blogimasu ja väss

Mac ei viitsi. Üldse mitte midagi. Inimestega suhelda, blogida, tähtsaid toimetusi teha, kuhugi minna (kuigi homme sinna läheb hää meelega)… ainus, mida viitsin on asju edasi lükata.. mis kannatab vähegi lükkuda, see ka lükkub.

Aga see ei-viitsi pole pigem selline psüühiline, vaid ma olen lihtsalt nii väsinud ja unine kogu aeg :S Ma magan öösiti 9 tundi, mida on vist 2-3 tundi rohkem kui keskmisel inimesel. Aga ma ei saa hommikul üles.. ja ma ei suuda päeval keskenduda… ma olen wierdo. Viitsin ainult teha seda, milles mitte midagi tegema ei pea… võiksin näiteks päev otsa vedeleda, koera sügada, lemmikseriaale vahtida ja pomelot süüa 😀 (kuigi ka koerasügamine ja pomelo lammutamine on päris korralik füüsiline treening 😛) (jah, koera-jalutamine oleks ka päevakavas.. seda niikuinii 🙂)

Koera-jalutamisest rääkides: ühel õhtul ütles Hannes Kaljujärv EllieTheElephantile, et too on ilus 🙂 Ja siis mulle, et Koon on ilus. Tal on õigus, on küll ilus 🙂

Aga tagasi blogimise juurde… kunagi hakkasin Malluka vihkamise-postitusele kommentaari kirjutama, aga avastasin, et see tuleks liiga pikk.. ja mõtlesin siis hoopis sellest eraldi blogipostituse teha. Sest tuleb välja, et ma olen vihkamist täis :P… kes mind päris-elus kohanud, need teavad ka, milline närvar ma olen ja kuidas kogu aeg hääl suurest inimeste peale räuskamisest ära on 😛 icc

Aga ma pole selle blogipostini veel jõudnud.

Sest ma ei viitsi. vot.

Teiseks on Fotojahi selle nädala teema “Lemmik”… kus võiksin küll minna lihtsamat teed ja postitada järjekordse pildi oma lemmikloomast… aga tahaks hoopis vihkamise-postitusele-vastupidiselt teha pika pildipostituse erinevatest lemmik-asjadest… lemmik-söök, lemmik-värv, lemmik-aastaaeg, lemmik-loom, lemmik-linn jne…

Aga ma pole selle blogipostituseni veel jõudnud.

Sest ma ju ei viitsi.

Ja siis ma tahtsin teha postituse lemmik-äppidest… kunagi tegin ka, aga nüüd on ju mõned juurde tulnud… ja peamine põhjus on tegelikult, et tahaks veel juurde, aga tahaks soovitusi, et mida Teie kasutate…
Btw, eile näiteks mängisin mingit suvalist ajaviitemängu.. aga seal oli pilt, mis mu tähelepanu köitis.. arvake ära, miks 😛

Aga ma pole selle blogiteemani ka veel jõudnud.

Sest ma pole viitsinud.

Ja ma tahaks Lastefondi-tegelasele kirjutada, aga ma ei suuda.. sest ma tahaks, et see kiri oleks nii ilus ja põhjalik ja veenev ja selge ja miskõikveel.. aga minu keskendumisoskuse juures ma vist praegu ei oska. Ja teiseks, ma mõtlen, et äkki ootan hoopis pisut veel… näiteks kuni vest valmis.. ja kuni me (jah, ma meietan, sest koer ei käi seal ju üksi 😛) oleme raamatukogus lugemiskoera üritusel ka käinud, siis on hea see Koonu “CV”sse lisada 😀

Ilusat Hobuseaasta algust. Obene pidavat üks töökas loom olema, loodan et peletab minu “eiviitsi” ka minema kabjaplaginaga 🙂

not my morning

1. Ärkasin ja avastasin, et täna on kolmapäev. 😦 Kräpp.
Ma nimelt arvasin eile, et eile on esmaspäev.. ja et täna on teisipäev… ja et teisipäeval pean ma tegelema ühe tööasjaga, mis kolmapäeva hommikupoole vajalik on. Well done.

2. Hakkasime tööle kõndima. Väljas oli kolekole tuul 😦 Nii külm oli. Ja peakolu valutas. Ja külm süvendas seda veelgi.
Fain. Läheme siis kesklinnast edasi bussiga.
Jõudsime kesklinna 7.13. Kõige halvem saabumisaeg üldse, sest buss tuleb sinna 7.23… niii palju aega.. aga järgmisse peatusesse ka enam ei jõua. Fain. Jalutasime siis ümber peatuse väikeseid ringe, sest paigal seistes on käpalise käppadel valus.

3.7.23 buss otsustas, et tema täna ei tule ja kõik. Tuli järgmine. 7.35.
Selleks ajaks olime ümber peatuse miniringidega ilmselt kõndinud maha sama maa, mis tööle oleks olnud…
Lisaks jõuaksin ma tööle ka 7.48 bussiga, aga kuna see 7.23 on veel viimane pooltühi buss, kus Koonuga mugav oleks, siis eelistame sellega tulekut. Mis siis et ärgata on raske. Aga täna siis tulime pooltäis bussiga.

4. Jõudsime tööle :). Tegin sahtli lahti, et rohud ära võtta ja avastasin, et üks geenius idioot (loe: Mac) on lahkelt tühja rohukarbi sahtlisse tagasi pannud. Idikas. Nüüd mul ei ole, mida võtta ja see teadmine tekitab juba selle, et hoobilt oleks vaja. Ärrrr.

5. Hakkan nüüd eilselt tööasja tegema. Tubli pliks.

6. Et natuke Koonuga spämmida, siis eilne video (nagu näha on minu hobiks Koonu reaktsioonide filmimine, kui talle erinevaid youtube videoid näitan… sest reaktsioonid on alati nii nunnud :P).. .ja pildivalik samast sarjast:

Raamatukogukoon :)

Rääkisin hiljuti, et ma põngerjana olin tõeline raamatukoi ja peaaegu elasin raamatukogudes. Nüüd harjutan Koonu samade kommetega. 😛

Ehk siis, saime Kissu kaudu pakkumise laupäeval Linnaraamatukogu lemmikloomaringist osa võtta. Otseloomulikult olime nõus, doh. St. mina olin nõus ja Koonul ei jäänud muud valikut kui kaasa tulla. Aga enne kui mind päris jõhkardiks peate, võin etteruttavalt öelda, et ega Koon vastu ka ei olnud 😛

Startisime küll kodust kena varu-ajaga, aga kohale jõudsime napilt õigel hetkel, sest vahepeal lippasime Toomemäele Väike-Fränkyt otsima, kelle juht otsustas,et “otsi parem trepp” võiks hoopistükkis tähendada “läheme vasakule teele“… Dzännul on parem-vasak vist sama sassis kui minul vahel. Aga otsing oli kiire ja korralik ja raamatukokku ei hilinenudki 🙂 kreit saksess!

Kohal oli 3 koera pluss külastajatega üks koonlane. Minu lempar oli suuur must njuufa, kes nägi lihtsalt niiiiii võrratult pehme mõmmik välja 😀 Kuigi osa lapsi vist vastupidi heidutus pisut tema kasvust.

Esmalt oli üldine loent koertest ja sissejuhatav loeng, et mis on edasised plaanid seoses raamatukogu ja koerateemaga. Ja loengu lõpus said lapsed koertega tegeleda. Vot see oli see osa, mis EllieTheElephantile meeldis… muudkui aga leba ja Sind sügatakse. Üritasin küll lapsi hoiatada, et ärge ehmatage, aga mõni kohkus vist korraks küll ära, sest Koonul on komme, et kui sügamine järgi jätta, tuleb seda juurde nõuda… kas ninaga nügides või käpaga virutades. Aga muidu oli ta suur lemmik 😛 ja väga rahumeelne. Kui me poleks täpselt välisuksel njuufast mööda trüginud (kogemata), siis oleksime kõige viimased lahkujad olnud, sest EllieTheElephanti oli võimatu põrandalt kaasa meelitada, sest temaga tegeleti juu! Mis jätab nüüd minust küll mulje, nagu ma elusees ei katsuks seda koerakest ja ta vaeseke kannatab sügava tähelepanupuudusest tingitud depressiooni all :D… Kinnitan Teile, et päris nii see ei ole… ma ikka pool paid kuni pai päevas loovutan talle lahkelt… kui meelest ei lähe :P… icc..
Eih, ühesõnaga EllieTheElephant oli tublitublitubli ja meelitas ennast paitama ka kõige pisemad huvilised, kes alguses sellise näoga olid, et elusees ei julgeks koera katsuda… ja lõpuks põrandal põlvitasid Koonu pea süles 🙂 Enamik lapsi lahkusid sealt sama karvastena kui Koon 😛
Ja Koon ise sai pärast tänutäheks kodupargis korralikult joosta, sh. koos teise Koonuga…

Aga, raamatukogukoertest. Kolmapäeviti 2x kuus hakkab seal toimuma Lugemiskoerte ring. Sest on tõestatud, et kõva häälega ettelugemine arendab lugemisoskust paljupalju.. ja koerale on oluliselt lihtsam lugeda kui teisele inimesele. Ja põnevam kui  üksi iseendale. USAs on see väga popp, guugledage näiteks “reading dogs”-i 🙂
Ma ei tea, kas me seal osaleda saame, kuigi tahaks..sest see keset päeva. Esimese korraga on kndlasti nukker seis, sest loomulikult on mul sel ajal arstiaeg. Murphy, krt. Ja kui arst 2011 sügisel ütles, et võiksid aasta pärast tulla, siis vist ei ole kaval seda nüüd veel edasi lükata vä 😛

Aga laupäeviti 1x kuus tulevad Koeralaupäevad. Ehk loengud, kus tahaks küll kuulamas käia:
TEEMAD:
1.veebruar kell 12.00 ”Tahan kutsikat” – Millest alustada kui tekib koeravõtmise soov, vali õige tõug, kas tõukoer või krants, emane või isane, majanduslik külg…….?
1. märts kell 12.00 “Kui kodus on kutsikas”- kutsikale vajalikud asjad, esmakoolitus, hooldus
5. aprill kell 12.00 “Kui kohtun võõra koeraga”– mida teha kui sa oma jalutuskäigul kas üksi või koos koeraga kohtad võõrast koera, koerapidamise hea tava
3. mai kell 12.00 “Koerte erinevad funktsioonid”– sportkoerad, seltsikoerad, jahikoerad, abikoerad jne
7. juuni kell 12.00 “Tegevused koos koeraga”– koeraspordialad”
6. september kell 12.00 “Koerad reaalsuses ja ekraanil”– kuidas tekivad legendid (101 dalmaatsiakoera, Komissar Rex, Lassie jne)
4. oktoober kell 12.00 “Organiseeritud koerandus”– Eesti Kennel Liit ja tõuühingud (täiskasvanutele)

Ps. Nagu lingilt näha on need tasuta, aga etteregistreerimisega. Hoiatan ette, et kellel kindel plaan koos oma hästikasvatatud Koonuga tulla, tuleks sellest ka enne teada anda!

***

Ps2. Sain ühe Lastefondi inimese kontakti ja andsin sisse tellimuse teraapiakoera-vesti jaoks. Kreit saksess 😛

Koonuvideo

Koonul on uus lemmikfilm… kuigi seekord teda ekraanil toimuv ei huvitanudki, pakkus hoopis huvi, et kuidas krt ma olen kaks huskyt klaviatuuri alla ära peitnud 😛

dõup & lugu Madise sõpradest

Mu blogisse jõuti täna otsingusõnaga “Dõup”, mis tuletas mulle meelde, et juba mitu päeva tahtsin ühel teemal kiruda.

Nimelt noored. Nad on tänapäeval niiiiii kuidagi.. ülbed… karistamatuse tunnet täis vms. Ma ei ütle, et “meie ajal” (jah, ma olen nüüd nii vana, et võin niimoodi öelda) ei ropendatud, ei suitsetatud, ei joodud alkoholi või tarbitud tooteid (neid mina ei tarbinud 😛).. eks ikka oli tegijaid, aga see käis kuidagi salaja nurga taga… kusagilt kuulsid sosinaid, et keegi kusagil oli mingit asja proovinud vms.. Ja täiskasvanute (õpetajad, vanemad, võõrad inimesed) vastu oli peaaegu kõigil meist austus… nende ees oli kõnepruuk teistsugune ja nende juuresolekul ei kuulnud ma kusagilt sosinaid, mida keegi teinud on…

Aga tänapäeva noored? Täielik vastand. Kui nolgid koos hängivad avalikus kohas (kaubanduskeskus, buss, peatus vms) on neil vist kaasnolkide respekti üleval hoidmiseks kohe hädasti vaja kasutada genitaalide ebatsensuurseid nimetusi tihedamini kui tavalisi sõnu selles lauses, mida välja öeldakse… sellega olen ma juba.. ee.. harjunud. Või noh, mind tohutult häirib, kui mingi tattnokk, kes on alles 1. klassis üle bussi räuskab, et t**a, see vend on ju eriline t***pea, viidates klassivennale vms. Aga kui ma varem läksin ja ütlesin pägalikule selle peale midagi stiilis: “võibolla Sa kasvataksid endale enne ühe ****, kui sellest nii avalikult karjuma hakkad” vms (jah, ma tean, et ma olen sama labane kui pägalik)… siis  enam ma ei viitsi jauratagi. Õnneks liigun vähem bussiga 😀 See säästab mu närve.

Teine asi on joomingutega kiitlemine. Nii avalikus kohas kui sotsiaalvõrgustikes/blogis vms.. oma näo ja nimega… Täiskasvanute silme all.. Pole mitte mingit probleemi rääkida hästi kõva häälega (ja paljude roppustega) / kirjutada postitus ohtrate piltidega, kus sõbradki kenasti täägitud, kui vinge pidu ikka kolmapäeval oli ja kuidas Pets Jaani täis ropsis ja siis uuele ringile jooma läks ja mis edasi sai, seda ei mäleta, sest kukkusin mingi hetk koos mingi piffiga Jussi vanemate magamistuppa ära… Ja kiitlejat ei häiri absoluutselt mitte kõige vähematki see pisike faktiniru, et ta on ise alles mingi 13 aastat noor ja peaks kodus legosid ehitama. Arghhhh…

Nädalake tagasi oli mul omakorda uutmoodi kogemus. Ei olnud alaealised, olid kutseka poisid. Kes (loomulikult ohtrate roppuste saatel) üle bussi kiitlesid, kes kellelt kanepit ostab ja kuidas on ikka fantastiliselt tore uudis, et Obama tunnistas, et kanep on hullem kui alkohol ja kuidas võiks nüüd uuesti tõmmata… mis tõi tagasi teema juurde, et kuna mõni neist siin linnas uus, siis võiks vast diileri kontakte vahetada või miskit… mis tõi ühele neist omakorda meelde “toreda loo” sellest, kuidas Madis [Puuliik]saar (täisnimi teada- toim.) ükspäev sõbralt diileri numbri sai ja siis kohe vaimustunult bussist maha kobis, endale auto järgi tellis ja mindi siis kanepit ostma ja tegema. Fantastilised sõbrad, Sul, Madis. Palju õnne. Terve bussitäis inimesi teavad Su täisnime. Ja seda fakti, et Sa väikestviisi narkar oled hobikorras. Aga, on the other hand, kui Sa oled sama šarmantselt ülbe nagu nood tüübid, siis vaevalt Sind häirikski…

hommikuhuumorit, külmajuttu… ja lahendusi rahamuredele

Kui ma eile kurtsin, et mu eesti keele oskus on ilus lopergune null. Aga natuke rõõmsaks tegi, et vähemalt Postimehes satun ikka lugema artikleid, kus on minustki hullemaid klaviatuuri taha sattunud. Ma ei viitsi eilse avastuse linki otsima hakata, aga tegin selle mingist osast printscreeni… (eestikeeli siis kuvatõmmise, öäkk, mis sõna 😀)

Esiteks, mind tohutult häirib, et igas lauses on korratud, et “Sotši OM”… ou rly? Kui juba pealkiri ütleb, et Sotši OM numbrites, siis ma ei kahtlustakski, et jutt järsku Londonist vms on… ja üldse see sõnaseade lausetes on ka… omapärane. Google Translate Washington Postist?
Aga abivalmilt joonisin punaselt alla, et leidsin “mõned” näpuvead.. nojah. “Miilitast” puhul ma ei ole tegelikult kindel, kas see on viga.. alguses tahtsin vea selle arvele panna, et minu teada alates 2011 ei ole Venemaal enam miilitsat vaid on politsei (samas, ma ei tea, äkki Sotšis on 😀)… aga siis märkasin, et polegi miilitsast juttu vait miilitast hoopis nii et võib-olla on see mingi peen militaarne jõud 😀

Oh, kui tore on kellegi üle viriseda. Kuigi ma ei tea isegi kelle üle, artiklil polnud nime all. Ega ma ise parem ei ole, blogi on näpuvigu täis. AGA, ma ei tööta ka ühes Eesti loetuimas päevalehes, või mis?

EDIT: Lisan ka teise näite, mille just leidsin.. piisab esimesest lõigust.. oeh.

***

Aga tali tuli. Lund on natuke tilkunud. Oleks mul raha (kui allapoole jõuate, siis näete samas, et juba varsti ehk on 😀 😀), siis ma ostaks kelgu ja läheks koos EllieTheElephandiga kelgutama. vot.

Eile õhtul Koonuga pargist naastes oli mingi linnavalgus taevasse uhke valgussamba tekitanud.. mis kahjuks pildile jäi täiesti mõttetu… hea kui selle üldse pildi keskelt üles leiate. Aga käed külmetasid ja ei viitsinud hakata paremat klõpsu ka tegema…

Kuna ma ei oska kunagi millegagi rahul olla, siis virisen kah natukene. Oli suur soe. Mac virises, et prff, hommikuti saan ainult kesklinnani jalgsi tulla ja edasi tuleme bussiga, sest muidu on Koon porikäkk ja mul pole võimalust teda tööl vannitama hakata. Tuleks ometigi juba miinuskraadid, kus jäätunud maa ei määri.

Noh. Küsi ja Sulle antakse. Tuli miinus. Mac tuleb ikkagi Koonuga ainult kesklinnani jalgsi ja edasi bussiga, sest silmamunad külmuvad ära. Koonu käpapadjad samamoodi. Oeh.

2x päevas küttes (juhuu, äratus hommikuti 5.30, kaasa arvatud nädalavahetusel!) on hommikuti köögis 14 kraadi sooja. Kui täna hommikul kütmise lõpetasin, oli see juba kerkinud suisa 14,7-ni.. huh… inimese tunne kohe 😀

Koon külma üle ei kurda toas, aga kuna mina olen maailma suurim külmavares, siis on mul tunne, et ta raudselt alajahtub.. ja siis ma pakin ta abivalmilt sisse. Ega ta selle üle ka ei kurda, nii et kokkuvõttes ma ei teagi, kas tal on siis külm või palav…

Aga homme teeme koos Koonuga midagi maailmatoredat ja kui hästi läheb, siis ma räägin sellest hiljem. Kui hästi ei lähe, siis ma teen näo, et midagi pole olnud 😀 😀

***

Dzeik, kes teab minu ja raha suhet, edastas abivalmilt mullegi lahke pakkumise.  Ega ma kade pole, jagan Teilegi!

———- Edastatud kiri ———-
Saatja: Mrs Mellisa Wells Finance <>
Kuupäev: 24. jaanuar 2014 6:03
Teema: Re: 3% intressi laenu pakkumine
Saaja: Me <>

Tervitused teile,
Olen Mellisa Wells eralaenu laenuandja, ma laenata raha, et tõsine mõtlemisega üksikisikutel, äri meeste ja naiste määraga 3%. Minu firma, oleme välja laenata raha vähemalt € 6,500.00 kuni € 1,500,000.00 ja osamaksena laenu tehakse igakuiselt.Kui oled huvitatud, mida sa ootad? lahkelt tagasi saada meile üksikasjad allpool:
Nimed:
Vajaminev summa:
Laenu kestus:
Osariik:
Maja aadress:
Eesmärgil laenu:
Telefoninumber:
Igakuine sissetulek:
Sugu:
Amet:

Ootan teie vastust.
Siiralt,
Mrs M. Wells

*
PS. Kustutasin igaks juhuks M.Wellsi meiliaadressi maha.. mõelda vaid, kui mõni hull praegu loeb ja võtabki tõe pähe. Mul pärast eluks ajaks süümekad ja karma kallal. Ei ole vaja, ei ole…

***

Ja Dzeikile infoks. Kui Koon täna hommikul tööle jõudis jalutas ta esmalt oma mänguasjakasti juurde ja otsis välja Su pakist päris kollase siili… ja kobis sellega pessa. Aga see ei olnud siiski hea valik. Pidi uuesti püsti kobima, mänguasjakasti juurde minema ja Su pakist päris rohelise krokodilli haarama… kui mõni hetk hiljem uuesti vaatasin, oli see juba välja vahetatud selle Su lemmiku liblika-mesilase vastu 🙂 Popp importkraam otse Rakverest läheb hästi kaubaks :D.

täna ei ole sünnipäev, seda juhtub pea-aegu iga päev…

…välja arvatud kord aastas. Aga täna ei ole see kord 😦

Aga eilse meenutuseks ja natuke ka tänasest… X hetke:

1. Koon oma tavapärases olekus, mis tähendab tema poolt öelduna otsetõlkes: “Vaata, kui võrratu ma olen, aga unusta palun ära, et ainult silmadega vaadatakse… ja süga mind, Jumala eest, no mida Sa ootad veel?!”

2. Sain lilli. Tulpe.Ja jäälilli. Ja roosasid lilli (minu teadmisi lillendusest arvestades võivad need olla kobarnelgid… aga võivad ka mitte). Ja valgeid roose. (T. teadis küll, et kollased oleks õigemad, aga müüja sõnutsi “ei ole need kollased eriti head”.) Õnneks seekord vaid lõikelilli. Inimesed on oma vigadest õppinud. On mulle varemgi kingitud potilill sõnadega: “See on täpselt Sulle sobiv, see tahab väga harva vett!”… Njah…. 2 kuud hiljem oli see õnnetu lill oma õnnetu otsa leidnud. Ja ma oma arust kastsin küll. Mnjah. Õnneks olen ma koduloomade eest hoolitsemises SO much better!

3. Sain õnnitlusi. Kallistusi, kõnesid, käpasurumisi, sõnumeid, kaarte ja Facebooki õnne. Viimaste seas ka klippe-pilte:
“Happy Birthday!” from Poppy the Elephant (Vantsilt)
“Happy Birthday” jõehobu lugulauluke (Dzeikilt)
“Happy Birthday!” klaveripala hiirepoistelt (Vihmahäälelt)
Ja pildid 1. FK-lt ja 2. Annilt:

FK pildi all ma ei suutnud muidugi vastu panna ja kukkusin õelutsema. Nimed muudetud:
Mac: Fuiii, kui kole pilt… koer.. kuldne… Väkkk 😀 😀 😀
Väike-Fränky: No tõesti, FK! Sellise pildiga tuled Maci sünnipäeva rikkuma. Fuh!
Mac: Näe, FK, nüüd rikkusid Väike-Fränky päeva ka ära… ta pole tükk aega midagi nii nõmedat näinud! (toim. – Väike-Fränky on juhtkoeraomanik… wink-wink 😉)
FK: Ma ikka pingutasin ka, et midagi eriti ebasobivat leida.

Love my friends 😀

***

Urmase kingid ongi tõlkes kaduma läinud vms, siis sain kingitusi sellegi poolest. Muuhulgas näiteks kõige viimase pileti Jan Uuspõld´i monoetendusele Tartusse… ja “Vanaisa” monoetenduse DVD (T. on kaval, teadis küll, et minu läpa ei mängi seda, niisiis ei saa ma seda ilma temata vaadata 😛).. lotopileteid (Summiga ei võitnud, Kingiloosiga sain 5€ (olen korra elus varem ka 5€ võitnud, mis oligi mu senine suurim lotovõit…) ja 2 väljaga Bingo nurkademäng: ühel 2 puudu teisel 1 puudu… tavaliselt pole mul ühtegi nurka täis nii et asi seegi :D…diagonaalides puudu 5 ja 3…täismängus puudu 7 ja 5… mul pole niii head piletit kunagi olnud!! 😀), Lauamängupoe kinkekaardi ja kohvi ja tatart ja Euro-makarone 😀 ja konserviavaja (jee :)) ja väga ägeda Rakvere-märkmiku ja särgi ja kleidi ja kohukese ja võtmehoidja ja koera-mänguasju ja muud manti. Rösteri ka, kuigi see jõudis nädal tagasi kohale ja on juba täies kasutuses 🙂 Ja tee-raamatu… umbes sarnase, nagu Vihmahäälel on, aga erinevalt temast, kellel on pakiteed seal sees, on minul ikka PÄRIS tee!

 

4. Sain masenduse. Sest sain teada, et ma olen (VEEL) rumalam, kui ma arvasin.
(Tänud, VäikeFränky, et Sa lahkelt pidid teste FBs jagama.. ärrr!)
Ma siiamaani (kogu kooliaja) arvasin, et AINUS asi, mida ma oskan, on eesti keel.  Okei, ma tean, et see on mul kehvemaks läinud, aga kooli-ajal oli see minu jaoks absoluutselt kõige kergem õppeaine. Teised tuupisid reegleid ja välteid ja komasid ja asju pähe. Mina ei õppinud estas kunagi (kirjalikud tööd tegin muidugi ära.. aga reegleid ei õppinud). Sest see kõik oli lihtsalt nii loogiline. Kirjandus oli mu teine lemmik-aine, sest raamatukogu oli mu teine kodu. Ja kodus lugesin igal õhtul 1-2 raamatut. Suvevaheaegadel käisime maal Dzeiki lugejapiletit täis tembeldamas igapeävaselt (siis olid need paberpiletid, kuhu kuupäev kirjutati tembeldati), sest tõime iga päev kuhja uut kraami. Kooli kõrval raamatukogus oli muidu lugemissaal avatud mõni üksik päev nädalas, aga kui Mac iga päev peale kooli läks, siis tehti talle saali uks lukust lahti ja hängis üksi seal. Muuseas, seal lugemissaalis lugesin kunagi ka spanjeli-kuulutust.. helistasin kohe oma väriseva lapsehäälega, et: “Kas koer on alles? Siis mu ema õhtul helistab teile” Ja nädal hiljem oli meil kodus päris elus koer!
Okei, see selleks. Minulikult läksin teemast kõrvale. Veel minulikumalt loomulikult koertele.
Fränky jagas niisiis eile Eesti Keeleinstituudi lehe keeleteste. Täielik FEIL! Seal on enamikes 10-20 küsimust vms ja miinimum valede vastuste arv oli mul 3.. Masendav!! Kusjuures mõne puhul ma kahtlesin ja mõne puhul olin täiesti veendunud, et nii ongi õige nagu ma arvasin. Näiteks olin veendunud, et õige on sõna imidž. Tüng, värdjas. Imago on. Prff. Mul on tunne, et keelereeglid on alates minu kooliajast lihtsalt niiii palju muutunud (sest ma olen ju nüüd niiiii vana), et minu ajal oleks need veel õiged olnud. Masendav igaljuhul. 😦
Ahjaa.. ja seal EKI avalehel kohe esimene asi:
Keelenõuanded;  Kuidas mitte liialdada sõnaga mitte:
Kui kasutada sõna mitte eitust või omaduse puudumist väljendava eesliitena, võib tekst muutuda kohmakaks ja kantseliitlikuks. Meenutame võimalusi, kuidas eitust või omaduse puudumist veel on võimalik väljendada:
1) antonüüm ehk vastandsõna
mittelegaalne vara ⇒ illegaalne vara
mittealaline elukoht ⇒ ajutine elukoht
ehitustööde mitteplaaniline kulg ⇒ ehitustööde plaaniväline kulg

 Ma ei saa siiani aru, mis siin vastandsõnadega pistmist on? Selgitage rumalale? Need on ju sünonüümid… Vastandid oleks legaalne vara vs illegaalne vara jne… ju?

Ähh… Okei. Whatever. Ma olen rumal ühesõnaga.

5. Numbrid ja mälu. Oeh 😦 Veel olen ma rumal numbrites… ja mälu toimingutes.
Teadsin, et vanaduses jääb mälu kehvemaks, aga et see NII koheselt toimub, oli minu jaoks üllatus. Täna hommikul. Uksekood. Kunagi pole meelest läinud. Seisan ukse taga ja täielik blänk. Proovisin ühte. Vale. Meenus mingi teine, hakkasin seda sisse toksima ja panin kaks numbrit kogemata valesti. Ja uks läks lahti 😀 Ehk siis mul oli vale number meeles, aga sõrmedel oli õige number meeles :D… tegin siis selle vea ja hakkasin meenutama, et kas ma oma PIN-koodi näiteks mäletan. Mäletan ma jee. Klaviatuuri vaadates asukoha järgi üks kahtlus on, aga mälule ei ütle selline numbrikombinatsioon midagi.. nagu esimest korda näeks… Nice.

6. Crepp.
Käisisime eile lemmik-kohas, Creppis. T., mina, Väike-Fränky, EllieTheElephant, Dzännu ja soliidse tunni-ajase hilinemisega ka M.
Reserveerisin päeval laua ja puha, sest seal on alati oht, et ruumi pole. Kui me kohale jõudsime, olid kõik lauad tühjad :D. T. naljatas veel, et äkki saadi valesti aru ja pandi meile mitte laud vaid restoran kinni :P. (Kui me hiljem ära tulime olid siiski kõik lauad täis vist juba)…
Crepp ja sealne toit oli nagu Crepp ikka – imeline.
Õhtu suurim üllataja oli M. Kes on Creppis pannkooke söönud, see teab ehk koguseid… et võtad kas ühe soolase (Les Galettes) või ühe magusa (Les Creppes), sööd seda tund aega jutti ja ägised ülejäänud õhtu, et oli mul vaja NII palju süüa. M. pistis esmalt veeradntunniga pintslisse ühe Galetti ja siis teise veerandtunniga sinna otsa ühe Creppi. Olgu siinkohal selgituseks öeldud, et M. on täiesti harju keskmine Eesti tütarlaps, mitte kuu aega näljas hoitud labrador. Amazing, ma ütlen teile, amazing!
Mis aga labrador Dzännusse puutub, siis tema leidis laua all lebades, et maailma parim pehmem padi on kuldse sõbranna tagument 🙂

Käppade kokkutulek

7. Jalutasime lõpuks ometi lumes ja jõulutuledes.
Kui ma eelmisel aastal muudkui kilkasin T.-le, et Tartu on lume ja jõulutuledega NIIII võrratult armas, nunnu, ilus, hubane, kena, võrratu, imetabane… siis otseloomulikult ei olnud lund, et ma oma väidet ka tõestada saaksin. Eile siis lõpuks õnnestus õhtupimeduses valget lumevaipa mööda jõulutulede all kodu poole jalutada. m.o.t.t.

Nagu näha on Tartu nii mägine, et isegi Raekoda on viltuse mäe peale püstitatud… või siis oli süüdi minu külmetav käsi, mis kiirelt-suvalt taskust telefoni haaras ja suvalise klõpsu tegi.. natuke viltuselt…

8. Mõtisklesin ahju kõrval istudes oma kõrge ea üle.

Natüürmort senini avamata šampuse, teeküünla (sest T. ütles, et niiiii palju küünlaid, nagu mul vaja läheb, ei müüdagi!), kräsupea koogi ja ühe noorema keskealisega.
Sarjast “Suuri mõtlejaid!”

***

9. Täna öösel oli selle kuu seni külmim ilm.
Sel pidulikul puhul oli varahommikul köögis soliidsed 14 soojakraadi.
Mis seal ikka. Loomad sooja ja ahi küttesse.

Alguses oli temakese silmnägu teki alt väljas, aga kuna ta üritas püüdlikult magada ja laelamp silmaauku säras, siis tõmbasin tekiääre üle silmade. Selle asemel, et paanikasse minna, et wtf, ma ei näe nii ju ümberringi toimuvat, ohkas Koon rahulolevat: lõpuks ometi lastakse magada, Jumal tänatud. Ja põõnas tunnikese, kuni oli sunnitud end kööki vedama, sest ma ajasin juba õue minekuks saapaid jalga.

VäikeFränkyl läks toas radikas katki ja neil oli elutoas 4,5 kraadi (magamistoa radikas õnneks töötab). Aga minu meelest väga lohutav teadmine. Eestlane on alati õnnelik, kui teab, et kellelgi läheb veel kehvemini :D.

10. Koonuvaba päev ja kinnominek. Ikka eakohast filmi vaatama, loomulikult.
Kuna ma lähen täna tööalaselt kinni (hea töö, onju?!), siis jäi Koon koju (kütsin toa ära ja panin teki peale ja jätsin köögis lambi põlema ja 3h hiljem saabus/b T. talle seltsiks). Tööl on mõistagi kohe tühi olla. Ühtlasi peaksin psühhiaatrile rääkima sellest, kuidas ma enne täiesti selgelt kuulsin, kuidas selja taga pesas Koon magades ohkab (nagu ta ikka teeb, sest on ju raske ometi keset päist päeva magada). Aga nagu te aru saate, siis pesa on tegelikult tühi. Mnjahh.. kuulmisluulud, mis seal ikka. Vanadusdementsus vist.

Lähen kinno vaatama eestimaist lastefilmi: “Väikelinna detektiivid ja valge daami saladus”. Kusjuures, ma päriselt ka arvan, et see on hiiglamatore ja lähen vabatahtlikult.

Muuseas, kas te teadsite, et kinos saab “Kärbeste Jumal”-at vaadata?! Minu kunagine lemmikfilm, Simoni pärast :P. Aga koolilapsed, olge hoiatatud: raamat ja film on mõnevõrra erinevad, kohustusliku kirjanduse lugemisest see ei päästa :P.

hakkasin rahvusvaheliseks

Olenemata eestikeelsest sisust on lugejaid siit ja mujalt. Ootan nüüd kingipakke kohtadest üle maailma! 😀

***

Ja siis hetki elust enesest:

Läksin poodi. Tulin poest tagasi. Jõudsin tööle, astusin kabineti uksest sisse ja Smartpost saatis SMSi, et Dzeiki kingipakk on  kohal (kuigi nemad ei sõnastanud seda sõnumit täpselt nii…). Ühendasin siis meeldiva kasulikuga, võtsin Koonu jalutusele ja käisime ühtlasi Maximas ka ära. Hiilisime tagumisest (klientide) uksest sisse, et ainult pakiautomaadis käia ja mitte poest välja visatud saada.  Hetkel kui meie poeuksest sisenesime, sisenesid ukse ette pargitud autosse ka kaks meest. Autol oli kiri “Terviseamet” :D. Lp. Maxima, kui Te nüüd koerateemal kaebusi saama hakkate, siis võin vabalt tunnistada, et ma isegi Maxima kassadeni ei ulatunud tulema, poest endast rääkimata 😀

Aga Dzeiki pakk oli tore. EllieTheElephant sai sealt ka oma osa. Nüüd ootan veel Urmase pakki.

Lisaks broneerisin õhtuks Creppi laua ja nime asemel piisas, kui selgus, et me oleme see kuldsete-kollaste-koertega seltskond. Juba tuntud näod 😀 Nii armas.

Mul on täna sünnipäev, seda ei juhtu iga päev… (ega iga nädal.. ega iga kuu…)

Tegelikult ma olen nüüd depressioonis ja mõtlen mõneks aastaks Euroopasse pagemisest, sest Eesti ju ei ole Euroopa. Meil on noor seaduse järgi 7-26a. Neil on kuni 30 a. Vähemalt Roomas võiksin ma ennast noorena tunda. Aga siin?! Kondid juba valutavad.. pea läheb halliks… oeh.. oeh.
Aga mitte täna pole aega depretseda, täna tuleb kingitused vastu võtta. Masenduda on aega terve ülejäänud aasta! 😀

Aga esmalt väike üldine ajalootund. Noh, et te saaks siit mingi lambifakti pähe õppida ja tark inimene mitte ei tea kõike, vaid oskab oma väheseid teadmisi õiges kohas jutu sisse siduda ja faktidega hiilata, youknow. Noh, umbes et:
Sõber 1: Lugesin, et piima hind on tõusuteel…
Sõber 2: Jah, ma lugesin sama. Varsti maksab terve euro.
Sina: See meenutab mulle 94ndama aasta 22st jaanuarit, kui Bryan Adamsi ja Co laul “All for Love”  Billboard Hot 100 esimeseks singliks tõusis! Aga ta oli seal vaid 5. veebruarini, näis kaua piim vastu peab…On ju osav sidumine, ju?! 😀 😀

Fain.. teiste jutuga seostamisega tegelege ise, ma loetlen ainult fakte:

* 1506 – Rooma paavsti saabusid turvama esimesed 150 Šveitsi kaardiväelast
* 1788 – Sündis George Gordon Byron, inglise luuletaja
* 1869 – Sündis Grigori Rasputin, vene munk
* 1901 –  Suri Suurbritannia Kuninganna Victoria
* 1905 – Vene sõdurid tapsid Peterburis Verisel pühapäeval umbes 500 meeleavaldajat, 1905. aasta revolutsiooni algus
* 1915 – Üle 600 hukkunu Guadalajaras, Mexicos, kus rong sõidab rööbastelt maha kanjonisse
* 1930 – Alustati Empire State Buildingu ehitust. 401 päeva hiljem oli see, tol hetkel maailma kõrgeim hoone, valmis
* 1941 – Sündis Jaan Kaplinski, Eesti kirjanik ja filosoof
* 1946 – Luuakse Central Intelligence Group, Central Intelligence Agency (CIA) eelkäija.
* 1962 – Sündis Dajan Ahmet, Eesti näitleja ja lavastaja
* 1970 – Reisilennuk Boeing 747 teeb esimese lennu New Yourgist Londonisse, pardal 332+18 inimest
* 1985 –  Sündis Orianthi, Austraalia muusik
* 1987 –  Sündis Astrid Jacobsen, Norra murdmaasuusataja
* 1987 –  Sündisin MINA 🙂
* 2009 – Barack Obama andis käsu 12 kuu jooksul Guantanamo vangilaager sulgeda
* 2010 – Conan O’Brien´i viimane “Tonight Show” episood

Et mitte vaid 22. jaanuariga piirduda, siis väike muusikavalik maailma parimast aastast:

***

Ja, et mitte ainult teistega piirduda, siis siin on 27 kasutut fakti minust, mida most of you might know alrwady:

1. Pilt? Ma ei saa endast päris pilti panna, sest ma olen Batmaaan-Batmaaan-Batmaaaaan!

2. Ma arvan, et mu lemmikloom on koer, aga kuni ma ei ole lähedalt ja meeldivalt kokku puutunud elevantide, tiigrite, surikaatide, hobuste ja jääkarudega, siis ma ei julge seda tulikindlalt väita, sest need tunduvad ka päris shefid olema.

3. Mu päris-nimi on itaalia/heebrea päritolu, aga eestipärase hääldusega, mille tähendus on “Jumal on armuline”. Ilus nimi on 🙂

4. Ma olin piisavalt laisk, et läbida 3-aastane bakalaureuseõpe 6 aastaga. Piinlik lugu.

5. Nagu eilse postituse järgi arvaya võib, on minu talvine lemmikvärv heleroheline. Suvised lemmikud on oranž ja roosa. Kuigi, noh, nüüd vist aina rohke roosa, sest teate ju küll, et mida vanem eit, seda roosam kleit. (Appi, ma pean siis kleite kandma hakkama!)

6. 176 cm ja 49 kg. Kehamassiindeks 15,82 (Olete ohtlikult alakaaluline!)

7. Ma olen 10 aastat olnud SEB Tallinna Sügisjooksu/Maratoni 1. joogipunkti vabatahtlik.

8. Mu lemmiklinn maailmas on Rooma ja lemmiklinn Eestis on Tartu. Ja üldse olen Itaalia-fänn 🙂

9. Mida mustem ja sarkastilisem huumor, seda parem. Ja et mulle meeldib igal pool “kildu visata”, siis saan tihti mõne kohatu huumori pärast piinlikkust tunda :P.

10. Ma jumaldan seeni!

11. Ma ei oska midagi/olen kõiges halb: käsitöö (kudumine-heegeldamine-õmblemine-tikkimine), kokkamine, sport, laulmine, tantsimine, joonistamine, matemaatika, võõrkeeled.

12. 9-l juhul 10-st eelistan soolast toitu (mmm.. seened.. lihaaaa) magusale. Ja mõru šokolaadi magusale.

13. Mu diagnoos on nii haruldane, et olen üks neljast Eestis. Abraham Lincolnil oli ilmselt sama diagnoos. (Ei, ma ei mõelnud süüfilist.)

14. Jess, lumi! :).

15. Mulle meeldib Jalgpalli vaadata (eriti suuri võistlusi). Varem jälgisin ka murdmaasuusatamist hoolega.

16. Oma teisme-ea aastatel fännasin enim Terminaatorit. Blacky oli kohe sabas :).

17. Kui ma ei oleks õppinud õpitud erialal, oleksin läinud ajakirjandust õppima.

18. Mind võib lisaks oma Koonule näha alatasa juhtkoerte seltskonnas hängimas.

19. Ma ei ole käinud ühelgi Eesti väikesaarel.

20. Ma ei oska ujuda. St. ma püsin pinnal ehk 2-minutit ilma jalgu põhja panemata ja suudan läbida kuni 20 meetrit ilma lainetuseta. Ja ma ei suuda nina vee alla panna.

21. Ma shoplesin endale sügisel 2012 iPhone 4Si ja olen siiani armunud. Esimene telefon, mille peale ma ennast ogaraks ei vihasta (või noh, nüüd juba teine, pärast seda kui esimene sel sügisel seletamatutel põhjustel otsad andis ja uus asemele anti).

22. Mulle meeldib oma kodutehnikale nimesid anda. Mu esimene läpakas oli Amy (tuletatud Fujitsu Siemens Amilost)… esimene iPhone MJ (Michael Jacksoni järgi, kuna telefon on valgenahaline), teine on MJ2… tolmuimeja on Mario ja pesumasin Annika. Kaalun oma elektrilise voodisoojendaja nimetamist Damon´iks, sest see&ta on lihtsalt nii kuum 😛

23. Ma olen maailma kõige kehvem rahadega majandaja. (Loe: annetused on teretulnud.)

24. Ma olen läbinud autokooli, aga siiani ARKi mitte jõudnud. I´m a quitter, what can I say.

25. Ma ei ole oma välimusega rahul. Päris ekstreemselt ei vihka ka ennast ja kodus peegleid kinni katnud ei ole, aga kiita ka midagi ei oskaks.

26. Ma olen long-time-relationships master! Kõige kaua-aegseima sõbrannaga on esimesed fotosüüdistused koos aastast 1989! Ja esimene ja viimane suhe on 2003-…

27. Viimati naersin… tööintervjuud (kuigi ei ole ilus teiste üle naerda.. ja ma olen nüüd juba selle eas, kus ma peaksin olema hea eeskuju…):

OOT(W)D

Igas blogis peab vist olema vähemalt üks Outfit Of The Day postitus. Minu puhul siis outfit of the winter day 😀
Kuu beib 2014, ma leian.. täielik püss ju 😀

Rõõmsalt neljavärviline, nagu näha (heleroheline-valge-must-roosa)… selle sinise pildi särgilt pean vist ise üle värvima, muidu ei sobi nelikvärvide hulka 😛

1. Neoon/heleroheline sarviku-müts, Terranova
Terranova, Tartu Kaubamaja / norm. hind 7.99€… eile ostsin soodukaga: 1.99€-ga.
Tegelikult jäi see mulle silma juba enne, kui rohelise jope soetasin. Sest, noh, mulle vist natuke meeldib vahel roheline.. või, kuidas teile tundub?! 😀 Aga siis jäi tema poodi.
Eile käisin üüri maksmas ja siis hüppasin kiirelt Terranovasse sisse, et äkki on müts alles.. sest nüüd on mul ju samasugune kapsaussi moodi jope ja puha… Oligi! Ja mitte lihtsalt oli, vaid oli allahinnatud. Ja kui ma teda (temakest?) pähe proovisin, nägi päris lahe välja (kuigi kui hiljem T.-le näitasin, siis ta suht naeris ja nägu reetis küsimust, et kas Sa tõsimeeli kavatsed sellise mütsiga avalikus kohas liikuda vä?!). Ühesõnaga, ära ma tema ostsin. Ilgelt rahul endaga.
PS. Kui ma täna-hommikul ka ei oleks pidanud telefoni leidmiseks kättpidi püksi ronima (selgituseks loe eilset postitust), siis oleksin hommikul oma varjust pilti teinud.. see müts pluss kapuutsi ääred nägid maas varju peal välja täpselt nagu mingi Krahv Dracula kraega kuradike. Muahahaha. So me 🙂

2. Heleroheline kapuutsiga kampsun, firmanimetu (ma ei tea neid moetermineid, aga äkki on selle asja nimi hoopis hoodie?!)
Sepa Turg, Tartu / norm. hind 7 €… müüdi soodukaga: 5 €-ga.
Seda käisin ka suve alguses juba nillimas, kui Väike-Fränky ja Vihmahääle Sepa-Turule viisin. No kui sügisel tagasi minnes minu nunnu kampsik ikka veel alles oli ja ikka veel soodushinnaga ja ikka veel üksi ja õnnetu, siis ma lihtsalt ei saanud muud teha, kui pidin selle ära tooma (loe: tegema T.-le kurba nägu, et ta aitaks kampsunil uut kodu leida (a)). Kreit saksess, nagu näha.
Bytheway, ärge laske end pidist hirmutada, laivis näeb see nunnu välja.. aga ühe käega riidepuud üleval hoides ja teisega eemalt pimesi telefoniga pilti tehestuli see kuidagi ERITI rääbaka välimusega välja. Kurb-kurb.

3. Helerohelise ja valge mustriga jope, JustPlay
Sepa Turg, Tartu / norm. hind 45 €… müüdi: 42 €-ga.
Seda ma ei käinud varem nillimas. Viisime T.-ga Vihmahääle Sepa-Turule peale jõule ja mõtlesin ajaviiteks siis ka jopesid kaeda… noh, et vana on juba vana ja puha. Leidsin ühe üleni helerohelise ja niiii armsa. Aga sellel olid varrukad liiga lühikesed, sest mul on käed nagu orangutangil, apparently. Proovisin siis teist, mis meeldis ja see oli kenasti paras ja mugav ja ilus ja ilus ja ilus ja mugav ja mõnus ja ilus ja ilus.  Ärge laske ennast pildist eksitada, tegelikult on jope ilus 😀 Ja müüja oli pealekauba niii torekas.
Kodus epusin Vihmahääle ees oma jopega (sest tema maadles parajasti ostuhetkel kusagil mingite strech teksadega, mille jalgasaamiseks tuleb tuubitäis libestit kulutada vms) ja loomulikult oli tema ka armunud ja loomulikult läksime me järgmisel päeval tagasi ja loomulikult too tore müüja mäletas meid ja loomulikult lubas ta Vihmahäälele samuti soodukat teha ja loomulikult ei olnud Vihmahäälel käed nagu isasel-ahvil ja loomulikult kõndis tema sealt koju selle imeilusa üleni helerohelise jopega, mida ma eelmine päev esimesena proovisin.

4. Helerohelise ja musta värviga seljakott, Charters
Matsoni äri, Rakvere /  hind 35 €… kui mu mälu ei peta
Umbes 15 minutit pärast seda, kui olin suvel FBs avalikult nutnud, et olen mitu kuud seljakotti otsinud ja KÕIK on pokemonidega ja roosade ükssarvikutega ja barbiedega ja justinbieberiga jms, leidsin ma endale lõpuks meeltmööda koti. Okei, see tiigri-nägu võiks seal ju olemata olla.. käpajäljed see-eest meeldivad mulle väga. See et kott on must ja heleroheline meeldib mulle ka. Kõige rohkem meeldib mulle see, et see on niii mugav 🙂 Ja mahutab vajaliku ära, kohe poes proovisin fotokakotti sisse 🙂 (sest minu jaoks on loogiline kotti kotis kanda 😀 naisteloogika, noh). Muuseas eelmise Nike koti, mis nüüdseks juba väga läbi on, ostsin ma u. 3,5 aastat tagasi ka Rakverest. Tol hetkel maksin Nike-koti eest oma-arust hingehinda: ligi 200 krooni! See oli teistega võrreldes kallis! Nüüd maksin mingi suvafirma koti eest umbes 550 krooni, mis teiste kottidega, mida uudistasin, oli päris okei hinnaga… See on vähemalt hea, et Euro hinda ei tõsta, onju?!

5. Valge-must värvilise pildiga poolpikkade varrukatega t-särk, Terranova
Terranova, Tartu Kaubamaja / norm. hind 12.99€… eile ostsin soodukaga: 2.99€-ga.
T-särk ei oleks küll minu esimene väljend selle kohta… aga sildil on nii kirjas. Olgu siis. Esikülg on valge, tagakülg üleni must. Ees suur värviline tsiki-pilt kirjaga: “It is always easier than it seems”. Mis on täpselt vastupidine minu arusaamadele elust. Aga ostu sooritama kannustas see, et isegi poolpikk varrukas tundub olevat soojem kui t-särk (eriti tänapäeva naiste t-särk, millel pmst ju polegi varrukaid)… aga mu teised pikakäiselised asjad on kõik kõrge kraega polod vms ja ainuüksi mõte sellest, et miski päev otsa vastu mu kaela-armi hõõruks paneb mu kaela valutama. Nii, et nüüd on mul kuldne kesktee. Küll täiesti rohelise-värvi-vaba, aga noh, hädaga kärab küll 😀 (ja isegi tühja põiega olles tundub päris okei) :D.

6. Mustad ilma traksideta suusapüksid, Five Seasons
Dzeik, Rakvere /  hind 150 või 200 krooni… täpselt ei mäleta
Tahtsin kunagi väga-väga-väga sooje suusapükse, aga nii, nagu mu käed on pikad justkui orangutangil, ei jää mu jalad sentimeetritki kaelkirjaku omadele alla. Mis ei oleks probleem ise-enesest, pikki pükse ikka müüakse ka vahel.. XXXLid ja nii… Aga mu keha-ümbermõõt vastab Aafrika näljahädalise omale ja mind mahuks enamikesse piisavalt pikkadesse pükstesse umbes 7 tükki järjest ära.. või noh, 7 tervet. Isegi haigena mahuks ikka 7. Ehk siis pükse mina otsisin, aga ei leid-nud-ki. 😦 The End.
Aga tüng. Ei olegi The End. Ükskord Dzeigi vast-ostetud (ma ei tea, kust ta need ostis… äkki spordipoest? (just a wild guess :D)) suusapükse proovides sain šoki – täpselt parajad!! No okei, võib olla piisut laiad, aga vööga TÄPSELT parajad! Ebanormaalne! Loomulikult jäi Dzeik nende pükste võrra vaesemaks, aga vähemalt raha võrra rikkamaks. Muuseas, võite jälle võrrelda, kuidas Euro hinda ei tõsta. Piiluge tänapäeval spordipoes suusapüksihinda. Pmst on sama hind, ainult krooni-märk on asendunud euromärgiga. Masendav.
Aga oma pükse ma armastan ja hoian, eriti talvel, üllatus-üllatus 😛 Ja kavatsen nendega surmani käia, kui ma just vahepeal hääästi paksuks ei lähe (loota ju võib?!) ja ei saa XXXXXLidele üle minna. Siis müün Dzeigile püksid sotiga tagasi.

7.Valged karvased käpikud (peopesa on mustast ja pöial roosast riidest), Pro-Tect
Ostukohta ega hinda ei mäleta.. somewhere in Tallinn, mitte väga kallid…
Mul oli mõni aasta kinnis-idee, et ma pean karvased käpikud saama ja nii ma need nilbikud kusagilt koju tõingi. Nüüd on mul küll teisi kindaid ka – lambavillaseid ja poolkindaid ja õhukesi sõrmikud ja pakse sõrmikuid jne, aga need on kõige soojemad. Nõnda ma siis lihtsalt pean nende jääkarudega ringi lippama, mis siis, et mul on tunne, et need läksid moest umbes 7 aastat tagasi. Aga kõik vana tuleb ringiga tagasi.. .5 aasta pärast te veel kadestate mu retrokindaid!

Weekendi laomüük, Tartu / täpselt ei mäleta.. norm hind VIST 90 € kandis ja ostuhind vist 62 €
Neist rääkisin juba ühes teises postituses. Tänaseks oskan öelda, et need on endiselt nunnud ja soojad ja mugavad, AGA… need paelad.. arghhh… Täna läks tööletulek edukalt: kummalgi saapal tuli pael ainult ühe korra lahti. Eile tuli kummalgi KOLM! Ja kas te teate kui tüütu on talvel saapapaelu siduda? Ja ma ei taha topeltsõlmi teha, sest kui ma ükskord tuppa jõuan, siis on neid sama tüütu lahti harutama hakata… Oeh. #kunagipolekarahul #firstworldproblems

***

Aga nagu näete käisin ma eile shoppamas. Edumeelselt. Särk pluus müts kokku alla viie euro! Lapsed tulid laulma ka kallima hinna eest:

***

Ja siis ma mainiks veel, et MUL ON HOMME SÜNNIPÄEV!!!

***

Ja siis ma näitaks veel, kui ränkraske elu ühel vaesel väikesel koerakesesesesel olla võib…
Seda nii Kodus (natuke nagu mingi silmamoonduspilt): 

Kui ka tööl… vaeseke:

***

Ja mul on homme sünnipäev. FYI.
PS. Urmas*, kui Sa seda loed… Siis, kui Sa ei viitsi läpakate ja reiside ja telekatega jändama hakata, siis 2-toaline korter Karlovas oleks ka super-valik!

*Sõõrumaa.. keegi teine ei suudaks mu soove täita 😀

Note for myself: must read books

Books with Golden Retriever:
101 Uses for a Golden Retriever
A Friend Like Henry
Bailey Bymyside
Ben: The Very Best Furry Friend
Boomer Goes to School (there are many books in the Boomer series)
Brave Norman: A True Story
Can I Be Good?
Dubs Goes to Washington: And Discovers the Greatness of America
I, Trixie, Who is Dog
Life is Good: Lessons in Joyful Living
Murphy and Kate
My Big Dog
My Buddy
One Golden Year: A Story of a Golden Retriever
My Rescued Golden: True Stories of Rescued Golden Retrievers and the Peole who Love Them
Pillow Pup
Riptide
Right Dog for the Job: Ira’s Path from Service Dog to Guide Dog
Rusty, the Runaway Golden Retriever
The Angel by My Side: The True Story of the Dog Who Saved a Man…and the Man Who Saved a Dog
The Buddy Files: The Case of the Lost Boy
The Secret of Saying Thanks
Toby
Up in Heaven
What Goldens Teach Us

Talvelood

Lume maaletooja on küll alustanud oma tellimuse täitmist, aga vähemalt Tartu kandis, üsna kesiselt. Kuna ma ei ole ka millegiga rahul, siis ma tahan rohkem! Et saaks ikka sügavas lumes sumbata (ja siis selle üle viriseda 😛). Aga muidu  on tore. Välja arvatud see, et Kesklinnas mõnel pool libedusetõrjeks soola või kemikaale vms. Koonud hakkavad seal käies lonkama ja siis väldin võimalusel. Ja asi ei saa olla külmas, sest kui läheme lumepuhta tee pealt lumele, kus peaks olema teoorias ju külmem, siis ta jätab lonkamise järgi.  Aga muidu on lumi tore! Sest EllieTheElephant püsib nii ilus porivaba. Wiiii 🙂
Kuna külma ilmaga on õues tööle kõndida külm ja tööl viibida soe, siis tulen tööle nii, et teksapükste peal on suusapüksid. Et siis tööl suusakad ära võtta eksole. Kuna mu väikesel vaesel MJ-l (telefon) tundus suusapükstetaskus külm olema, jätsin ta täna teksade taskusse. Mõelda vaid kui lõbus see oleks olnud, kui kusagil rahvarohkes kohas keegi helistanud oleks ja Mac endale kätt püksi ajama hakanud oleks. Lõbus siis kõigile teistele, peale Maci, mõistagi :D.

Aga kodu on pakasega jahedapoolne. Ma ei tea, eelmisel aastal oli pikk külm talv ja tuba soojem. Nädalavahetusel ärkasin vabatahtlikult-sunniviisiliselt nii laupäeval kui pühapäeval kell 6.00 hommikul, et kütta. Et saaks siis õhtul uuesti kütta. Sest 2x päevas küttes oli stabiilne 19 sees. Ilma oleks nutusem olnud.
Kuna ma ei tea täpselt, et kui tihti võib kütta, siis jätsin 12h vahet. Lisaks olen kuulnud, et ahi peab jahtunud olema. Noh, kui see kehtib selle kohta, et ahi väljast katsudes, siis ma võik sjuba kütmise ajal uuesti kütta, sest tipphetkel ühes kõige soojemas kohas on nii, et tunned, et on peaaegu kuum, aga mitte piisavalt kuum, et kätt ära võtma peaks. Aga ma siis katsun veendumiseks ahju hoopis seestpoolt :D. Kui on leige, siis võib. See vist ei ole normaalne loogika, aga vähemalt loodetavasti ka mitte ohtlik loogika. Ja vähem puid panen ka, kui tihti kütan, muidugi.

Hommikused ärkamised olid mõistagi rasked. Vähemalt olid mul ajaviiteks röstsaiad juustuga ja Koeralausuja. 🙂
Laupäeva hommikul tahtsin hullult peale kütmist uuesti magama kobida.. aga kuna olin Väike-Fränkyle ja Josephile lubanud, et olen kell 10.00 platsis, et lubatud küllatulek ära teha, siis täitsin oma lubaduse. Prff. Oleks võinud rahus magada, sest kui ma kell 10. helistasin alt, siis nemad alles ärkasid (mu kõne peale) ja kui ma helistanud poleks, oleks rahumeeli edasi maganud. Aga sain vähemalt lähikonnas jalutades ühe talvehommikupildiklõpsu.

Siis käisime Koonudega Kassitoomel patseerimas, kus EllieTheElephant ja JuhtkoerDžännu hullunult Kassikausis jooksid.  Vahepeal poole mäe pealt alla libisedes-kukkudes, aga ega kaaslaselt halastust polnud: jess, oled selili.. ot, ma nüüd närin Su kõri natuke :D… aga sai vähemalt mõnusalt energiat välja elatud. Nende oma siis. Meie seisime ja kulutasime oma energiat soojuse hoidmisele kehas. (mis tuletab mulle meelde, et eile voodisse minnes ei olnud mul endal külm, mis oli ebaharilik… aga mu jäsemed olid vist tavapäraselt jäise temperatuuriga. Igaljuhul küsis T. mult mingi hetk nii igaks-juhuks, et kas ma olen ikka elus veel?! Olin vist tõesti külm :P.)

Õhtud veetsin üksi kokates (vt. eelmine postitus) või koos kokates (kui hiired ära, oli hassidel pidu (loe: kui T. ja VäikeFränky meid hülgasid, ühendasime Josephiga jõud ja tegime seenepastat filmi kõrvale. )). Nädalavahetuse filmivalik kokkuvõttes oli üsna depressiivne: üks katastroofifilm päevas teeb tuju heaks (noh, et oskad hinnata, kui tore on, et väljas on 14 kraadi külma, mitte laavajõed või päikesetormid või maavärinad või tornaado jne.) Vaatasin ära järmised filmid: “Deep Impact” (kõlab nagu pornokas),  “Knowing” ja “Twister“. Ja muidugi “Koeralausuja”-t ja uus “Originals”-i osa.
Koonul on ka oma lemmikfilm! See kiirabi sireene imiteeriv kuldkoonlane. Tavaliselt võib EllieTheElephant seda videto korduvalt tüdinemata vaadata ja pöörab kuulates pead nunnult küljelt küljele (ükskõik, kas näitan seda arvutist või telefonist.. vaatab ikka). Aga nagu Murphyl kombeks, siis seekord kui filmisin, tüdines ta videost üsna ruttu. No fain, aga vaadake sedagi vähemalt (vabandust Facebookisõbrad, kes seda spämmi juba näinud on):

Ühtlasi ma lihtsalt pean kiruma, et Google teeb viimasel ajal kõik asjad niiiiii nõmedaks. Esmalt see Gmaili sisselogimine. Kui Sa ei ole oma arvutis, siis ta annab sisselogimisel valida selle arvuti kontod ja siis pead kusagilt eraldi uue konto lisama, et sisse logida saaks. Miks seda võimalust kohe seal lehel olla ei võiks. Fain, olgu need põhikontod ka, aga logimise-aken ka vähemalt!
Ja nüüd Youtube. Esiteks käib see mulle iga kord peale nagu uni, et ole mees, pane ikka oma täisinimi kanalinimeks, mitte hüüdnimi/kanalinimi. Aga ma ei taha, saagu aru, krt. Ja teiseks, ma ei oska enam oma lisatud videoid leida :S. Ta näitab mulle minu kanali all neid videoid, mida ma jälgin ja teised lisavad. Siis ma otsin video üles hoopis meililt, kuhu ta lingi peale lisamist saadab. Ja sinna ta ei saada muidugi sellist linki, mida kohe saata sünniks, seal on mingi owner-blablabla… ava esmalt see ja siis otsi sealt video alt see share.. kust ta annab lühikese aadressi… mida näiteks WordPress vahepeal lisamisel ei tunnista. Arghhh (nopib halle karvu peast).

Aga selle kõige kõrvalt jõudsin isegi koristada ja pesu pesta. Ja riidekapid ära koristada! (nende uksed mahuvad nüüd jälle kinni! Kreit saksess!)… tuleb välja, et praegu ei lähegi eriti palju suveriideid vaja, ladusin need siis kapi tagumisse nurka eest ära. Leidsin mitmeid ammu igatsetud ja unustatud esemeid. Nice! Ja nüüd on jälle riidepuid ja ruumi, et jope kappi sisse riputada. Impressive, huh?!
Eile õhtul käisime (nagu ikka loogiline, siis pärast koristamist! 😀) Maximas uusi koristusvahendeid shoppamas. Järgmine kord saab olema juba oluliselt lihtsam, kui on olemas näiteks sellised vähetähtsad asjad nagu mopp ja ämber ja põrandapesuvahend :D.
Enne minekut tšekkasin Maxima soodukate lehe üle. Avastasin, et nad on armsalt teada andnud ka hinnatõusu, mitte vaid languse. (alumistel toodetel on väiksem hind maha tõmmatud) (taaskord vabandust FBsõbrad, kus seda juba ka rääkisin):

Toodetest rääkides oli täna Postimehes miski uus põnev asi… Tamarind. No ma ei tea… päris nilbik näeb välja ju. Minu meelest toodab EllieTheElephant neid “tamarind”-asid igapäevaselt 😀

Macil on 2 päeva sünnipäevani! Täiustasin soovide nimekirja :P. Tõin ettepoole seened (seened-seened-seened!!!) ja juustu… ja lisasin juustule hallitusjuustu 😛 (mitte segi ajada selle rõveda Brie juustuga eksole). Ja lisasin hunniku träni. Näiteks  iPhone 4s-i ürbid, Tiimari või “Kunst & Hobi” kinkekaart,  uus suur pehme koerapesa (praegune kipub juba õhukeseks kuluma), koerateraapia raamatud ja üldse koeraraamatud/ajakirjad..  loomateraapia e-kursus (uusisin välis-ülikoolide juures kaugõppe (e-õppe) võimalusi.  USAs oli küll… tagasihoidlikud 996$… üks “odav” kursus oli ka… tsipa alla 150$… aga see koruleht nägi välja nii kodukootud Freewebs, et see tüüp on vist netist suvalisi õppematejale kogunud, need 1oks osaks jaganud ja teeb siis ise PDF-is ilusa diplomi juurde uhke nimega stiilis “Macripper International Institute of Studies” ehk siis see pole väga hea variant :D.) Kallimast kraamist endiselt Apple arvuti (läppar) ja DVD mängija… Mängija eeldaks vist et ma muretseks enne endale TV :D, kuigi vist on mingeid kaasaskavatavaid ekraan+DVDvahe asju ka olemas…  aga arvutis on mul mingi  vale-riigi-regiooni teema ja pmst ei lase mul enam pooli asju vaadata.. ja muuta ka enam ei luba, sest olen seda liiga palju teinud. Haige.
Ja juba ongi kõik. Rohkem ei tahagi. Ahjaa, New Yorgi reis jäi vist nimekirjast välja. Aga ega ma sellele väga looda ka. 😛

Retsept: Seeneomlett À la Mac

Valmistamisaeg: ~30 min
Toitu jagub: 1 Macile / 2-3 normaalsele sööjale / 15-20 dieedipidajale

Kindlasti läheb vaja:
SEENI! nt. Šampinjone.
Minu puhul 500 g, sest mul polnud suuremat panni. Kellel on, võib nende kogust suurendada.

Soovituslikult läheks vaja:
Üldiselt on retsept iga kord erinev ja vastab põhimõttele: “Kõike, mida kodus leidub ja, mis süüa sünnib”.
Minu näitel:
3 muna
1/3 “Merevaiku” suurest topist
2 paksu viilu maasinki
2 õhemat viilu suitsuvorsti
2 pihvi
natuke hapukoort
natuke valget veini
umbes 1 tl sinepit (oleneb kangusest, mul on selline “normaalne” sinep)
toiduõli
soola
sidrunipipart

Valmistamine:
Tükelda seened (kui Sa just laisa inimese kombel juba viilutatud seeni ei ostelnud). Prae. Kaane all läheb kiiremini. Lisa soola ja sidrunipipart.
Kui seened juba paljulubavad tunduvad, lisa 3 muna. Prae. Lisa veel soola ja pipart. Tükelda samal ajal lihasaadused ära (sink, vorst, pihv vms).
Lisa tükeldatud liha pannile. Maitse seent. Krimpsuta nägu, sest niiiii mage on. Lisa soola ja sidrunipipart.
Lisa pannile erinevatesse kohtadesse Merevaik… kui sulama hakkab, sega laiali.
Lisa hapukoort. Ma ei tea, milleks see hea on, aga vahel juhtuvadki asjad nii, et ei saa aru, milleks miski hea on…
Lisa erinevatesse kohtadesse natuke sinepit (1tl jaota nt 4 koha vahel ära). Sega.
Maitse valget veini. Päris hea. Vala natuke pannile.
Lase hetk veel soojeneda. Kuula kõhu korinat.
Aitab küll. Serveeri kuidas tahad, plöga ei näe niikuinii eriti esinduslik välja, nii et uhke serviis seda ei päästa. Sügav taldrik ääreni täis ja voodisse filme vaatama, sobib küll. Valge vein mekib kõrvale hää. Seeneomlett ise mekib veel hääm.
Kui otsas, tõsta juurde. Sest taldrik polnud piisavalt suur, et kõike mahutada.
Ägise õndsas täiskõhutundes ja naudi filmi..ja veini.

 

uni ja laiskus närivad varvastest

Kui eile hommikul vaatasime koos koonlasega, kuidas suured jäälatakad mööda Emajõge liiguvad siis juba pärastlõunal olid need suht paikseks jäänud ja täna hommikul oli jõgi enamuses valge vaibaga kaetud… ja paigalpüsiv. Ei mingit sillatulede peegeldust enam. Kuigi üksikud kümnemeetrised vee-augud veel on.
Ja juba nüüd peab ajakirjanduses inimesi hoiatama, et ärge minge jää peale. Kellele need hoiatused ometigi mõeldud on? Kas on see hull, kes praegu jääle roniks? Mõni eelkoolik? Tema ju lehti ei loe… Mõni hull, kes peab end Jeesuseks ja läheb vee peal kõndimist harjutama? arusaamatu…
Mina, mõistagi, olen musternäidis ja ei läheks ka väikese madala tiigi jääle, isegi mitte siis kui 4 kuud järjest -10 jms olnud on. Täielik foobik, noh 😛
(icc, jää on libe.. kardan libiseda ja kukkuda 😛)
Aga lund oleks rohkem vaja.. aitäh.

See selleks. Tegelikult tahtsin hoopis mainida, et mul on 6 päeva sünnipäevani! Jejejejejejee 😛 Tuletan teile meelde, et ma tahan maci läpakat.. ja raha 😀 (ma siiralt loodan, et Urmas Sõõrumaa on mu püsilugeja)…
Tunnen end juba praegu vanana. Hommikused töölejalutused on kuidagi.. raskemad kui varem. Võib-olla on asi kõrges eas. Võib-olla hoopis raskes varustuses… noh, et riidekihte on rohkem. Kahtlustan siiski esimest varianti…
Ühtlasi oleks väga vaja, et Tartu oleks vastupidise kujuga… et kesklinn ei asuks mitte all orus, vaid mäe otsas. Hetkel on hommikuti nii, et läbi kesklinna tulles tulen esmalt mäest alla.. siis tatsan pikalt.. ja pean lõpusirgel uuesti mäest üles ronima (oh, kui raske). Õhtul jälle sama jama: esmalt mäest alla, siis kõnnin.. ja lõpus jälle mäkketõus. Aga oleks kesklinn mäe otsas, siis oleks ju lihtne.. tõus oleks alguses ära ja lõpp läheks sujuvalt allamäge 🙂 Ehk siis siit minu ettepanek LVle, äkki tahate mingit pinnasetäidet vms kesklinna põhja alla panema hakata? Palun? Minu heaks ju võiks? Mul sünnipäev tulemas ja puha… (see on oluliselt tähtsam kui nt valimised).

Mac ja EllieTheElephant käisid eile juhtkoonudega koos söömas. Torekas oli. EllieTheElephant leidis endale uue sõbrantsi… pole teda nii aktiivsena nähenudki, kui temaga mürades. Väu.

Õhtul käisisime Comedy Estonial. Vildes oli niii palju rahvast. Ma ei kujuta ette, kuidas nad suutsid neid kunagi Mökus korraldada.
Aga väga äge oli. Täpselt minu tassike teed. Ja kõik naljad ei olnud labased ja ropud, erinevalt C.K.st. Aga neil on hämmastav oskus iga lambiasja peale terve saal naerma ajada. A la jutt sellest, kuidas eestlastel on väljendid kella-aegade kohta.. pool…miski. Ehk siis kui nad kokku said, ei öeldud mitte 19.30 vaid pool 8. Tüüp olevat kell 4 platsis olnud 😛 sest nii on ju kaheksast pool. (jah ma tean, et tegelikult ei olnud). Vahepeal oli muidugi vanainimesteasjade nalju ka (nt. kuidas ta alati “selle” ajaks magamistuppa peegi paneb… et siis samal ajal jälgida, et  voodi all kolle ei oleks 😛 vms).. Meie igaljuhul teadsime enamvähem, mida oodata, ja olime rahul. Küll aga jäi publiku seast silma üks tütarlaps, kellest päris kahju oli, sest tema oli küll valesse kohta sattunud. Enamiku ajast põrnitses ta esinejaid sellise pool tigeda-halvustava-üleoleva näoga, et no come on, sellist kolmanda klassi huumorit teedki väää?! … Ja kui ta siiski juhtus millegi peale naerma, siis ta tegi seda sellise näoga, et mul on nii piinlik, et ma sellise asja üle naeran…
Kahjuks paistis ta mulle otsevaates nii et ikka jäi silma. Aga esinejaid see ei rikkunud, väga khuul oli. Teinekordki.
TV3Play´st saab ka mingeid klippe piiluda.. kuigi mitte eilsest.
Ahjaa, teine tilk tõrva meepotis oli härra Murphy, kes oma seadustikuga alati platsis on, kui teda vaja ei ole. Jõudsime vahepeal koju.. poole 7 paiku vaatasin oma seljakotti ja mõtlesin, et seda pole kaasa vaja… mõtlesin veel, et mis seal tähtsat on? Mitte midagi vist… Peavalurohud? Mõtlesin/tunnetasin hetke… null peavalu. Selge, siis ei ole vaja.
Pool tundi hiljem Vildes tundsin kuidas pea tuikama hakkab. 3 tundi hiljem oli juba päris korralik kolu-valu, mis õue minnes (ja ega ma siis otse koju läinud) jäises õhus kolmekordistus. Koju jõudes kallistasin oma seljakotti… olen Sind igatsenud! Ja pugisin ibukat. Öösel mingi hetk jäi valu järgi ka, wii 🙂

Aga kui juba jutt huumorile läks… siis need “Lugeja küsib” rubriigid… On need päris lood? 😀 Või keegi toimetuses mõtleb inimestele muresid välja ja teeb ise lugejakirja? Sest seal on tõesti vahel selliseid probleeme, et no come on.  Jaanuari alguses paanitseda selle üle et jõulunänni on veel kauplustes (kuigi nt. vene jõul oli tulemas).. või kirjutada pikk lugu sellest, kuidas kaupluses tema ostukorvi sisu inimesed kommenteerivad ja kuidas ta nüüd enam kondoome või Maajat osta ei julge. No ma ei tea. Minu ostukorvi sisu ei kommenteerita. Kui kommenteeritaks, siis ma ei kirjutaks sellest vist delfisse… Vihmahääl nt on selline pliks, kes tõmbab magnetina võõraid inimesi ligi,kes temaga vestlust alustavad.. igal pool. Aga et ta sellest pika kaebekirja kirjutaks, ei kujuta ette… Ja see, et oi, ei julge midagi ostagi, inimesed näevad?! No come on 😀 Ma olen küll igasugu jaburdustega kassalindile läinud, null probleemi… Olen (eelmise-töö-alaselt, aga ega apteeker või teine klient seda ei teadnud) küsinud apteekrilt korraga 3 erinevat rasedustesti ja 3 erinevat pakki kondoome :D. Pigem oli lõbus, mitte piinlik. Aga jah, ega ma pole piisavalt ontlik kah. Liiga rikutud vist. See selleks, vahet ju pole. Ma ei pea lugema neid lugejakirju. Võin omaette muretseda hoopis suuremate PÄRIS probleemide üle.. nagu majanduskriis, näljahäda, kliima soojenemine ja see, kas süüa oma lõuna ära kl 11, sest nälg on juba.. või kannatada poole 12ni, kui õigem lõuna aeg oleks… Oh, mul on raske. Milline dilemma.

Ma ei tea, miks mulle Felixi hüpe täna meelde tuli… aga nautige siis lugulaulu ja vaadet.

Ja ühtlasi pean ma mainima, et seda hüpet lives vaadata oli vist üks kõige ägedamaid kogemusi üldse. Ma ei tea, mida tema tundis, aga mina mäletan senini selgelt, kui ta ukse lahti tegi, kuidas mu peopesad higistasid ja ma olin surmkindel, et ta ei hüppa.. sest normaalne inimene ei hüppa ju alla, kui Sinu all on triljon kilomeetrit tühjust. Ja kusagil seal lõpuks üks tilluke maakera. Tema enda üks kommentaar oli ka umbes stiilis, et mis ameerikasse-maandumise-sihtimisest me räägime, ma kartsin maakerast mööda panna vms 😀
Ja kui see spinnigu-hetk oli hüppes.. ma kujutasin elavalt ette, kuidas tal riietuse sees jäsemet ülepingest ära rebenevad vms 😀 Djaaa, ühesõnaga. Üks hirmsamaid õudusfilme ever… tema ema või tüdruku nahas küll olla poleks tahtnud.

Ja last, but not least… NIII shefid pildid.
Mis tuletab mulle meelde, et hullult tahaks pildistama minna.. aga ma ei ole selleni veel jõudnud, sest päeval aknast vaadates on ilus… ja kui mul veidigi vabam hetk, on õues kottpime. Ja nädalavahetused on umbes 9 päeva võrra liiga lühikesed ja on niii täis-buukitud kogu aeg… Ja seekord peab vist koduloom ahjuga arvestama nii enne kukke ja koitu kui hilja õhtul… kui nii külm tuleb, nagu räägivad…
Picturehappys on soodukad, muuseas… kui kalendrit või fotoraamatut tellida soov vms 😉

Fotojaht – Valgus

Käisin jahil. Leidsin pimedusest valguse…valgusti (maakeeli lihtsalt tänavalambi 😀). Lasin tal siis valgustada. Paista üle puude.. üle maade.. ja üle koonu…
Siin nemad siis on… valgus tumedale taustale ja valgus heledale taustale paistmas.

Teiste Fotojahi päeviku valguse-otsingud on siin 🙂