uni nje naada ja dengi naada

Niipaljuniipalju on teha, niisiis blogin kiirelt.

Unest:
ma jõuan tavaliselt tööle 7.40
täna ärkasin 7.36
tavaliselt väljun 6.45… siis ärgates mõtlesin, et oh, jõuan…
käisin põiel ära ja siis jõudis kohale, et kell polnud 6.36 vaid 7.36 😀
7 minutiga riidesse ja bussipeatusesse…
jõudsime :D***

Rahast:
Mäletate ma rääkisin sellest kausist, mis takistas koeri liiga aplalt söömast. (vt. eelmine ja üle-eelmine postitus vist)… Proovisime töökaaslase kaussi ja EllieTheElephant sõi! Tavapärasest kiiremini! Sest tema jaoks oli hullult põnev krõbinaid sealt “rohuliblede” vahelt kätte saada. Sõi kõik ära, järjest, publiku silme all.

Tänks koer, mul on nüüd 25€-st kaussi osta vaja. Jõuluvana, aeeee?

***

Nüüd eemale. Järgmise nädala keskpaigani kardetavasti.. või kauem… või vähem 😀

potstitus*

* postitus oleks selline pikk ja põhjalik, aga potstitus on sihuke lühike ja lööv.. pots ja valmis 🙂

Lumi! Veel vähe, aga ikkagi lumi. /me muheleb rahulolevalt

Sel puhul sai kuusk ka püsti.. eile hommikul veel ei olnud.

Koonule tundus ka lumi meeldivat, lippas rõõmsalt ringi (mitte et ta tavaliselt eriti kurva ja depressiise näoga jookseks 😀)… mõtlesin temakesega siis natuke mängida ja viskasin teda lumega… mitte lumepalliga, lumega. Tema pilk oli niiiiiii solvunud, et piinlik hakkas 😦 rohkem ei visanud…

*

Eilses postituses rääkisin toidu-kugistamise-vastasest kassi/koerakausist ja lubasin infot jagada kui targem olen. Kolleeg ostis eile selle oma väiksele toiduhävitajale. Pidi täna tagasisidet jagama. Eile õhtul saatis aga sõnumi: ei kannatanud homseni oodata, olen väga rahul :)… nii et tundub, et on hea kraam.

Reklaamipaus läbi.

Postitus läbi.

Kena päeva!

Lund-lund-lund!

 

1a.. ja natuke reklaami Koonuteemadel

Mul täitub täna 1 aasta Tartu-töökohal 🙂

Kui ma pole mitu päeva sõnakestki kribanud on nii raske seda teha. Toimunud on palju, mäletan sellest vähe :D… Djah, see kõlas nagu oleksin tsüklis olnud vms, lihtsalt palju pisiasju ja hetki olnud, kus olen mõelnud möödaminnes, et sellest peaks blogima… aga kuna pole blogima sattunud, on see ununenud.

Käisin Tallinnas, kiirvisiidil. Lasnas söömas, ja tassisin Koonu-toidu ja pesa sinna… järgmisel nädalal pesitseme/pesitseb seal.. Ja Vihmahääle põrandal ööbimas. Soe oli 🙂

Koonutoiduga meenub, et täna jõuab kulleriga koju tema uus toidukott. Sattusin ükspäev kogematakombel www.kassidkoerad.ee lehele ja hullusin 😀 ja tellisin. Kuni 29. novembrini on soodukad, jõuate ka.. aga muidu on vist ka odavam, kui poekaup. Igaljuhul sain ma 15 kilo toitu 49,99€ eest.. muidu ostan poest sama toitu 10 kilo hinnavahemikus 53-57 raha… ja transport on tasuta 🙂

Ja kui ma juba reklaampostituse tegin, siis sheerin sellist täna kohatud asja: Kauss koertele, kes muidu hullunult õgida armastavad… Täna käime ilmselt kolleegiga koos seal poes ja ta äkki shoppab selle oma koonule… siis kuuleb, kas töötab ka, et oma labrador-sõpradele laiemalt reklaamida. EllieTheElephantile pole mõtet sellist soetada, sest tema on see koerlane, kes toitu maitseb… siis lükkab tükk aega koonuga toitu kujutletavat liiva kausile peale toitu mattes… siis võtab jälle ampsu või paar… vaatab ringi, et ega keegi ometigi ei näe, kuidas ta sellist üliprivaatset ja intiimset tegevust, nagu söömine, parajasti toimetamas on… siis võtab veel ühe ampsu… käib kontrollib, kas teises toas kõik korras on… läheb kausi juurde, matab selle taaskord kujutletava liivahunniku alla… sööb natuke jne. Lõpuks jätab natuke järgi. Siis lisan sinna vahel lõhnastamiseks koertele tehtavat lõhe-õli ja edasi on kaks varianti: ta kas tuleb sööb edasi.. või vaatab toast, et appppi, jälle on tal käes selline KOHUTAV asi nagu toidukausss.. ja põgeneb ruttu pesasse peitu 😀
Ehk siis jah, meil ei ole arutu kiirelt õgimisega eriti probleeme. Aga kellel on, siis selline kauss on olemas, vot.

PS. Ühegi ülalnimetatud firmaga pole mul mingit reklaamiteemat, et muudkui aga kiidan ja nänni voolab sisse. Ei voola. Nad isegi ei tea, et ma kiidan.. aga nagu varemgi olnud, kui ise vaimustun, siis sheerin kohe infot, äkki keegi saab sama rõõmsaks kui mina sain 🙂

***

Kuna üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis räägin siinkohal viimaste postitusteta-päevade eest 5000 sõna tagantjärgi 😛

1. Et Koonu töö-pesa nüüd Lasnamäel on, siis on tal siin uus ja suurem (et ma reklaamima hakkasin, siis eputan, et sain 7.50ga ligi 20rahase pesa)

2. Kuna ma olen friik, kes vaimustub EllieTheElephantist nagu pere esimesest lapsest vms, siis tellisin temast hunniku fotosid ja vorpisin need album-scrapbookiks kokku… kui külla tulete, siis eputan, et näe, tõestus… kogu aeg ma ei piina vaest loomakest  keldriboksis kinni hoides, meil on ikka helgemaid hetki ka. (tegelikult ei piina üldse… et te teaks)
Ja siis tellisin ühe suurema (A4) pildi ka, mille köögiseinale riputasin:

3. Eelmisel nädalal sõin šokolaadi-piparkoogi-karu-küpsiseid vms. Pilt pakil oli ilmselgelt illustratiivne… pildi kõrval siis reaalsus:

4. Nagu öeldud, käisin pealinnas ära. Kuigi postituse alguses reetsin juba, et ööbisin viisakalt Vihmahääle juures, jätan siin siis parem märksa ägedama mulje… et hommikul saabusin Laine Baarist 😛

5. Ja last, but not least… bussiaknast oli nunnu vaade… Selline, armsates toonides. Kuigi vaene bussijuht, kes pidi terve tee Tartuni vastu tõusvat päikest sõitma. Tubli mees, jõudsime kohale.

***

Härrad 1 ja 2 täna:
1: Oioi, see pureb.
2: Jah, see haukab jah.

 

mõned lood siit ja sealtpoolt sood

Üleeile kodukandis staadionil Koonu jooksutades tuli suuuuur must lahtine saksa-lambakoera-segu koer. Isane siis. Tõsiselt suur tüüp. Olen temaga poole aasta jooksul kahel korral varem kohtunud, mõlemal korral on koer üksi ja lahtiselt, omanik on tropp ühesõnaga. (Mõlemal korral oli ta küll sõbralik, aga siis polnud EllieTheElephantil ka jooksukat.)  Tikkus kohe ligi. Pealetükkivalt.  T. käratas “EI!” ja tõmbas Koonu eemale. Hundut ei huvitanud karvavõrdki. Mina näutsusin, et kõtt, koju! Hundul oli savi. Otsisin silmadega mõnda kaigast…. Ei tea, mis sellega teinud oleks, lööma koera ei hakkaks.. äkki viskaks kaika eemale, et jookseb ehk ära tooma vms 😀 😀 Igaljuhul ei julgenud käsipidi eemale lükkama minna, sest ta on tõesti suuuur. EllieTheElephant vaatas siis T.-d ja mind ja otsustas, et oleme mingid kasutud klemmid ja kõik peab ikka ise ära tegema.  Tegi siis kurjalt URRRRR ja Hundu tõmbas nina eemale 😀 Meil vedas, päev varem oleks Koon sillas olnud Hundust :P… Aga Hundu saatis meid meetrise vahega kuni koduukseni. Päris tüütu putukas. Kuna see oli varjukatööaja-välisel ajal käiks tol ajal asjaajamine politsei kaudu jms, siis ei hakanud jaurama. Saime seekord oma jõududega hakkama. Aga kullapai Hunduomanik, mulle meeldivad koerad väga aga nüüd mul on juba üks. Sinu oma pole mulle lisaks vaja. Hoia oma koer endale, enne kui ta kellelegi viga teeb või ise liikluses viga saab. (*pobiseb vaikselt veel karvaseid sõnu siia juurde*)

Kui ma ennast juba kenasti pahuraks ajasin, siis kirun veel. Suitsetajad tänaval. Täpsemalt kõndivad suitsetajad rahvarohkel tänaval. Mis Teil arus on? Et kuna olete õues, siis haihtub suitsuhais kohe imeväel? Väike vihje Teile (loe: teen nüüd puust ette ja punaseks): Rahvarohkel tänaval on inimesi. Palju inimesi. Mõned neist Teie selja taga kõndimas. Kui Te ise liigute, liigub suits Teie selja taha suunas. Arvake ära, kes seda siis sisse hingama peab? Isegi kui Te selle seljataguse inimese mööda laseksite (mida Te niikuinii ei tee), siis tuleb sinna järgmine. Miks peab ennast nii palju aeglustama, et Teist 10 meetrit maha tingimata jääda või siis vahepeal jooksma, et Teist mööda pääseda?
Ja lisaks, kui ma juba pahurdan. Siis Armastan ma veel palavalt-palavalt neid tüüpe, kes bussipeatuses suitsetavad (sest isegi 3meetrit eemale minek oleks ju liigne väsitamine), ja kui buss tuleb, siis ukse ees veel viiiiiiimase mahvi sisse imevad, koni maha viskavad.. bussi astuvad, ja siis oma lehka välja hingavad. Armastan Teid palavalt.  Õnneks olen teiega Tartus vähem kohtunud kui Tallinnas. Eriti nüüd, kus bussiga üliharva sõidan. Aga ikkagi. Pidin ju mainima, muidu Te äkki ei teagi.

Nädalavahetusega sai “Bullerby Lapsed” läbi. Avastasin, et ma olen ikka hullult rikutud. Kõiki vasakuid seostuvaid fraase ma ei hakka loetlema, aga no näiteks lause “Poistele me ei öelnud, et me vanaisa käest tina saime” kõlas juba minu rikutud mõttemaailmas naljakana. Samas tekitas isu vana-aastaõhtul ka tina valada 🙂

Filmidest, nagu eile mainisin, vaatasin üle “Surnuaiavahi tütre“, mis oli masendavapoolne, aga muidu juba enam-vähem ja “Kormoranid“, mis üllatas mind positiivselt ja kui seda arbuusif*ck´i sees poleks olnud filmis, oleksin isegi ainult kiitvaid sõnu jaganud.

Viimase näosaate kohta miniks, et.. Koit peaks raskemale muusikale üle minema. Tõega.

Appi! ETV ei kannagi võib-olla Jalka MMi üle. Masendav 😦 Mul ei ole ju telekat, mis tähendab, et ERRi otsestriim netist oleks variant olnud… Mhh. Nüüd mul on telekat vaja, aitäh.

Hommikune hetk. Härrad 1 ja 2, osa 2 (loe ka esimest episoodi):
Härra 1: * vilistab *
Härra 2: “Oioi, see ju hammustab!”
Härra 1: “Hammustab jah”
Härra 2: “Ei, see tüdruk hammustab!”
Aitäh.

Eilsest innustatuna* nägin täna päris rõvedat (aga mitte verist!) ja kurba unenägulist.
Nägin unes, et Robbiel oli kontsert. Kusagil hoones sees, a la linnahall vms. Ja tal olid koerad kaasas. Kui ta, koos kaaskonnaga, minust möödus, hakkas üks koertest asjale parajasti. Et ma olen see tüüp, kes käib ringi, kilekotid taskus, siis ootasin, kuni nad mööduvad ja läksin siis kilekotiga koristama :D.. Edasi läks rõvedaks..  siis tuli mingi mees, välismaalane, mu juurde ja seletas, et miks seda kilekotti vaja on, ja hakkas seda paljakäsi koristama :/… Ja kui ma selle peale viltust nägu tehin, haaras oma ****se käega minust, et näe, see ei hammusta ju. Edasi veetsin mitu aega tualetis ennast puhtaks kraamides. Puhtaks ma sain, aga selleks ajaks oli kontsert läbi saanud. Niuks, kurb.

* Eile tulid Robbie uue tuuri kuupäevad ja kohad välja. Lähim on Helsingis (18. mai), mis tähendab, et liiga kaugel. Njäu.
Väljaheide – rikkust ja rohket raha. Väljaheitest enda puhastamist – hädast pääsemist.
Leidsin eile enda rahakotist raha. Süüdistasin juba liigses lahkuses T.-d kui selgus, et olin ise kuu aega tagasi raha välja võtnud, et Rakveres koertenäituselt toitu osta, aga seal ei müüdudki… Heh. Ja nii ma siis elasin viimased mitu aega, ise teades, et mul enam sentigi hinge taga ei ole. Ainult Maciga võib nii juhtuda, ainult Maciga...

Fäänsi. http://www.tartupostimees.ee/2601554/laane-ja-idaringil-lopeb-suur-tee-ehitus

Väga armas vettpidava põhjaga tekstiilist matt, onju 😛

DIY – tee oma Koonule ise helkur-kaelarätik :)

EDIT: Avastasin, et mu uhke käsitööprojekt läheb enam-vähem ka seekordse Fotojahi teemasse “Niidid, nõelad, nööbid“.. ainult nööbid on puudu.
Aga teisi fotojahtijaid piilugem ka, onju!

Kuna kõik mu sõbrad on ilmselgelt õmblemises sama äpud kui mina (loe: olenemata minu peenetest vihjetest ei tõtanud keegi ütlema, et “ma Armastan õmblemist ja hakkan nutma kui ma vähemalt viis kaelarätikut päevas õmmelda ei saa, ma teen Sulle sellise!” vms), siis tuli mul Sesamy kommentaarist innustatuna ise uuesti kangapoodi minna. Helkurriiet ei olnud endiselt, aga seekord oli vähemalt u. 10cm laiust helkurpaela. Kuigi mitte triigitav (vist 😀). Fain! Kui raske see ikka on, vaatan õhtul Vampiiripäevikuid ja teen hopsti valmis.

Vaatasin Vampiiripäevikuid, Originals´i, Grey Anatoomiat ja Covert Affairs´i…ja Surnuaiavahi Tütre filmi ka takkapihta. Umbes 8-9 tundi puhast õmblemisrõõmu ja juba oligi valmis:

Ehk siis kuidas teha? Vot nii:

Vahenditest läheb vaja:
– Niiti
– Nõela
– Kääre
– Pliitatsit
– Paberit
Kasuks tuleb ka:
– Nööpnõelad (mul ei olnud ja asendasin need juukseklambritega 😀 #MacGuyver)
– Seda seepi v kriiti, millega kangale joonistada (ma ei tahtnud oma vedelseebiga proovida 😀 harilik ajas asja ära)
Põhimaterjalidena vajad:
– Riiet (mina shoppasin materjaliks 2 fliis-salli.. fliis on mõnus pehme, aga oleneb igaühe eelistusest)
– Helkur-riiet (minu puhul siis 10cm laiune helkurpael, mida saab meetrite kaupa osta)
– Takjapaela (aga võid kasutada ka muud kinnitust.. klambriga rihma kasvõi)
Hindadest niipalju, et 80cm helkurpaela ja 30cm takjapaela maksis kokku 6 raha… 2 fliis-salli olid hetkel soodukaga ja olid kokku 2 raha
– Žablooni soovitud logo-pildiga*

* Mina kasutasin žabloonina seda kuldse-pilti, aga peegelpildis.. aga võid valida hoopis muu sobiva “logo”… käpajälje… Batmani märk 😀 liblikas vms…
Kellel kuldse koonu asemel kodus mõne teise tõu esindaja, aga koerapilt kindel soov, siis google pildiotsingus on abiks “koeratõug+silhouette”.. ehk siis poodle sulhouette, beagle silhouette, scottie silhouette jne 😉

Kuna mu fliissalli-materjal oli pisut vale suurusega, et kõike ühes tükis välja lõigata, lõikasin välja kolmnurga ja kaks riba, mis rätikut kaela ümber kinnitama pidid hakkama. Nende äärte õmblemisega läkski mul kõige rohkem aega maailmas 😀 Nende külge läksid ka takjakinnitused… ja Kolmnurga kahte äärde keerasin kahekordseks 5cm laiuse helkurpaela riba.  Pildil on näha ka, kuidas ma juukseklambreid eesmärgipäraselt kasutasin 😛 Ja muuseas, kuna ma ei oska õmmelda, ja mul ei ole masinat, siis pildil nähtav “õmblus” ongi lõplik õmblus :D, mitte hädapärane traageldamine.. See on siis minu tase :D. Helkurriie oli muuseas päris tugev, nõela hoidmine, et sealt seda järjekindlalt läbi sundida, tegi sõrmed valusaks. niuniuniu. Aga (koera) ilu nõuab ohvreid!
Mul polnud printerit, niisiis panin paberi arvutiekraani kohale ja joonistasin žablooni läbi  (kopisin selle wordi, seal pöörasin peegelpilti ja lohistasin õigeks suuruseks pildi) 😛 Cheater, mitte kunstiandekas, olen.. sellepärast on ilus koer :D!

Kui helkurriide ääred paigas ja kinnitusribadel takjad küljes, õmblesin kinnitusribad rätiku äärtesse (sättisin tükk aega ja ikka tegin valesti, üks on ühelpool ja teine teiselpool rätiku külge… aga vähemalt oli nii palju oidu, et üks takjapool peab olema ühtepidi ja teine teistpidi! Et nad kinnitamiseks ikka omavahel kokku läheksid!)
Siis joonistad žablooni järgi koonupildi (või muu logo) helkurriide tagaküljele ja lõikad välja.. ja siis õmbled embleemi peale, kui Sul just ei õnnestu kusagilt sobivas suuruses triigitavat helkurriiet leida (minu kuldse embleemi tagakülg näeb välja nagu labrador 😛):

ja paramparaaa, “juba” oligi valmis!

Kuna sõber Džännul ei olnud sellist (muuseas, tsekkige Koonude esikäppade läbimõõdu erinevust 😀)…:

… siis pidi ta selle ometigi saama:

Aga nüüd on helkurriie otsas, näpud valusad ja õmblustšehh suletud 😀 Kõigile huvilistele, aga õmblusoskamatutele aga infoks, suhtlesin täna ühe õmblustöötoaga ja väike lootus on, et peale jõule võetakse toodangusse.. käpajälgedega versioon ilmselt 😉 Kes koerapildiga või kiiremini tahab, siis nüüd on ju puust ette ja punaseks tehtud 🙂

Ahjaa, kõik teised vaatasid ja ütlesid, et “Awww, ise ütlesid, et Sa ei oska õmmelda, aga nii ilus on ju…” jms… Üks töökaaslane vaatas.. ja ütles: “Jah, pead veel harjutama natuke!” 😀 Valus-valus :D.

Järgmiseks projektiks on tööõpetus, valmistan endale Nunnumeetri 🙂

Milliseid saateid ma piilun…

… olenemata pisiasjast, et mul telekat ei ole 🙂

Eestimaised saated on suures osas interneti vahendusel kas otse või järel-vaadatavad, nii ei olegi ma telekavabast elust väga heidutunud viimase aastaga. Okei, jõuluaeg on vist rohkem selline teleka-aeg, aga mis seal ikka… käin siis ilmselt Lasnas ka, eks seal vaatan filme lõug töllakil 😛

Kuna ma, vana geenius, olen ikka endiselt (jaanuaris saab vist tähtajaline leping läbi ja saan mõistlikuma lahenduse leida) internetipulga kasutaja, siis on ikka sama jama: kiirus on hea saadete vaatamiseks.. aga netimaht kulub… ja kui 30GB täis (viimasel ajal juhtub see kuu keskel), siis keeratakse kiiruse-kraanid kinni ja pleki juurde kui 2gb kaupa lisa tahad. Niisiis oleme väga valivad, et milliseid saateid me siis üldse piilume. Oleme välja valinud kolm.

“Sinu nägu kõlab tuttavalt”
Seda saab enamasti otse vaadata pühapäevaõhtuti… võib juhtuda, et lõpust “õigest ajast üle minevat” osa ei näe, aga me peale esinemisi enivei ei viitsi edasi vaadata, uneaeg ju :D. Ükskord ei näinud üldse, mingi tehnikakala oli, aga enamasti funkab küll.
Seda saadet peab vaatama juba selle pärast, et oskaks kaasa rääkida. Ikka tuleb kusagil jutuks. Tööl. Või isegi klientidega :D… ja sõpradega..Eelmine saade olid kõik natuke jurad.. aga vb tundus ainult mulle. Kui näiteks vaadata, kes meeldivad kohtunikele ja kes mulle, siis meie arvamused on tihti erinevad. Aga selle hooaja lempariteks on mul: Ott Lepland, Koit Toome (ma tegin alguses typo ja kirjutasin Koti Toome 😀), Andero Ermel ja Kaire Vilgats. Eelmine hooaeg oli Tanel Padar võrratu :D. ja Evelin Võigemast ka!
Mis mind häirib, tohutult, on: Lugupeetud, Mart Sander! Palun, palun, palun, saa juba ükskord Väikesest Otist üle. Juhtus. Oli naljakas. Seda mingi 2 aastat tagasi! Get over it.
Kui Ott ise neid nalju teeb, siis see on tore. Enda üle peabki oskama naerda. Aga Sander peab IGA SAADE ära mainima, et… Prffffff.
Lemmikvideot ei hakka välja tooma, ei oska valida.. too many favourites! Võite kiigata Jüri Homenjat, Reet Linnat, James Blunti, Tiiu Tulpi jne…

“Kaks kanget Indias“
Mida rohkem ma seda saadet vaatan, seda enam ma tunnen, et kui olen senise elu elanud teadmises, et ma ei tahaks sugugi kunagi Indiasse reisida… siis mul on õigus olnud :P. Ma tõesti ei tahagi. Nii palju inimesi, nii kohutav liiklus, nii võrstised toidu ja nii räpane. Vb kui mul oleks kindlad uskumused ja kloostrid tõmbaks jms, siis ehk. Ja ürgne loodus seal võib võimas olla. Aga niisama reisile. No ei kutsu, absoluuutselt ei kutsu. Ma ei halvusta neid, keda kutsub. Paljud mõtlevad kindlasti minu eelistustest (Itaalia ja NY), et liiiga igavad sihtkohad. Aga ise.. ei tahaks. Teetu ja Kristjanit seal seiklemas vaadata on sellegipoolest tore.
Üks asi häirib siiski. Ma ei ütle, et ma mingi täiskarsklane olen, aga iga saade kuulata juttu teemal kuidas niuniu alkoholi jälle ei ole, või et oioi, alkoholi sai liiga palju.. ei ole ka tore. Jooge oma õlut, kasvõi kaamera ees, aga miks sellele ko-gu-aeg tähelepanu juhtida?

“Eesti tippmodell”
Ma ei julge pead anda, aga sellel saatel on vist näha ainult viimane saade ja varasemaid ei näe…
Igaljuhul on seda saadet hea vaadata, et enesehinnangut tõsta. Okei, ma olen niiii palju inetum kui enamik saatesolijaid, aga samas ka niiiiii palju targem :D. Täiesti lõpp, mõnel puhul on ikka “ilus, aga loll” sulatõsi, mitte lihtsalt käibefraas. Okei, normaalseid on ka.. ja saatesse on muidugi lõigatud kokku ainult kõige hullemate tsikkide kõige hullemad hetked jms. Aga normaalsel inimesel ei juhtu niiiii palju neid hulle hetki ju! Ei juhtu ju? Ei, ma ei lähe ise, et paremini teha… Aga KUI läheks, siis üks asi oleks küll, mida ma paremini teeks: ma vaataks enne vähemalt teisi saateid, nii Eesti eelmist hooaega kui välismaa omi. Ja teeks endale selgeks mõned nimed veel antud teemas, mitte et ma tean ainult.. ee.. öö.. Carmen Kass äkki on modell vä? Arne Niit vist teeb midagi? Ee… eee… *vaikus eetris*.. Osad on sealt küll nagu tänavalt suvalt sisse astunud, et oi, siin vist müüakse kingi vms, palju rahvast tundub koos… ups, mingi saade hoopis, lähen ka jne. Ja nad on ülbed, k.a. fotograafide, kohtunike ja muidugi teistega. Ja räpased. Jep, mul on hetkel kodus kraanikausis ikkkkkka veel kohvitass, millest ma hommikul kell 5 kohvi jõin. Ja see tass on seal kuni õhtul kella 5ni vähemalt! Aga kui ma elaks ühiselt koos teistega (mitte ainult oma elukaaslane, vaid kaasüürnikud), siis isegi MINA oleks etem kui neist suur osa. Ja god knows, et ma ei ole mingi musternäidis.
aga ikka vaatan, idioodi järjekindlusega.  Sest egobuust ju, täiega! Oht on muidugi, et mida saade edasi, seda rohkem tohme välja läheb ja saade läheb igavaks ja normaalseks. Siis jääbki rohkem netimahtu järgi 😛

Kui mul oleks netimahtu nagu raba, siis ma vaataks ilmselt sarju “Üheksandikud“ ja “Naabripika“ ka. Mõlemast olen mõnda osa näinud. Üks tundus muhe. Teine tegi rõõmsaks, et ma kunagi meeltesegaduses olles pole tahtnud õpetajaks hakata, sest lapsed on ühed hirmsad asjad. (jajah, oleneb inimesest-koolist-kodust-õpetajast-klassikaaslastest-asukohast-ainest jne, aga ikkagi. Mõned on ikka kohutavad väikesed ülbikud. Tahaks vägivallatseda!)

Koerakaelarätijaht

Macil on helkurifetišh… Ta vaatab tänaval salvaval pilgul kõiki vastutulijaid, kes õhtupimeduses oma tumeda riietusega ja NULLI helkuriga ringi kalpsavad. Ei ole ilus inimestele halvasti öelda, nii et Mac mõtleb siis omaette koledaid mõtteid ja loodab, et… et politseionu teeks neile trahvi! Või annaks helkuri 🙂

Macil endal on helkur(id), aga Koonukesel ei ole (olnud). Kuna tal ei ole (olnud) kaelarihma, siis rihma külge helkuri riputamine oli ka kehv variant… lahtiselt lipates oleks helkur ikka minu käes (mitte et ta autoteede lähedal lahtiselt lippaks, aga ikkagi)… Hullult tahaks talle helkuriga kaelarätikut. Mida ma olen leidnud umbestäpselt MITTE ÜHESTKI loomapoest. Tegelikult ei ole ma loomapoest leidnud ka ilma helkurita kaelarätikuid.. Jyskis olid kunagi, taskukoera suurusele…

Mul on isegi täpne idee oma väikeses peakeses olemas, milline see kaelarätt oleks…

Punane, nagu pioneeril… 😛 Sest punane tähendab, et koer on sõbralik ja kollane tähendab, et koer vajab personal space´i, et te teaks ;-)…
Ja pehmest materjalist.. umbes selline, nagu Dzännul ühes lastesaates kaelas oli (aga tal ei olnud helkuriga):

Ja rätiku ääred võivad olla helkurpaelaga ääristatud… aga keskel peaks olema helkurriidest pildike… umbes nagu sellel šotu-rätikul, aga suurem ja rohkem keskel:

Ja pildiks võiks šotika asemel (kuigi šotud on üüüülinumparillad) hoopis Kuldse siluett:

Või käpajälg vms…

Asi see siis ise ära teha eksole… bandana-õpetusi on internet täis ju. Well, sellega on see väike asi, et ma olen koba kuubis. Ma ei oska õmmelda 😦 Ja mul pole õmblusmasinat ja käsitsi oskan ma veel vähem õmmelda. Ja eelmisel aastal olin ma juba pea-aegu valmis õmblema (mitte küll nii keerulist projekti 😀) ja käisin kangapoodides, aga helkurriie kuulub vist klassifikatsiooni: sama-võimatu-leida-kui-koera-kaelarätte…

Muuseas, ega ma poodidest siis nii ideaalset kaelarätikut otsinudki, et olgu olla punane ja Kuldse retriiveri helkurpildiga ja värki… Aga ühtegi ei ole, üldse!
Dzännul on helkuri-kaelarätik. Aga seni, kuni me ei ole juhtkoeratandem, kes paneb kinni Eesti-sisese-maavõistluse ja saab esindama Lätti ja sealt osalemise eest samasuguse saab, siis peame leidma muu viisi…

Eile õhtul saime Zooplanetist hommikusteks-õhtusteks-jalutusteks siis aseaine. Kaelarihma… aga ma ei heida lootust kõrvale, et ühel päeval vahetame selle kaelarätiku vastu! vot!

Ps. Pühapäevani on seal paljud asjad -30% 😉 Ostsime T.-ga sealt kahepeale sealt umbes 20 raha eest manti (tema oma kodu-koonule ka) ja maksime 15 raha. Kreit saksess!

laiiskus kontiides

Mõne-päeva-tagune pilt VS tänahommikune pilt. Kui päike tõuseb (pilves ei ole), kustuvad laternad varem ja õues on niiiii palju valgem. Väu.

***
Pealtkuuldud kahekõne EllieTheElephanti teemal:
Härra 1:  See koer küll hammustab!
Härra 2: Ei ole, see koer lutsutab surnuks!
Õigem vastus oli Härra-kahel, võin omavahel olles öelda 🙂

***
Eile käisime Koonuga Dzännul külas. Või, noh, tegelt ametlikult küll Väikesel-Fränkyl ja Kaisutiigril, aga olgem ausad, ega me nende pärast ei läinud.. ikka neljajalgse pärast ja sööma ja lauamängu mängima 😀 icc. Sööki pidi niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii kaua ootama (ma arvan, et seee oli VÄHEMALT 9 tundi.. aga võib-olla oli hoopis pool tundi), vähemalt oli väga hea :P. Neljajalgne oli ka väga tore, enne  kalpsasid koos EllieTheElephandiga rõõmsalt pargis ringi :)… seltskond oli hirmus:  Ma ei võitnud lauamängu. Ma ei räägi nendega enam kunagi! Ai heit ju! Ju agli!

Mul oli täna mingi unenägu, millest ma blogida tahtsin. Aga ma ei mäleta sellest enam muud, kui vaid soovi sellest blogida 😦 Pähh.

Oh, õudust. Ja rõõmu. Ja unesid.

Esmalt rõõmu!
T.-l hakkas minu kõrval kõndides vist piinlik, sest üks mu talvepapu kippus küljelt lagunema… Lohutasin teda siis, et kannatust. Rahu, ainult rahu… palgipäeval lähen Sepa turule. T. tegi natuke porr ja virr ja arvas, et on aeg, et ma saaks lõpuks ometi endale valge inimese kombel papud, mis ei laguneks 1 nädalaga. Kuigi ükski mu papu pole kunagi nädalaga lagunenud. Miinimumaeg on vist 8 kuu kanti, maksimumaeg ikka mitu aastat. Igaljuhul viidi (loe: kõndisime omal jalal kohale 😀) mind eile Weekendi laomüüki papujahile. Elmalt pean mainima, et lastele tehakse ägedamaid saapaid. Mu eelistus oli matkasaapa tüüpi saabas, sest matkame ju Koonuga igapäevaselt. Lastele oli selliseid märksa, ee.. tagasihoidlikumates toonides. Minu puhul tuli siis välja, et mida vanem eit, seda roosam kleit saabas.

Aga need on nunnud. Seest karvased ja soojad. Tegijaks Catmandoo… Mis meenutab mulle Simoni Kassi multikat Cat-Man-Do :D… Ja küljepeal on helkuriga muster… lisaks mu  jope-küljes rippuvale ha koti küljes rippuvale helkurile. Tehke järgi!
Igaljuhul juhtus mul täna tööle kõndides midagi, mida ei ole minuga vist mitte kunagi juhtunud. Isegi saunas pole juhtunud. Mu jalgadel oli soe. Lausa peaaegu palav!!! WAU!

***

Nüüd tänasest hommikust, mis oli kuidagi… õudne. Selles on loomulikult süüdi see, et ma olen sihuke, kellel iga pisiasi hulle parakaid tekitab :D…

Alustuseks ei töötanud koridoris, st. trepikojas ükski kolmest lambist. Lihtsalt lambist ei töötanud. Kujutlesin siis kottpimeduses võtit lukuauku toppides või treppi otsides elavalt, kuidas nurgas kirvemõrtsukas end peidab. Lohutasin end mõttega, et õnneks on mul suur ja kuri valvekoer. Noh, kuna nii pime oli, siis ega seltsimees kirvemõrtsukas ei pea teadma, et valvekoer ta lihtsalt sügamist-nurudes surnuks väsitaks või pooleks lakuks vms. Temale võib vabalt tunduda, et tegu on väga hirmsa rottweileriga. Albiinoeksemplar! Ja kuna kõik teised rottweilerid on teda lapsest saati albinismi tõttu diskrimineerinud, on temast kasvanud veeelgi kurjem koer, kui ta muidu oleks olnud. Jajah.
Valvekoer ei näinud ka treppi ja komistas viimasel astmel pisut. Käpad on siiski kõik korras jms aga ikkagi, kuradi tuled.
Kirvemõrtsukas igaljuhul kartis, ilmselt pidas komistuse-kolinat kallale-sööstuks ja puges trepinurga taha peitu. Ma/Me ei läinud teda otsima ka. Las jääda teistele majaelanikele ja mingi rõõm.

Pimedas pargis möödus meist kojamees. Alguses ma vaatasin, et tuleb mees labidaga. Selge pilt, loomulikult laipa peitmast ju. Lähemal vaatlusel oli ta labida luuaks moondanud, et mind ära petta :P. Õnnestus. Natukese aja pärast tuli teine mees. Samasugune. Sama varustusega. Igal hommikul tuleme enam-vähem samal ajal, ja täna siis sihuke uus seltskond väljas. Okei. Läksime edasi.

Kesklinna jõudes on tavaliselt lindude kisa kuulda ja linnud tiirutavad parajasti seal.. ee.. Kesklinna park ongi äkki nimi? Kaubamaja kõrval, Küüni tänava kõrval… Saate aru küll, kus. Täna olid linnud hoopis kohtumaja ees puude otsas. Kõndisime sealt alt läbi. Kisa oli korralik (lindude kisa siis, me olime ikka vaiksed). Tahtsin pilti teha, et kui palju linde iga puu otsas istus, aga kuna üritasime “ohutsoonist” kiirelt läbi saada ja pildi alles lõpus viimasest puust teha, siis seal oli kahjuks märksa vähem linde:

Ahjaa, “ohutsooni” all mõtlen ma seda, et asfalt oli valge 😀 Tahtsin oma lund :P… õnneks me ei saanud ühegi laariga pihta. Kuigi olen kuulnud, et linnus*** õlal pidavat rikkaks tegema. Olen proovinud. Ei teinud. Ärge uskuge kõike, mida räägitakse.

Siis jõudsime sinna Kesklinna parki vms. Tavaliselt on seal siis kisa, seekord oli täielik vaikus. Ei inimesi, ei linde. Mõtlesin just, et nii vaikne pole siin kunagi olnudki… kui üksainus vares kraaksuma pistis. See oli veel spuukim kui vaikus 😀

vot.

Okei, te ei pea tegelikult mind nüüd psühhiaatri jutule saatma, et mingi klemm kujutleb kirvemõrtsukaid ja Hitchcocki ja vajab ilmselgelt ravi. Natuke sai blogimise jaoks ilukirjanduslikult võimendatud ka ju… Tegelikult on Tartu nii armas. Ja nii ilus. Vaikne, mõnus, hubane, turvaline. Kuigi jah, olen teadlik, et siin on ka kaabakaid-pätte-valgaid-vägistajaid ja kõiki muid troppe. Aga ma tunnen ennast siin NIIII palju turvalisemalt kui Tallinnas. Eriti EllieTheElephandiga! 🙂
*Nüüd sülitan üle õla kolm kena plärakat, et mitte selle steitmendi eest koduteel peksa saada ja MJst ilma jääda :D.

Ahjaa, käisime Koonuga täna siiski vaateplatvormil koos. Jalutas rahulikult lõppu, vaatas jõge, aga kuna parte ei paistnud, oli igav ja siis läksime edasi 🙂 Kreit saksess!

***

Unedest.  Kui Maci unenägusid vaadata, siis need on tavapäraselt olnud psaikod ja verised. Paaril korral ka ette-ennustavad. Viimase kahe öö unesid mäletan üsna selgelt ja minu tavaliste unedega võrreldes on need nii veidrad.. ja rahumeelsed… ainult üks surnu (ja tedagi ei tapnud/vaadanud pealt mina) ja natuke madusid.

Eile öösel nägin, kuidas üks mu töökaaslane oli poole kohaga või oma hobiks vms uurija/detektiiv/salapolitseinik või midagi sihukest. Näitas mulle salaja, kuidas ta on jõudnud jälile, et “üks tähtis poliitik” (nime ta ei öelnud) on mingi vägaväga paha mees. Tal olid puha joonistatud tabelid poliitiku päevakavast ja mingi ümbrik, kus oli miski tähtis asitõend jms. Igaljuhul järgmisel hommikul selgus, et too töökaaslane oli vahepeal kõrvad pea alla pannud. Räägiti õnnetusest, mina kahtlustasin, et tähtis poliitik sai ilmselt jälile, et ta on ohus. Kräpp, et ma nime ei teadnud eksole. Igaljuhul läksin oma töö-ülemuse juurde (kes oli hoopis minu kooliaegne klassijuhataja) ja palusin temalt tolle töökaaslase kodu-võtit. Mingil põhjusel olid ülemusel kõigi koduvõtmed… Tuustisin seal ja otsisin neid pabereid ja asitõendeid. No ei leidnud. Lõpuks leidsin prügikastist selle ümbriku. Asi seegi, seal on aadress peal. Võtsin kaasa.
Siis vahetus unenägu, äkki. Nägin hoopis unes, et oli juba päev ja ma rääkisin T.-le, et mul oli hommikul niiii uni, et ma ei kuulnudki, millal ta tule põlema pani või ära läks… Muuseas ei kuulnudki… aga kuna ma nägin koheselt peale seda kolmandat unenägu, siis järelikult vahepeal ikkagi ei olnud päev ja ma ei rääkinud T.-ga sellest päriselt.
Järgmiseks käisime Empzi, Dzeiki, T., ja Koonuga shoppamas… mingis suures keskuses. Vahepeal olid seal poed, vahepeal näiteks botaanikaaed. Kõik ühes kohas. Siis jõudsime järsku (samas hoones asuvasse) raudteejaama, mis tegelikult oli Vinnimaaa ujula, mis oli üleni jääs. Basseini peal ujusid suured jääkamakad ja keset ühte jääkamakat oli suur kaal lemmikloomadele :D… tuli välja, et käigu eesmärk oli EllieTheElephanti kaaluda (et kui ta kohati sihukese niru isuga on, kas see tähendab, et ma näljutan teda… Ilmselgelt olen traumeeritud 😀)… kaal oli aga populaarne ja nii me hiilisime pinkide vahelt ligi, et teisi kohaletulnud koeri (eriti isaseid) vältida.  Nägime näiteks hunnikut kuldseid ja teisi koeri ka… vältisime neid kõiki 😦 (ilmselgelt olen ka jooksukast traumeeritud 😀).
Kui Koon kaalutud, tulime ära. Ma ei mäleta siiani, kas oli siis normaalkaalus. Ärkasin üles.
Kui üles ärkasin jõudis mulle äkki kohale, et äkki olid töökaaslase asitõendid seal ümbrikus. Kräpp, et ma vaadata ei jõudnud!**
Täna öösel nägin unes, et pidime paari sõbraga meil maal ööbima… läksime kuhugi lemmikloomaüritusele ja Vinnimaa oli sobiv vahepeatus pikal teekonnal. Õhtul hakkasime tuttu minema, kui selgus, et kellegi (vist oli Vantsiku oma)  riisimadu olevat kaduma läinud. Ma muuseas, olen üsna kindel, et pole olemas sellist asja nagu riisimadu. Aga seal oli. Või, noh, ei olnud ka, sest ta oli ju kadunud. Kirjelduste järgi pidavat olema selline vihmaussi ja paelussi segu. Ma ei tea täpselt, milline paeluss välja näeb, aga kirjeldus tundus rõve 😀 Jätsin tule põlema. Leidsingi ühe ussi-jussi. Õigemini, tema leidis minu. Aga see polnud üldse too kadunud riisi-uss, see oli hoopis Caro õhtust jalutuskäiku tegev nastik. Kes nime poolest oli nastik, aga tegelikult oli selline 1m pikk roostepruun uss, kellel olid suured valged mummud selja peal. Nägi suht välismaine madu välja :D. Igaljuhul korjas Caro lahkelt minu viisaka palumise (loe: kriiskasin nagu väike plika 😀) peale oma jussi jälle kokku mu koikust. Et järgmistele külalistele ruumi teha, loomulikult.
Alguses vaatasin, et rott. Albiinorott. Valge ja punaste silmadega. Aga saba oli veider, sihuke nudi. Siis nägin tema kaaslast, kes ei olnud albiino vaid oli pesuehtne küülik. Kiikasin siis “rotu” pealage ja oi, pikad kõrvad hoopis. Säh Sulle rotti.
Küülikute omanik oli parajasti ise välja jalutama läinud. Ja jänksid seepeale oma karbikesse augu närinud ja sama teinud. Panin nad siis 3L klaaspurki, et mitte seda katki närida.. tõstsin purgi välja (seal oli mingi loogika taga, et vältida ussidega kokkusaamist vms) ja läksin omanikku otsima. Vahepeal hakkas hullult vihma sadama. Siis meenus mulle, et appi, purk on õues. Jooksin tagasi koju. Purk oli vett täis. Huh, korda mööda ilmusid põhjast küülikukoonud, kes sukeldumiste vahepeal käisid pinnal hingamas (arvake nüüd ära, kes eile õhtul modellisaadet vaatas?! 😀) … korjasin jänksid kiirelt purgist välja, viisin tuppa ja pugesime koos teki sisse kössitama, nemad põues kampsuni varjus kuivamas. Mul oli neist niiiiiiiii kahju, et ma nad kogemata peaaegu ära uputasin ja et neil mõnda aega päris rõve olla oli, et kui varsti üles ärkasin, oli ikka veel selline.. paha tunne, nagu ma oleks midagi väga valesti teinud. Lohutan ennast sellega, et oma “tüüpilistes unenägudes” ei oleks mul üldse paha tunne, seal ma tavaliselt nülin ja põletan kedagi ja värki. Tänane oli päris-minule oluliselt lähemal juba. Edumeelne!

***
Varastasin FBst Varjupaikade MTÜ lehelt:
-Mitu koera on normaalsel inimesel?
-Normaalsel inimesel on 1-2 koera.
-No aga see on ju inimene, kes on huvitatud künoloogiast!
-Ei, inimene, kes on huvitatud künoloogiast, omab 3-4 koera.
-No aga see on ju juba maniakk!
-Ei, maniakil on 5-6 koera.
-No see on juba imelik inimene.
-Ei, imelikul inimesel ei olegi koera.
-No aga see ongi ju normaalne inimene!

-Ei, normaalsel inimesel on 1-2 koera.

vahekokkuvõte

Nädalavahetusel aitas Koonuke mind lahkelt, et ma ikka sisse ei magaks ja hiljemalt kell 7 ärkaks. Alguses mõtlesin, et asi oli selles, et ta ei teadnud, et tegu on nädalavahetusega, aga nüüd sain aru, et teadis küll ja lasi isegi kaua magada! Nädala sees on äratus kell 6 😛

Nädalavahetusel läbisin Pipi Pikksuka raamatu. Polnudki seda hea mitu aastat lugenenud, erinevalt Blomkvistidest, mis igasuvised sõbrad on. Igaljuhul avastasin, et ma olen supertruperpuperERITI Behmo! Näidake mulle kedagi teist, kes pisarad silmis loeb seda osa, kus Pipi laevale läheb ja Tommi&Annika hullult kurvad on. Isegi kui ma tean ju, [ettevaatust, spoiler:] et ta tegelikult ei lähegi laevale tookord. Noh, näidake?! Kedagi, kes oleks vanem kui 5 aastane :D… Okei, tegelikult võiks üldse näidata kedagi, kes on vanem kui 5-aastane ja vabatahtlikult iseendale Pipit loeb :P, icc.

Järgmiseks olen kolmevahel. Kas vana hea Bullerby Lapsed… või Vahtramäe Emil, mida ma olen vist ainult korra lugenud, ja millest ma ei mäleta, et see midagi superhead olnud oleks.. või hoopis Madlike, mida ma ei ole vist kunagi lugenud. Soovitusi? (ei hakka eraldi poll´i tegema, võib kommentaaridesse poetada…)

Viimase aja filmidest olen, mulle eakohaselt, ära tšekanud kaks multikat: “Planes” ja “Turbo“, mis mõlemad meenutasid veits “Cars“-i.. Lennukifilm isegi pisut liiga palju.
Natuke täiskasvanulikumatest filmidest kiikasin ära “Lone Ranger“-i. Kuna mulle vägaväga meeldib Johnny Depp, eriti siis kui ta on mingites kiiksuga rollides, siis mulle meeldis… aga ilma temata, poleks meeldinud 😀 nii lihtne ongi.

Mu Farmimängus (Hay Day) hakkas lund sadama! Lund tahaks! ja kelku tahaks!  Ja ruttu! Soovitavalt järgmise kahe nädala jooksul, et koos Koonuga kelgutama minna.

Täna tahtsin Koonuga korraks uuele vaateplatvormile minna, aga EllieTheElephant seisatas enne ja eelistas kindla maapinna peal oodata. Mis seal ikka, tegin oma klõpsu ära ja läksime tööle edasi.

Aa, veel.. nädalavahetusel käis meil teine Koon külas. Emane. Saavad hästi läbi. Nüüd said liigagi hästi läbi. Ja kumbki neist ei saanud vist aru, et teine Koon emane oli. Pärast paari edutut katset (edutut, sest inimeseloomad julgesid vahele segada), kupatasime Sabad erinevatesse toa otstesse :D… EllieTheElephant ei jätnud sellegipoolest vahele ühtegi võimalust J-le lähemale imbuda ja puusadega hööritada :D… muuseas, ma ei teadnudki, et koera saba nii painduda oskab, nagu ta seda nüüd painutab… djaaa…

Hah, ja siis mainiks veel, et kui menüüs on Koonu tavatoit, siis on tempo umbes selline: 1 amps, 3 minutit mälumist, 6 minutit mõttepausi, 1 amps… jne.. kuni 7 ampsu võetud ja rohkem pole isu vms. Kui menüüs on liha, siis on portsjon otsas umbes sama ajaga, mis tavatoidu puhul esimesele ampsule kulub. Amazing.

Hah, pühapäeval mängisime T.-ga uut lennukimängu! Olin lausa reeglid eestikeelseks tõlkinud! (kui keegi soovib, jagan lahkelt kama).. Ikka mängisime valesti :D, st.ma unustasin ära pisiasja, et kahe mängija puhul olid lõpus reeglid pisut teistsugused ja me mängisime vähemalt 3 mängija versiooni vms. Aga pole hullu. Mina võitsin ja see ongi peamine! =)
Koerakoonlane oli väga osav ja üritas korduvalt mängulauale imbuda, et lennukeid teelt pühkida 😛 Pätu. Aga NII ARMAS Pätu! Ta on tõesti ko-hu-ta-valt Armas, et Te teaks!

Mõttetera ka ja siis aitab tänaseks:

Pealkiri:
“Iga viienda tähe ümber tiirleb eluks sobivaid planeete“
Artikli esimene lause:
“Astronoomid leidsid, et iga viienda Päikese-sarnase tähe ümber meie 100 miljardi tähega galaktikas võib tiirelda potentsiaalselt inimeluks sobiv planeet.”
Märkasid erinevust? =)

Parimatega,
Teie Tähejäraja 😉

11.11

Mul ei ole täna blogituju kuidagi… mitte, et ma morn oleks, aga lihtsalt ei viitsi. Ikskjuuzmii.
(äkki päeva peale muutub, aga liialt oota ei tasu.)

Ahjaa, seda ütleks küll, et blogi on ikka hirmus asi. Ma ei oska inimestega enam midagi rääkida, sest nad teavad juba kõike.. kui me kohtume, pole mul ühtegi uudist edastada vms :D…
Ja samas, ma kuidagi eeldan, et inimesed, kes on kunagi blogi lugenud, teevad seda siiani… ja siis olen üllatunud, kui: oh, kuidas Sa seda ei tea, see on ju nii vana asi, ma kirjutasin sellest blogis juba ammu… ja ma jätkvalt unustan, et nad ei loe ju, doup…
Ja siis kolmandaks on veel inimesed, kelle kohta ma pole kindel, kas nad loevad või ei… siis ma igaks juhuks räägin oma uudised ikka ära, aga vahel mõtlen, et äkki nad lihtsalt viisakusest kuulavad ära, aga on ise seda juba lugenud ja teavad ammu…

Ja last, but not least: EllieTheElephant on niiiiii tore! Ja Armas!  Juba 37 päeva 🙂

37 ajas mulle laulu peale kummitama…

tähelepanekuid pildis ja sõnas

Üleeile hommikul haigutas keset sõiduteed selline tagasihoidlik.. ee.. lohuke.. või nii.. ilma mingi hoiatuseta. Aga kes ikka julgeks katkise auto üle viriseda, kui nüüd vähemalt torud korras on pärast kaevamisi ju 🙂 (kuigi need olid vist enne ka korras)…

Eile käisin päälinnas arstil, koos K. ja koon J.-ga seekord (või noh, nemad olid minul saatjatena kaasas). Kuna busside saabumisajad olid pika vahega, siis valisime selle, mis jättis Tallinnas pooletunnise augu, et 4Dkinos Aivarsit külastamas käia, ja kaks filmi üle kaeda. Aga nii veider oli, Ahhaad ei ole ja infoka nurgake on sihuke:

Kui alguses Tartusse kolides oli kesklinnas ikka kaks peatuspunkti, kust läbi astuda: infokas (VäikeKaksikJ) ja Ahhaa… siis nüüd on ühes uued inimesed ja teist pole üldse.. Njäu.

Arstil saime ka käidud. Üsna kiirelt kusjuures. Viimasel ajal on mu visiidid olnud ca 15minti. Selleks sõidan 5h bussiga ja võtan töölt vaba päeva. Geniaalne! Ja nüüd ma natuke helendan pimedas, aga arst käskis soovitas palju juua, siis läheb üle. Näh, lootsin, et võin helkurid unustada ja ise helkur olla :P.

Koonutüdrukul on “This Time of the Month 1/2Year”… Kodus on küll pesal kate ja köögipõrand pestav, aga tööl on ühtlane vaipkate… Olen käinud läbi mitumitu loomapoodi, et neid speššial-kaitsepükse leida. Djaa, neid on küll. Enamikes kohtades väikese koera suurusega (sest natuke suurematel koertel ei ole ju neverever jooksukat ju! (Ja ei olnud otsas suuremad, vaid lihtsalt neil ei olegi neid)) ja ühest kohast bernhardiini-suurusele. Oleks vöö lisaks ostnud oleks ehk käranud?! 😀 Lähenesin siis hoopis loominguliselt ja käisin inimeste-poes, sain koonupildiga püksikud ja lõin käärid sisse… variant oli, et kas teha püksid katki, või võtta saba maha. Aga kuna kuldsetel on niiiii nunnu saba-lipp, siis ma pidin püksid ära augustama… saate ju aru küll.

Aga sihuke ta nüüd on.. natuke palju armas ja natuke veider ka 😀

Eile, kui mina olin Tallinnamaal, olid Lõuna-Eestis ja Tartus nii VäikekaksikJ, Kiku kui Hundu. Vahetuskaup, noh. Kikuga oli nii, et olime hommikul vist samal ajal Tallinna bussijaamas (mina jõudsin, tema läks)… ja õhtul, kui Tartusse jõudsime ja Taskus käisime, sõitsime T.-ga liftiga alla, ja mainisin talle, et oh, tead, Kiku on ka täna Tartus… ja siis läksid liftiuksed lahti ja seal seisis: Kiku :D… mul oli umbes, et vot.. here´s Your proof for what I just said! 😀

Ma ei oska praegu rohkem midagi öelda. Spämmin siis pisut veel netist leitud piltidega:

1. Follow Your dreams:

2. Meil on samamoodi, AGA ma istun põrandal, ja koon poeb otsapidi sülle. Uskumatu, ma olen siiani vastu suutnud pidada ja ei ole teda mööblile kutsunud. Us-ku-ma-tu!
Mis tähendab siis seda, et ma veedan pooled oma õhtud põrandal 😀

3. Sellised on  minu hommikused “kordusalarmid”.. ehk siis kui äratus käib ja selle edasi lükkan, nagu alati.. siis on äratuse abiline kohal ja teeb kõik endast oleneva, et mind enne kordusalarmi püsti saada… või noh, põrandale, teda sügama saada :D:

4. Selline kummut mulle meeldiks. (Seda kassid ostaksid!) Huvitav, kas Jyskis müüakse? 😛

5. Ma luban, et ma ei tee enam teist nägugi, kui Koon (ette hoiatamata) jõkke või järve sukeldub… alati võiks ju hullemini minna:

Aga nad on ise niiiiiiiiiiiiiiii rahuolevad 😀

6. And last, but not least… EllieTheElephant ei tee küll nii (äkki labradori isu on isegi mängides suurem, nagu süüeski?! :D).. aga pilt on nunnu sellegipoolest:

Kaotatud rohelised kõrvarõngad @ Tammsaare Park

Leidjale vaevatasu: Ta võib endale jätta kõrvarõngaste ümber olnud väikese mini-grip koti ja rohelise sildikese “Marie´le”.. mäletsuseks või nii…

Ehk siis Mac käis eile Tallinnamaal. Kuna arstini oli pisut aega ja mul oli meeles MariE kõrvarõngad kaasa võtta.. ja tal oli meeles telefon enda juures hoida, siis panin kõrvarõngad taskusse ja läksin esmalt kesklinna. Ilm oli rõve, vihmane ja külm.. käsi külmetas. Krabasin taskust kindad. Juba parem. Kaks tüdrukut läksid mööda, silmanurgast nägin midagi heledat.. prfff, mõtlesin, loobivad sodi maha… aga kiire oli, läksin edasi. Kohtusin MariEga… panin käe taskusse, et talle kõrvakad anda… taskus olid taskurätik ja võtmed. Kõrvarõngaid njetu. Aaa, need tüdrukud vist ei visanudki sodi maha vä… Fain. “Su kõrvarõngad on Tammsaare pargis maas, käin ära korra 😀” pobisesin ja läksin kõrvad lontis minema. Käisin pargi läbi. Njetu. Hea et niigi läks, mõtle kui oleksin taskust taskurätiku ära kaotanud… või, noh, võtmed.

Aga hea leidja, kes Sa kindlasti seda blogi loed… Kui Sa leidsid eile sealt rohelised kõrvarõngad* siis anna endast märku, aitäh!

* Kindluse mõttes panen pildi ka juurde, äkki oli eile pargis mingi roheliste kõrvarõngaste kaotamise mood, ja kellegi leitud rõngikud ei olegi minu kaotatud 😀 Ehk siis pildilt nr 3-d:

***

Nimega MariE tuli mulle meelde lugu sellest, kuidas Dzeik kunagi Maryl ja MariEl vahet ei teinud ja siis olid kasutusel venekeelse hääldusega nimed:
Mariiga (ehk Mari i-tähega)
Marieega (ehk Mari e-tähega)
Nüüdseks on mul veel:
Mariaaga (ehk Mari a-tähega)
Ja loomulikult ei saa unustada ka tolmuimejat:
Mariooga (ehk Mari o-tähega)
Mul on veel Marju puudu. Kes mu Marjuuga olla tahab? Aga Mariõ, Mariä, Mariö ja Mariü?

***

Tallinn oli eile… nii Tallinn, jälle :(. Bussijaamas istusin linnaliinile, nägin et üks tädike jookseb ka peale. Buss pani tädi nina ees uksed kinni, sõitis 10m edasi foori taha ja istus seal umbes 2 minutit punase tule taga. Deja vu täiega. Been there a lots of times!
Ja noh, siis veel vihm ja kõrvarõngakaotus jms. Ahjaa, käisin vanast töökohast ka läbi… Seal on muidu veel alles 9st töötajast 4, kes mu ajal ka olid… ülejäänud on uued (arusaadav ju, kes ikka tahaks töötada seal, kus MIND ei ole 😀)… Neist neljast polnud eile kedagi kohal. Kõik olid võõrad näod. Ja mina olin kõigile võõras nägu. Nii võõras oli kuidagi…

Käisin lohutuseks siis oma lemmik lemmikloomapoes ja kulutasin oma viimased sendid kopsuribadele. Eesti toode. Eelmise paki põhjal võib öelda, et Koonule VÄGA mekib. Kui üksi koju jääb, siis läheb kopsuribaga pessa ja rahu majas.

***

Kui juba Koonule jutt läks, siis ma lihtsalt pean mainima, et ta on niiiiii palju julgem 😀 Niitore. Okei, see kõlas nüüd natuke, nagu ta oleks sihuke varasemalt traumeeritud Koonuke. Eiei, kindlasti mitte. Lihtsalt maalaps ja linnas oli niiiiiii palju uut (lisaks elukohale ja minule): autod, bussid, rekkad, plõksuvad, foorid, väikesed kallurid parki ehitamas, lehepuhuritega mehed iga nurga peal jne. Nüüd jalutab enamikest neist tuimalt mööda… mõni auto ehmatab, aga olgem ausad, äkiline kõva heli minu taga/kõrval ehmatab mind ennast ka, ega ta ei peagi täielik kivi-närv olema :D…
Aga täna olid ühes pargis kaks täis kilekotti maas… ja need olid küll tema jaoks rahvavaenlane nr 1… Jooksis eemale ja jälgis kogu aeg, et mis need on. Tubli koer, teab, et võõraid kotte ei tohi näppida! 🙂 Õppige, lapsed!

***

Vaatasin eile bussis “Fantastic mr. Fox” filmi. ja siis kuulasin muusikat… ja siis, pmst Tallinnasse jõudes, avastasin, et ma polnud kõrvaklappe korralikult sisse lükanud. Heli tuli nii klappidesse kui ka kõikidele teistele lähedalistujatele. Tegin korraliku facepalmi ja vajusin piinlikkusest istme taha nurka. Khmmm.. Kreit Dzoob!

***

Ühesõnaga, mul oli suht pekkis päev.  Lisaks see, et homme lähen uuesti pealinna. prf.

T. ostis lohutuseks uue lamaängu, lennukitega: Airlines Europe. Natuke mingi nurga alt sarnane rongimängule Ticket to Ride (mis on hullult tore mäng, muuseas!) Aga kuna ma ei suutnud päris täpselt kiirelt reegleid selgeks teha, siis mängisime õhtuk VäikeFränky, J.-i ja T.-ga Katani hoopis. Saavutasime T.-ga perekondliku kaotuse… Tema sai kolmanda, mina neljanda koha.

Ma räägin, et “tore” päev oli, noh.

ootused vs reaalsus

Käisime eile koeratoitu shoppamas (või noh, tegelt läksime mulle papusid vaatama ja tulime tagasi 4 T-särgiga T-le ja 10 kilo toiduga Koonule)… igaljuhul, nägime küll, et peal on miski kleeps, et säilitusnõu kaasa… miskipärast arvasime mõlemad, et see on umbes nagu mõõtetopsik.. sihuke suure jogurtitopsi suurune ja pakis sees kaasas…

Reaalsus oli teistsugune 😀

nädalavahetus piltides

Lauamänguõhtu (mina võitsin!):

Kui mäng igavaks kiskus (loe: EllieTheElephant oli kõik VäikeseFränky laevad-külad-linnad-teed segamini ajanud) keerati üksmeelselt ööunele:

Kui ma hommikul kell 8 jopet selga ajasin, jälgiti mind sellise süüdistava pilguga – niikuinii lähed  pühapäevahommikul kell 8 esimese asjana ilma minuta välja! Niikuinii! Koguaeg lähed ju!

Väljas oli udu… ja Mac.. ja Koon… ja Maci fotokas:

This slideshow requires JavaScript.