Milliseid saateid ma piilun…

… olenemata pisiasjast, et mul telekat ei ole 🙂

Eestimaised saated on suures osas interneti vahendusel kas otse või järel-vaadatavad, nii ei olegi ma telekavabast elust väga heidutunud viimase aastaga. Okei, jõuluaeg on vist rohkem selline teleka-aeg, aga mis seal ikka… käin siis ilmselt Lasnas ka, eks seal vaatan filme lõug töllakil 😛

Kuna ma, vana geenius, olen ikka endiselt (jaanuaris saab vist tähtajaline leping läbi ja saan mõistlikuma lahenduse leida) internetipulga kasutaja, siis on ikka sama jama: kiirus on hea saadete vaatamiseks.. aga netimaht kulub… ja kui 30GB täis (viimasel ajal juhtub see kuu keskel), siis keeratakse kiiruse-kraanid kinni ja pleki juurde kui 2gb kaupa lisa tahad. Niisiis oleme väga valivad, et milliseid saateid me siis üldse piilume. Oleme välja valinud kolm.

“Sinu nägu kõlab tuttavalt”
Seda saab enamasti otse vaadata pühapäevaõhtuti… võib juhtuda, et lõpust “õigest ajast üle minevat” osa ei näe, aga me peale esinemisi enivei ei viitsi edasi vaadata, uneaeg ju :D. Ükskord ei näinud üldse, mingi tehnikakala oli, aga enamasti funkab küll.
Seda saadet peab vaatama juba selle pärast, et oskaks kaasa rääkida. Ikka tuleb kusagil jutuks. Tööl. Või isegi klientidega :D… ja sõpradega..Eelmine saade olid kõik natuke jurad.. aga vb tundus ainult mulle. Kui näiteks vaadata, kes meeldivad kohtunikele ja kes mulle, siis meie arvamused on tihti erinevad. Aga selle hooaja lempariteks on mul: Ott Lepland, Koit Toome (ma tegin alguses typo ja kirjutasin Koti Toome 😀), Andero Ermel ja Kaire Vilgats. Eelmine hooaeg oli Tanel Padar võrratu :D. ja Evelin Võigemast ka!
Mis mind häirib, tohutult, on: Lugupeetud, Mart Sander! Palun, palun, palun, saa juba ükskord Väikesest Otist üle. Juhtus. Oli naljakas. Seda mingi 2 aastat tagasi! Get over it.
Kui Ott ise neid nalju teeb, siis see on tore. Enda üle peabki oskama naerda. Aga Sander peab IGA SAADE ära mainima, et… Prffffff.
Lemmikvideot ei hakka välja tooma, ei oska valida.. too many favourites! Võite kiigata Jüri Homenjat, Reet Linnat, James Blunti, Tiiu Tulpi jne…

“Kaks kanget Indias“
Mida rohkem ma seda saadet vaatan, seda enam ma tunnen, et kui olen senise elu elanud teadmises, et ma ei tahaks sugugi kunagi Indiasse reisida… siis mul on õigus olnud :P. Ma tõesti ei tahagi. Nii palju inimesi, nii kohutav liiklus, nii võrstised toidu ja nii räpane. Vb kui mul oleks kindlad uskumused ja kloostrid tõmbaks jms, siis ehk. Ja ürgne loodus seal võib võimas olla. Aga niisama reisile. No ei kutsu, absoluuutselt ei kutsu. Ma ei halvusta neid, keda kutsub. Paljud mõtlevad kindlasti minu eelistustest (Itaalia ja NY), et liiiga igavad sihtkohad. Aga ise.. ei tahaks. Teetu ja Kristjanit seal seiklemas vaadata on sellegipoolest tore.
Üks asi häirib siiski. Ma ei ütle, et ma mingi täiskarsklane olen, aga iga saade kuulata juttu teemal kuidas niuniu alkoholi jälle ei ole, või et oioi, alkoholi sai liiga palju.. ei ole ka tore. Jooge oma õlut, kasvõi kaamera ees, aga miks sellele ko-gu-aeg tähelepanu juhtida?

“Eesti tippmodell”
Ma ei julge pead anda, aga sellel saatel on vist näha ainult viimane saade ja varasemaid ei näe…
Igaljuhul on seda saadet hea vaadata, et enesehinnangut tõsta. Okei, ma olen niiii palju inetum kui enamik saatesolijaid, aga samas ka niiiiii palju targem :D. Täiesti lõpp, mõnel puhul on ikka “ilus, aga loll” sulatõsi, mitte lihtsalt käibefraas. Okei, normaalseid on ka.. ja saatesse on muidugi lõigatud kokku ainult kõige hullemate tsikkide kõige hullemad hetked jms. Aga normaalsel inimesel ei juhtu niiiii palju neid hulle hetki ju! Ei juhtu ju? Ei, ma ei lähe ise, et paremini teha… Aga KUI läheks, siis üks asi oleks küll, mida ma paremini teeks: ma vaataks enne vähemalt teisi saateid, nii Eesti eelmist hooaega kui välismaa omi. Ja teeks endale selgeks mõned nimed veel antud teemas, mitte et ma tean ainult.. ee.. öö.. Carmen Kass äkki on modell vä? Arne Niit vist teeb midagi? Ee… eee… *vaikus eetris*.. Osad on sealt küll nagu tänavalt suvalt sisse astunud, et oi, siin vist müüakse kingi vms, palju rahvast tundub koos… ups, mingi saade hoopis, lähen ka jne. Ja nad on ülbed, k.a. fotograafide, kohtunike ja muidugi teistega. Ja räpased. Jep, mul on hetkel kodus kraanikausis ikkkkkka veel kohvitass, millest ma hommikul kell 5 kohvi jõin. Ja see tass on seal kuni õhtul kella 5ni vähemalt! Aga kui ma elaks ühiselt koos teistega (mitte ainult oma elukaaslane, vaid kaasüürnikud), siis isegi MINA oleks etem kui neist suur osa. Ja god knows, et ma ei ole mingi musternäidis.
aga ikka vaatan, idioodi järjekindlusega.  Sest egobuust ju, täiega! Oht on muidugi, et mida saade edasi, seda rohkem tohme välja läheb ja saade läheb igavaks ja normaalseks. Siis jääbki rohkem netimahtu järgi 😛

Kui mul oleks netimahtu nagu raba, siis ma vaataks ilmselt sarju “Üheksandikud“ ja “Naabripika“ ka. Mõlemast olen mõnda osa näinud. Üks tundus muhe. Teine tegi rõõmsaks, et ma kunagi meeltesegaduses olles pole tahtnud õpetajaks hakata, sest lapsed on ühed hirmsad asjad. (jajah, oleneb inimesest-koolist-kodust-õpetajast-klassikaaslastest-asukohast-ainest jne, aga ikkagi. Mõned on ikka kohutavad väikesed ülbikud. Tahaks vägivallatseda!)