ilmajutud-unejutud

Üleeile koduparki läbides tuli mul äriidee. Perefirma! Parki läbib üks rada. Kummassegi raja/pargi otsa putka, ühte T., teise mina ja uisulaenutus tööle! Laenutad parki sisenedes uisud, teiselt poolt väljudes tagastad need. Kes alguses ei oleks laenutanud, oleks mõne hetke pärast targemana tagasi pöördunud ja ikka laenutanud 😛

Eile poleks enam uiske laenutada saanud. Oleksime kummipaatidele üle läinud. Või kanuudele. Või parvedele. “Süstamatkad keset linna!” kõlab ju kutsuvalt, onju 🙂

Täna oleksime veesõidukid omakorda suusavarustuse vastu välja vahetanud ja Tartu maratoni lühimaasõiduetapi korraldanud… 400 meetrit pole küll profisportlastele suuskadel suurem asi etapp, aga minusugusele oleks vist kõva poole päeva töö 😀

Aga tänase lörtsisaju puhul polnud maa vähemalt porine, niisama märg. Niisiis saime pikalt jalgsi tulla. Koerlane püsis puhas-märg kuni lõpusirgeni, aga siinsel staadionil on suuuured veelombid. Nende vahelt oli küll edukalt võimalik mööda valget lund liikuda, aga seda siis, kui Sa ei juhtu olema veefännist retriiver. Sest kui juhtud, siis pead Sa liikuma keset veelompi ja siis seisatama, et teha kindlaks, kus on lähim järgmine suur veelomp.. ja siis jooksuga sinna lippama. Pisiasi, et porilombi nimi on PORIlomp põhjusega, ei mängi erilist rolli 😛

Aga porikattest hoolimata on ta niiiiiii Armas! ❤ vot.

***

Ps. Sellega tuli mulle meelde, et nägin öösel unes, et mul oli koeraks miski hagija/beagle-laadne koon, kellega kusagil järve-kaldal käisime. Ja seal oli järvejääs talisuplejate auk vms, kuhu koonlane ujuma otsustas minna. Ja meie T.-ga, täielikud tainapead, jalutasime niisama eemal… Kui Koonu tükk aega järgi ei tulnud, otsustas T., et läheb ootab autos ja ma lubasin vaatama minna, kuhu ta jäi. Ei ujunudki, hüüdsin augu kaldal ja solberdasin käega vees kuni vee alt temast kinni sain ja välja tõmbasin. CPR aitas. HUH! Ja siis ärkasin üles, unenäost väga häirituna. Brrr…

Ps2. Ma tean ka, mis ainetel unenäo-ideed tulid. Esmalt vaatasime eile-üleeile Top-Geari antarktika seikluseid ja talveolümpiat, kus õhukese jää peal sõitmine mingi põhiteema oli… lisaks vaatasin eile viimast vampside osa, kus Elena/Katherine Jeremile kunstlikku hingamist tegi…
Aga ikkagi. Vastik unenägu.

Ps3. Tegelikult ma rämedalt kardan jääd ja jää peale minekut, nii et päriselus ei tasu sel teemal preili EllieTheElephanti pärast muret tunda. Isegi siis, kui nüüd vahepeal külmad olid ja Emajõgi oli täis uisutajaid-suusatajaid-mootorsaanidega sõitjaid-koertega jalutajaid-koerteta jalutajaid, keeldusin mina sammugi jõele astumast. 30cm jääd, prff.. kah asi. Kuni jõgi põhjani jäätunud ei ole, seni ma seda ei usalda kah 😀 Jääteel autoga sõitmisest ei julgeks undki näha 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s