uni ja laiskus närivad varvastest

Kui eile hommikul vaatasime koos koonlasega, kuidas suured jäälatakad mööda Emajõge liiguvad siis juba pärastlõunal olid need suht paikseks jäänud ja täna hommikul oli jõgi enamuses valge vaibaga kaetud… ja paigalpüsiv. Ei mingit sillatulede peegeldust enam. Kuigi üksikud kümnemeetrised vee-augud veel on.
Ja juba nüüd peab ajakirjanduses inimesi hoiatama, et ärge minge jää peale. Kellele need hoiatused ometigi mõeldud on? Kas on see hull, kes praegu jääle roniks? Mõni eelkoolik? Tema ju lehti ei loe… Mõni hull, kes peab end Jeesuseks ja läheb vee peal kõndimist harjutama? arusaamatu…
Mina, mõistagi, olen musternäidis ja ei läheks ka väikese madala tiigi jääle, isegi mitte siis kui 4 kuud järjest -10 jms olnud on. Täielik foobik, noh 😛
(icc, jää on libe.. kardan libiseda ja kukkuda 😛)
Aga lund oleks rohkem vaja.. aitäh.

See selleks. Tegelikult tahtsin hoopis mainida, et mul on 6 päeva sünnipäevani! Jejejejejejee 😛 Tuletan teile meelde, et ma tahan maci läpakat.. ja raha 😀 (ma siiralt loodan, et Urmas Sõõrumaa on mu püsilugeja)…
Tunnen end juba praegu vanana. Hommikused töölejalutused on kuidagi.. raskemad kui varem. Võib-olla on asi kõrges eas. Võib-olla hoopis raskes varustuses… noh, et riidekihte on rohkem. Kahtlustan siiski esimest varianti…
Ühtlasi oleks väga vaja, et Tartu oleks vastupidise kujuga… et kesklinn ei asuks mitte all orus, vaid mäe otsas. Hetkel on hommikuti nii, et läbi kesklinna tulles tulen esmalt mäest alla.. siis tatsan pikalt.. ja pean lõpusirgel uuesti mäest üles ronima (oh, kui raske). Õhtul jälle sama jama: esmalt mäest alla, siis kõnnin.. ja lõpus jälle mäkketõus. Aga oleks kesklinn mäe otsas, siis oleks ju lihtne.. tõus oleks alguses ära ja lõpp läheks sujuvalt allamäge 🙂 Ehk siis siit minu ettepanek LVle, äkki tahate mingit pinnasetäidet vms kesklinna põhja alla panema hakata? Palun? Minu heaks ju võiks? Mul sünnipäev tulemas ja puha… (see on oluliselt tähtsam kui nt valimised).

Mac ja EllieTheElephant käisid eile juhtkoonudega koos söömas. Torekas oli. EllieTheElephant leidis endale uue sõbrantsi… pole teda nii aktiivsena nähenudki, kui temaga mürades. Väu.

Õhtul käisisime Comedy Estonial. Vildes oli niii palju rahvast. Ma ei kujuta ette, kuidas nad suutsid neid kunagi Mökus korraldada.
Aga väga äge oli. Täpselt minu tassike teed. Ja kõik naljad ei olnud labased ja ropud, erinevalt C.K.st. Aga neil on hämmastav oskus iga lambiasja peale terve saal naerma ajada. A la jutt sellest, kuidas eestlastel on väljendid kella-aegade kohta.. pool…miski. Ehk siis kui nad kokku said, ei öeldud mitte 19.30 vaid pool 8. Tüüp olevat kell 4 platsis olnud 😛 sest nii on ju kaheksast pool. (jah ma tean, et tegelikult ei olnud). Vahepeal oli muidugi vanainimesteasjade nalju ka (nt. kuidas ta alati “selle” ajaks magamistuppa peegi paneb… et siis samal ajal jälgida, et  voodi all kolle ei oleks 😛 vms).. Meie igaljuhul teadsime enamvähem, mida oodata, ja olime rahul. Küll aga jäi publiku seast silma üks tütarlaps, kellest päris kahju oli, sest tema oli küll valesse kohta sattunud. Enamiku ajast põrnitses ta esinejaid sellise pool tigeda-halvustava-üleoleva näoga, et no come on, sellist kolmanda klassi huumorit teedki väää?! … Ja kui ta siiski juhtus millegi peale naerma, siis ta tegi seda sellise näoga, et mul on nii piinlik, et ma sellise asja üle naeran…
Kahjuks paistis ta mulle otsevaates nii et ikka jäi silma. Aga esinejaid see ei rikkunud, väga khuul oli. Teinekordki.
TV3Play´st saab ka mingeid klippe piiluda.. kuigi mitte eilsest.
Ahjaa, teine tilk tõrva meepotis oli härra Murphy, kes oma seadustikuga alati platsis on, kui teda vaja ei ole. Jõudsime vahepeal koju.. poole 7 paiku vaatasin oma seljakotti ja mõtlesin, et seda pole kaasa vaja… mõtlesin veel, et mis seal tähtsat on? Mitte midagi vist… Peavalurohud? Mõtlesin/tunnetasin hetke… null peavalu. Selge, siis ei ole vaja.
Pool tundi hiljem Vildes tundsin kuidas pea tuikama hakkab. 3 tundi hiljem oli juba päris korralik kolu-valu, mis õue minnes (ja ega ma siis otse koju läinud) jäises õhus kolmekordistus. Koju jõudes kallistasin oma seljakotti… olen Sind igatsenud! Ja pugisin ibukat. Öösel mingi hetk jäi valu järgi ka, wii 🙂

Aga kui juba jutt huumorile läks… siis need “Lugeja küsib” rubriigid… On need päris lood? 😀 Või keegi toimetuses mõtleb inimestele muresid välja ja teeb ise lugejakirja? Sest seal on tõesti vahel selliseid probleeme, et no come on.  Jaanuari alguses paanitseda selle üle et jõulunänni on veel kauplustes (kuigi nt. vene jõul oli tulemas).. või kirjutada pikk lugu sellest, kuidas kaupluses tema ostukorvi sisu inimesed kommenteerivad ja kuidas ta nüüd enam kondoome või Maajat osta ei julge. No ma ei tea. Minu ostukorvi sisu ei kommenteerita. Kui kommenteeritaks, siis ma ei kirjutaks sellest vist delfisse… Vihmahääl nt on selline pliks, kes tõmbab magnetina võõraid inimesi ligi,kes temaga vestlust alustavad.. igal pool. Aga et ta sellest pika kaebekirja kirjutaks, ei kujuta ette… Ja see, et oi, ei julge midagi ostagi, inimesed näevad?! No come on 😀 Ma olen küll igasugu jaburdustega kassalindile läinud, null probleemi… Olen (eelmise-töö-alaselt, aga ega apteeker või teine klient seda ei teadnud) küsinud apteekrilt korraga 3 erinevat rasedustesti ja 3 erinevat pakki kondoome :D. Pigem oli lõbus, mitte piinlik. Aga jah, ega ma pole piisavalt ontlik kah. Liiga rikutud vist. See selleks, vahet ju pole. Ma ei pea lugema neid lugejakirju. Võin omaette muretseda hoopis suuremate PÄRIS probleemide üle.. nagu majanduskriis, näljahäda, kliima soojenemine ja see, kas süüa oma lõuna ära kl 11, sest nälg on juba.. või kannatada poole 12ni, kui õigem lõuna aeg oleks… Oh, mul on raske. Milline dilemma.

Ma ei tea, miks mulle Felixi hüpe täna meelde tuli… aga nautige siis lugulaulu ja vaadet.

Ja ühtlasi pean ma mainima, et seda hüpet lives vaadata oli vist üks kõige ägedamaid kogemusi üldse. Ma ei tea, mida tema tundis, aga mina mäletan senini selgelt, kui ta ukse lahti tegi, kuidas mu peopesad higistasid ja ma olin surmkindel, et ta ei hüppa.. sest normaalne inimene ei hüppa ju alla, kui Sinu all on triljon kilomeetrit tühjust. Ja kusagil seal lõpuks üks tilluke maakera. Tema enda üks kommentaar oli ka umbes stiilis, et mis ameerikasse-maandumise-sihtimisest me räägime, ma kartsin maakerast mööda panna vms 😀
Ja kui see spinnigu-hetk oli hüppes.. ma kujutasin elavalt ette, kuidas tal riietuse sees jäsemet ülepingest ära rebenevad vms 😀 Djaaa, ühesõnaga. Üks hirmsamaid õudusfilme ever… tema ema või tüdruku nahas küll olla poleks tahtnud.

Ja last, but not least… NIII shefid pildid.
Mis tuletab mulle meelde, et hullult tahaks pildistama minna.. aga ma ei ole selleni veel jõudnud, sest päeval aknast vaadates on ilus… ja kui mul veidigi vabam hetk, on õues kottpime. Ja nädalavahetused on umbes 9 päeva võrra liiga lühikesed ja on niii täis-buukitud kogu aeg… Ja seekord peab vist koduloom ahjuga arvestama nii enne kukke ja koitu kui hilja õhtul… kui nii külm tuleb, nagu räägivad…
Picturehappys on soodukad, muuseas… kui kalendrit või fotoraamatut tellida soov vms 😉

Üks kommentaar “uni ja laiskus närivad varvastest

  1. Hei, tahtsin öelda, et kirjutasin ühe “ürituse” tarbes sulle FB, võimalik, et sattus other kausta, et ehk piiluksid 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s