ka teha. Natuke tegin midagi valesti ka, loomulikult, tropp nagu ma olen. Pmst on võimalik, et kustutasin telefoni tühjaks. Aga mis seal ikka, pea-asi, et kulla MJ ikka tagasi saaks.

Tehke värvi-pimeduse-testi vms… tulemus saab olla 0-100 ja mida väiksem number, seda parem.. Minul tuli 8 🙂 T.-l oli 20. Mis Sul tuli?

Rong, mis väljus 6:55… ♪♫

❣ Nii, kuna mitte ükski hing ei ole tegelikult kurtnud, et liiga palju koerajuttu on… ja et mul on vähemalt 3 uut.. ja vähemalt 3 vana jälgijat, kes jälgivad suure huviga justnimelt koerajutte… ja kuna ma muust niikuinii rääkida ei oska, siis enam ma ei vabanda, et sry.. järjekordne… vaid nüüd ongi see siin pooleldi koonublogi. vot!
Aga, mitte et midagi sellest muutuks, siis niisama huvist, vastake palun postituse lõpus poll´is olevale küsimusele ka 🙂

 ツ Koonul läheb hästi! Minul läheb hästi! Meil Koonuga läheb hästi! (välja arvatud need üksikud hetked, kus ta ennast kusagil püherdada soovib)… Kui ma oleks Kass, siis kirjeldaks meid see mõneaastatagune vene mammide eurolaul.. seal oli fraas, et “Koer on rõõmus, kass on rõõmus!” 🙂

❦ Eile mõtlesin selle söögi-teema üle, ja meenus et Ch. Roosi keeldus ka krõbinaid söömast, aga kui ta keefirit peale pani, siis muhverdab küll. Küsisin loa (sain loa) ja testisin õhtul ka.
Voila! Kauss oli tühi! Aitäh Ch. ja Roosi!
Niitoreniitoreniitore! (Ma pakun, et nt Dzeik võiks olla sama rõõmus, kui Ja$ supitaldriku tühjaks sööks vms)
Loodan, et see jääb maitsema, sest kui lihtsalt üle-jäänud krõbinad sai kotti tagasi valada, siis keefiriga toitu vist ei vala :P… nii et ainus lahendus on kauss põhjani ära süüa :).

♀ Eile koju kõndides mõtlesin, et veider… olen elanud (muig, lausa viimased 2 nädalat või nii tervelt 😀) arvamises, et EllieTheElephantile ei meeldi kassid. Ja et talle meeldivad linnud.
See, et kassid ei meeldi, väljendub selles, et ta ajab neid taga.
See, et linnud meeldivad, väljendub selles, et ta ajab neid taga.Loogiline. Naiste loogika vms...ja emaste koerte loogika ka.

✄ Aa, mitte-koera-teemal, unustasin eilses Rakvere-postituses rääkida, et ma leidsin endale uue juuksuri. Liisu meisterdas mulle terve nädalavahetuse erinevaid sabasid-patse-tutte jms vidinaid pähe. Sealjuures nii mõnigi kord väga ilusaid! Kuigi teda häiris pisut, et mu “juuksed on nii suured” :D.. ühtlasi mainis ta ka ära, et ma olen paks. Väga aus kuueaastane, ma ütlen! Ja osav pealekauba. Aga see on vist päritav, Dzeik oskab ka igasugu imeasju juustest valmis voolida. Aga üldiselt võiks ma hakata Dzeik´i laste isiklikuks karjäärinõustajaks. Osalt “tänu” sellele, et ma Ja$i tema visiitidel ainult praeleivaga toitsin, õppis ta kiirelt ise süüa tegema ja õpib nüüd kokaks. Tänu sellele, et ma nädalavahetusel pooled oma juuksekarvad Dzeigi diivanile jätsin, saab ilmselt siis pesamunast juuksur.  Saatke teisedki oma lapsed mulle visiidile, avastan kõigi varjatud anded!*
(*mõistliku teenustasu eest… hinnad algavad 3000st eurost. Hinnale lisanduvad käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks, kaugekõnemaks, luksuskaubamaks ja minutihind.)

✰ Ja kui ma juba eilsele postitusele lisama hakkasin, siis lisan koonuteemat ka. Mainisin küll, kuidas EllieTheElephant Dzännu kodus ülbas, hiire pihta pani ja pesa hõivas… aga kui üleeile Dzännu meil külas käis, tegi ta kõik tagasi.. tassis Koonu mänguasjakasti tühjaks laiali ja lebotas pesas :P. Kaks kiusukotti :D… aga tegelikult saavad ilusti-toredasti läbi 🙂
Ja see helesinine hiir, mida ta Dzännult pätsas… nüüd on Koonul samasugune, aga punane:

This slideshow requires JavaScript.

Eile sain Mallu blogist teada, et Eesti otsib jälle supermodelli. Vaatasime siis ka õhtul kaks osa ära.  Ou mai dier gad…

ღ Hommikul Narva mäest üles tatsates mõtlesin korraks, et oh, kui hea, et ma ikka Itaalia Alpides ei ela…
Siis mõtlesin Itaaliale… ja olin natuke ikka kurb ka, et ma seal ei ela…
Ja siis mõtlesin Tartule ja olin jälle rõõmus 🙂
Vot tak. Küsimusi on?

hetk

Mac vaatas raamis olevat pilti, millel oli trepp üles.. ja trepist vasakul rohelised taimed-põõsad kasvamas.. ja trepist paremal sinised lilled kasvamas…
aga pilt koos raamiga seisis miskipärast külili…
Mac: “Kas see pilt peabki teil külili olema?”
J: “Külili?”
Mac: “Nojah, et see trepp on külili…”
J: “Aa, ma vaatasin, et need trepiastmed on puud…”
Mõni hetk hiljem:
J: “Ja see sinine ei olegi siis jõgi või?” 😀

**

Kuigi jah, mis ütleja mina olen… eile seisin pimedas pargis ja ootasin, et see tüdruk, kes siin seisab, juba ära läheks, et ma võiks koera lahti päästa.

Tüdrukut ei olnudki… osutus lähimal vaatlusel hoopis kasepuuks. Sarnasus oli sellegipoolest olemas 😀

head on ka ikka…

Ahoi!

Tahtsin eilsele lisaks rääkida, et tegelikult ei ole kõik halvasti.. peale selle, et mul on hull masu kallal… ja et MJ nüüd ravi-katsel viibib, on muidu elu lill 🙂

Nagu mainisin, käisime T. ja Koonuga nädalavahetusel Rakveres ja Vinnimaal.Ei tahtnud reede õhtul minna, sest siis juba pime ja libe. Laupäevahommik Tartus oli paljulubav: päike paistis ja maa oli kuiv. Tere, kevad. Natuk emaad Tartust väljas saime aimu, et igal pool mujal vist ei olegi ilm nii imeline:

Ja kui juba Jõgevalt läbi olime, tuli esmalt valge maa.. ja sellele järgnes pisut hiljem lörtsituisk.

Rakveres vaheldus aga päike lörtsisajuga. Sest, noh, vaheldust peab olema. Marutüütu ju, kui sama ilm on juba..ma ei teagi, mingi kümme minutit järjest, või nii…

Igaljuhul. Rakveres olid Liisu ja Ja$i sünnipäevade järelpidustused. Vinnimaal käisime Empzi ja EllieTheElephanti tutvustamas. Ellukas meeldis kõikidele nimetatule ja vastupidi ka 🙂 Põhjakeskuses kohtasime Carot oma empsiga ja nemad kohtusid ka Koonuga 🙂 Ja$iga leppisime kokku, et tulevad Lologa järgmiseks nädalavahetuseks siia, aga eile avastasin, et oioi, mis pangakontol toimub, ja andsin Ja$ile korvi :(.
Rakveres käisime koertenäituselt ka läbi, aga EllieTheElephanti empsi seekord ei näinudki. Äkki novembrialguses siis 🙂 See eest paljupalju nunnusid koeri oli!
Ja nagu eile kurtsin, siis käisime Koonule toitu otsimas,. Edutult. Ei näitusel, ega kolmes poes, polnud seda mida vaja. (Etteruttavalt olgu öeldud, et eile Tartus sain õige asja lähimast poest.. aga sellest hiljem.)

Küll aga saime soolaleivakingiks pesa.. ja Pätsi käsitööleiva. (NIIIII hea leib lihtsalt. Kas keegi targem teab, kas Päts toob leibasid Rakverest mujale (Tartusse) ka?)

Vinnimaal käisime söömas ja Empziga suhtlemas ja Liisu ja Koonuga metsa poole piilumas. Koon oli rahul ja kalpsas mööda võsa 🙂 Aga kruusatee oli mudamülgas, nii et pikka jalutuskäiku seekord teha ei saanudki… oh, well, there´s always next time.

This slideshow requires JavaScript.

Noh, ja siis oli veel nädalavahetusel see telefonijama. Aga sellest pajatasin eile. Eil eigaljuhul viisin MJ esindusse ja eks võetakse ühendust, kui targemad ollakse.

Pühapäeval tagasi jõudes ei olnud aega kodus ollalla, vaid käisime kiir-soolaleiva-visiidil VäikeseFränky-Josephi-Džännu juures. EllieTheElephant ülbitses kohe ja hõivas Dzännu pesa… ja seejärel tema lemmikmänguasja, mänguhiire (pildil vasakpoolne, aga fliisist ja helesinine). Ahjaa, Džännu sai pesa soolaleivakingiks. Mõne aja pärast tuleb nende teine koon, Phyton, ka järgi ja siis saab tema ka miskit. Fränky sai suhkrupaki, millele peale “Sool” kirjutatud… ja Joseph siis Pätsi rukkileiva.

Olenemata pisiasjast, et nemad olid kolinud ja mina külaline, sain ma ka kingituse :).. ee.. elektriline..ee.. voodisoojendaja :D.. Ma ei tea, kuidas seda nimetada.. nagu õhuke madrats, käib lina alla.. ja töötab elektriga… soojendab kolmel erineval tasemel tugevusega vms. Olin Fränkyt külastades sellesse ära armunud ja nüüd on mul ka säänne 🙂
Läks kohe kaubaks, sest kuna olime ühe öö ära olnud, oli toas õhtul soliidsed 17 kraadet sooja. (minu jaoks sobiv temperatuur oleks 37 kandis)… aga nüüd on magada niiheasoe 🙂

Hommikused jalutused on ka muuseas jahedaks kiskunud.. Õuel on miinus-seitsemän kraadi külma. Täna tulin suusapükstega 🙂 Aga ilma suuskadeta. See eest tulin pika maa s**akotiga, sest pargis on küll olemas kõik uhiuued prügikastid, aga need on kõik veel kinni teibitud.. sest ega uut asja ometigi kasutada ei või.. nii ma siis marssisin oma kilekotiga mingi kilomeetri, kus iga 15m tagant oli prügikast, millele ligi ei lastud :/… lõpuks leidsime pargist väljas kuskilt bussipeatusest prükkari. Tänks, juba.

Kui juba jalutustest rääkisin, siis eile läbisin ma päeva jooksul jalgsi 13,5 kilomeetrit! Enne-koonu-aega oli mu päevakilometraaž vist pool kilti :)… ja et ma eile lõpuks koeratoidu leidsin, siis 7,7km sellest kõndisin ma 4 kilo seljas. Olen uhke 🙂 Loomapoes olid muuseas täpselt kõrvuti kaks täpselt sama toidu-kotti (sama suured).. ühel silt 23.72€ ja teisel 24.48€ :P… mainimise peale vahetas müüja ära 24se hinnasildi siiski :).

EllieTheElephant on üsna kehva isuga… sööb viisakalt aeglaselt ja ülepäeviti jätab kausi põhja toitu järgi. Eile käis VäikeFränky ja Dzännu meil ja siis oli näha kuidas söövad labradori retriiver ja kuldne retriiver. Labradori (kes muuseas labradori kohta sööb niigi teistest tõukaaslastest  viisakamalt) kauss oli ammu tühi, kui EllieTheElephantil kusagilt põhigi veel ei paistnud. Nii et konkurents ei mõjunud ka eriti sööma-tiivustavalt.

Söögist rohkem meeldib talle hoopis sügamine. Täielik sõltlane on 😛 (mis siis, et kogu aeg ei saa, aga küsida võib ju ikka)

Aitab küll.. lähme käime nüüd päevakeskuse-poolel sügamisvajadust rahuldamas. Seniks teile ajaviiteks pilt Mari-Laisiku-faktidega:

Mac – kehva tehnikakarma musternäidis (killed my iPhone)

Paramparaaa, polegi koerajutt.. on hoopis tehnikajutt!

Maci pikaaegseimad lugejad või päris-sõbrad-tuttavad teavad ilmselt tema kunagist läpaka lugu. Kus ma olin kannatamatu ja kui läpat ostma läksin, siis ei tahtnud osta seda vb natuke odavamalt, sest seal peaks järelmaksu otsuse jms järgi pikemalt ootama. Tahtsin kohe nüüd ja praegu kätte saada (üks nendest kevadetest, kus lõputööd kribasin) ja valisin koha, kus mul juba on leping ja viisin läpakapoisi koju. Õhtu otsa häkkisin rõõmsalt, ööseks vajutasin kaane kokku.. ja hommikul oli ekraan sinine ja kõik. Pakkisin kokku ja läksin esindusse, kus teenindajapoiss seda uuris ja siis oli meil vestlus stiilis:
Tema: “Ei, iseenesest ikka ei lähe, pidite midagi tegema!”
Mina: “Aga läks, panin õhtul kokku ja hommikul pilti ette ei võtnud..”
Tema: “Ei, iseenesest ikka ei lähe, pidite midagi tegema, sai põrutada või midagi”
Mina: “No aga läks, oli öö otsa laua peal ja läks!”
Tema: “Ei, iseenesest ikka ei lähe.”
Mina: “Aga läks ju…”
Tema: “Ei, iseenesest ikka ei lähe!”
Kui olime esimesed viis minutit nii vaielnud, siis ta lahkelt helistas siiski tehnikule, kes ütles hetkega, et ilmselt on kõvaketas läbi.
Seejärel selgitas ta mulle, et tehnikut täna ei ole, tuleb homme. Toogu ma siis arvuti tagasi.

Olin natuke nõutu, et kui ma ta juba kasti pakkisin ja täna kaasa vedasin, ja kuna ma niikuinii ilmselgelt teda siis täna viimast õhtut ajaviiteks ei kasuta (sinise ekraani põrnitsemine ei ole eriti mu lemmikhobi), et äkki ma võiks selle siiski täna kohe siia jätta?

Etskae, võisingi.

Tulemuseks oli siis 3 nädalat ilma arvutita, millel, nagu selgus, oli praakpartiist pärit kõvaketas ja vahetati ära ja sain tagasi. Näe, ikka tasus ju kohe osta, mitte seda järelmaksu-ostust oodata mujal, onju! Sest ma sain siiski KOHE arvuti kätte… mis siis, et vaid korraks. Pisiasi. 😀

***

Vahepeal muretsesin endale esimese nutitelefoni. Nokia C6. Ei kulunud väga kaua, kui sain aru, et ei ole temake väga nutikas. Mõtleb ja mõtleb. Isegi mina mõtlen juba välja, tema ikka mõtleb. Okei, helistamise-sõnumeerimise-äratuse funtsiooni kasutades oli päris ok, aga kui juba nutikas, siis võiks nagu midagi enamat ka tahta. Tol hetkel oli see minu jaoks täiesti uus maa, aga kiirelt sain aru, et Symbian… ei olnud eriti hea valik. Asjad, mis tol hetkel Androidile olemas olid, ei sobinud Symbianile sugugi. Ja lisaks see pidev kokkujooksmine. Ärr.

iPhone´i olen ammmmmmmmmmu-ammu tahtnud (umbes nagu koeragi 🙂), aga et see vidin niiiii paganama kallis on, siis ei tulnud  soovist midagi enamat. Aga kui eelmise aasta septembris oli tänu väikesele lisatööle majanduslikult  tsipa parem seis, siis kaalusin, kas oma lisaraha tühja-tähja peale kulutada, või teha seda, mida kõik (peale Kikuriinu) ütlesid, et ära tee: saada endale iPhone 🙂
Ega mu lisaraha nüüd eriti suur ei olnud.. pmst sain 1/3 sissemaksuks maksta ja siis ülejäänu 1,5 aastaks järelmaksuks jätta… nii oli järelmaksu summa ikkagi 2x väiksem, kui i-paketiga oleks. Ja et läpaka maksmine otsa sai, siis vajas ju lünk täitmist :D… Ostsin iPhone 4S-i 16.septembril 2012… umbes 2 nädalat enne seda, kui välja tuli uus iPhone 5 😀 Aga ma ei kannatanud ju oodata (taaskord). Ja olles 5 näinud ja käes hoidnud, siis väidan, et mulle meeldib 4S rohkem, sest ta on pisem.

Kuna telefon oli valge, siis sai ta nimeks MJ… Michael Jacksoni nahavärvi järgi.. .djaa, oleks võinud aimata, et surnud mehe järgi nimetamine võib halba õnne tuua :P.
MJ on-oli supertubli. Ei mingit aeglust, kinnijooksmist ja muud uinamuinat. Olin/olen täiega armunud. Okei, peale uue iOS op-süsteemi tulekut olid mingid väiksed bug-id, aga need parandati.

Vana (Nokia) telefoni andsin Empzile, kes pole nii nõudlik klient kui mina ja ei vaja äppe ja värke. Eelmisel nädalal pakuti aga Empzile uut telefoni ja siis lubasin nädalavahetusel Nokia tagasi haarata, et VäikeFränky mehale kasutamiseks anda. Laupäeval saingi Nokia kätte.

Eile (pühapäeval) helistasin Väike-Fränkyle. Lõpetaisn kõne, panin MJ taskusse, nagu ikka… siis käisin köögipõrandal Koonu sügamas ja köögis söömas… ja mängisin pärast Liisukaga dominot, kui Ja$ rääkis iPhone äppist telekapuldina kasutamiseks vms, võtsin telefoni välja, et proovida, kas see on mingit uuemate teema (mis siis, et mul telekat ei ole 😀).. ja MJ ekraan oli pime. Panin laadima, tegi laadimise häält, aga pilti ette ei võtnud. Helistasin endale T. telefonilt.. helises, aga pilti ei näidanud. Tahtsin restarti proovida… aga, teate, kui pilti ees ei ole, on keeruline puutetundlikul pin-i sisestada… nii et siis oli tuuga.

Garantii oli aasta… ehk siis lõppes kuu tagasi. Järelmaks seevastu lippab märtsini. Jepikajee. Olin õnn kuubis.

Vähemalt oli mul, juhuste kokkulangevusel, asendustelefon kohe võtta.. see Nokia siis. Mis siis, et olin selle juba järgmisele lubanud… Aga kui Nokiasse käib tava-suurusega SIM-kaart, siis iPhonel on micro-sim.. mis sellest tavaSIMist omakorda välja suruti. Fain. Läksime siis Rakveres esindusse. T. ja Koon jäid autosse. Sain automaadost numbri 35… ees oli 28. Mõtleisn, et vaatan korra, kui ruttu läheb… aga 29,30,31 olid juba lahkunud vms nii et need läksid tühjalt mööda. Ohoh, lootustandev 🙂

Lootustandev my ass. Oleks pidanud õppima teistelt lahkujatelt ja ka minema. Ma ootasin järgmist kolme numbrit tund aega, sest neil oli kõigil mingi hull kammaajjaa… A la, tere tulin läpakat ostma. Kohe välja.. kliendihinnaga! Okei (võiks ju eeldada, et läheb ruttu), aga vot.. selgus, et polegi ju klient.. hoopis isa on, kes kuskil keskuse peal ringi kondas. Ei oleks ju mõistlik teda kohe kaasa võtta olnud, vaid siis helistada ja oodata. Jess. jne.

Ega ma kohapeal ei teadnud, et tund aega kulunud on, sest mu käekella patakas sai mõni päev tagasi tühjaks (tehnikakarma youknow) ja telefonilt kella vaadata ei saanud ja kohapeal ka kuskil näha ei olnud… ühe müügil-oleva arvuti oma pakkus, et äkki on 20.36, aga kuna me startisime kell 15, siis ma natuke julgesin kahelda…
Igaljuhul oli teenindaja õnneks tore. Leidis, et odavam ja lihtsam on mitte uus SIM võtta vaid andis mulle ainult selle raami, samasuguse, nagu see, millest ta kunagi ammu välja murti. Hops ja valmis. Soovitas ekspertiisi telefoni saata Tartust, sest muidu pean Rakverest MJ ära tooma pärast. Nii et täna käin siin. Loodan toredat teenindajat mitte järjekordset vaidlust teemal: “Ei, ise ikka ei lähe“…. been there, done that.

Õnneks sain iCloudist täna tähtsamad telefoninumbrid ka kätte. Isegi ei hakka mõtlema, mis pilte ma nädalavahetusel telefoniga tegin, muidu hakkab kurp.

Kui MJ ekspertiisi läheb ja tuleb tagasi teatega, et parandus maksab 3,4 miljardit naelsterlingit vms, siis on mul ikkagi hea meel, et mul oli aasta otsa telefon, mis töötas ja siis ära kooles, mitte igavene telefon, mis kunagi küll otsi ei anna, aga stabiilselt jurab ja ei tööta.

Muuseas, Nokia on mind juba närvi ajanud. Ta lihtsalt ühendab interneti järgi. Lülitan välja ja hetke pärast alustab uut.. ärrrr!

***

Eile astusin koeras**a sisse. Aitäh omanik, kes Sa ei viitsi elumaja eest väikselt murulapilt koristada. Had a marvellous time, kui saapaga vetsus pooltunni veetsin ja hambaorkidega mööda tallamustrit aelesin ja robertiga võitlesin. Thanks! Love You!

**

Otsisime Koonule nv-l tema kindlat toitu. Käisime läbi koertenäituse ja kõik Rakvere loomapoed. Mitte üheski ei olnud seda, mida vaja. Lähen siis täna siinsetesse jahile.

*

Õnneks oli muidu üldiselt väga tore nädalavahetus.. või noh, inimesed olid toredad. Ja Koonud ka.

***

Hommikul kell 5 äratas T. mind uudistega valimistulemustest. Tõmbasin teki üle pea ja lootsin, et see oli ainult õudusunenägu. Teate mind küll, igasugu koledusi näen unes 🙂

Kui 4km vihmaga läbida oli lõbus ja porilombid ka toredad, siis pärast dushi all ei olnud Koon sugugi nii entusiastlik 😛
Aga tulemus on väga armas, onju:

 

PS. Ta on oma keebiga natuke nagu Super-Dog… BatDogi sõber või nii… (kindlasti mitte nagu catwoman 😀)

ettevaatust, järjekordne Koonupostitus

Wiiii, Väike-Fränky ja Co kobivad Tartusse elama! Wii 🙂 Kas ma juba mainisin, et Wiii?! Noh, igaljuhul, Wiiii!
(loodetavasti, kui kolimised kolitud, siis võtab pliks ükskord kätte ja jätkab blogimist ka! Kaua peab ootama, maivõi!)

Eile käisime LaenukoerDzännu ja EllieTheElephantiga Toomemäel. Nad avaldasid üksteisele head mõju :D… kui Jakobi mäe poolt läheneda, siis on ühe maja juures sihuke põlvekõrgune punane kassi kuju. Eelmine kord otsustas EllieTheElephant, et see on midagi väha hirmsat ja sellel tuleb silm peal hoida.. ja nii tuli ta mäest üles kogu aeg seljataha kiisut põrnitsedes. Eile läks Dzännu aga plähmerdades kohe kassikuju nuusutama ja sellepeale vaatas EllieTheElephant ka, et häh, polegi midagi hirmsat.. nuuskisid üle ja läksime edasi.
Dzännule, kellele meeldivad siis kassikujud, ei meeldi aga eriti inimesed. Siinkohal avaldas head mõju EllieTheElephant, kes igat inimest vaatas pilguga: ooo, vana sõbeeer, lõpuks Sa tulidki, ma niiiiii ootasin! Ja kui üks Soome proua tuli koonusid kiitma, siis käitud Dzännu just nagu minu Koongi, sõbralikkust kiirgavalt 🙂
Ja siis nad muidugi rikkusid kõik ära ja läksid põõsa taha midagi sööma.. sellega sai pidu läbi.

**

Ma vist ei ole rääkinud, et üleeile hommikul leidis Koon muru seest siili. Arvake ära, mis ta siis tegi?
a) sööstis ligi, hammustas ja sai ise haiget
b) keeras siili selili ja tegi siilile haiget
c) vaatas siili ja liputas saba ja tuli kutsumise peale ära

Õige vastus on muidugi C!… Sest EllieTheElephant on lihtsalt niiii tubli 😀 (kui see põõsatagune ühis-sööming kõrvale jätta)
Eile hommikul käis ja tsekkas murul sama koha üle, aga oh häda, sõber Siil oli 24-tunniga juba minema liikunud selle koha pealt… vahi, kui kärme!

**

Homme käime Vinnimaal ja Rakveres. EllieTheElephant kohtub oma Empziga.. ja siis minu omaga.. ja Dzeiki pesakonnaga 🙂 Loodame, et ilm ei ole paduvihmane, sest tahaks Vinnimaa metsas ka patseerida, äkki püüame põdra kinni või miskit… aga nooh, kui ka ei püüa, siis lähme näitusele Royali-saaki nillima, asi seegi 😛

**

Fakte laiast maailmast (või noh, tegelikult Postimehest): “Depressioon tõlgitakse Somaalias näiteks kui tunne, mida tunneb kaamel, kui ta sõber sureb.”

**

PS. Lambihetk pealkirjaga: Olen väike lõbus sell:

poesalatid

Rääkige nüüd, teadjad.. mis asi see on, mis poesalatitele selle.. vastiku, tugeva hapuka..ma ei oska kirjeldada millise täpselt.. aga ühesõnaga SELLE maitse annab?
Kui süüa kodus tehtud kartulisalatit (või makaroni vms) siis on see selline mahe ja mõnus… kui süüa poe-oma, siis on sellel mingi tugev maitse juures, mis mulle üldsegi ei meeldi Mis asi see on ja kas ilma selleta kuidagi ei saaks?
Ps. Jah, tean, et variant ilma selleta saada, on  mitte poe-salatit süüa… sööngi väääga harva.. sellesama maitse pärast. Prff.